Sapp±ºakakath±vaººan±.

1667. Yath±dhammanti yo yassa adhikaraºassa v³pasaman±ya dhammo vutto, teneva dhammen±ti attho. “Kicc±dhikaraºan”ti imin± itar±ni adhikaraº±ni upalakkhit±ni. Yath±ha “adhikaraºa½ n±ma catt±ri adhikaraº±ni viv±d±dhikaraºa½ anuv±d±dhikaraºa½ ±patt±dhikaraºa½ kicc±dhikaraºan”ti (p±ci. 394). Apalokanakamm±d²ni catt±ri saªghakicca½ n±ma, tadeva samathehi adhikaraº²yatt± v³pasametabbatt± adhikaraºanti kicc±dhikaraºa½. Puna n²h±tabbanti puna n²haritabba½, v³pasametabbanti attho. Imin± “akata½ kamman”ti-±din± p±¼iya½ dassit± dv±dasa ukkoµ± upalakkhit±ti daµµhabb±. Ukkoµentass±ti tassa tassa bhikkhuno santika½ gantv± “akata½ kamman”ti-±d²ni vatv± ucc±lentassa yath±patiµµhitabh±vena patiµµh±tu½ na dentassa. Ettha ca patiµµh±tu½ na dentass±ti tassa pavatti-±k±radassanattha½ vutta½. Ya½ pana dhammena adhikaraºa½ nihaµa½, ta½ sunihaµameva.
1668. “Akata½ kamma½, dukkaµa½ kamma½, puna k±tabba½ kamman”ti vadat± vadantena bhikkhun± ta½ kamma½ ucc±letu½ na vaµµat²ti yojan±.
1669. Vippakateti ±raddh±niµµhite. Tanti paµikkosanta½. Saññ±petv±ti katakammassa anavajjabh±va½ ñ±petv±. Na panaññath±ti tath± asaññ±petv±.
1670. Adhamme pana kammasminti yath±p±¼i-±gate kammasmi½. Ubhayatth±p²ti dhammakamme, adhammakamme v±ti ubhayattha.
1671. Na ca kamm±rahassa v±ti ettha ca-saddo “vaggena c±”ti yojetabbo. Ca-saddo v±-saddatthe daµµhabbo. “Adhammena, vaggena v± na kamm±rahassa v± katan”ti j±nato ukkoµane doso natth²ti yojan±.

Ukkoµanakath±vaººan±.

1673. “Duµµhull± n±ma ±patti catt±ri ca p±r±jik±ni terasa ca saªgh±dises±”ti (p±ci. 399) vacanato p±r±jik±nampi duµµhullatt±, idha ca p±r±jikassa anadhippetatt± idh±dhippetameva dassetu½ “saªgh±disesan”ti imin± duµµhulla-pada½ visesita½. Yath±ha “ettha catt±ri p±r±jik±ni atthuddh±ravasena dassit±ni, saªgh±dises±patti pana adhippet±”ti (p±ci. aµµha. 399). Ñatv±ti s±ma½ v± aññato v± j±nitv±. Ch±dayato tassa pariy±put±ti “ima½ j±nitv± codessanti, s±ressanti, n±rocess±m²”ti paµicch±dentassa tassa pariy±put± desit±.
1674-5. Dhura½ nikkhipitv±ti “aññassa na ±rocess±m²”ti dhuranikkhepa½ katv±. Tass±ti duµµhullassa. Paµicch±dana½ hetu k±raºa½ yassa ±rocanass±ti viggaho. Paµicch±danahetukanti ±rocanakiriy±ya visesana½, “itthann±mo itthann±ma½ saªgh±disesa½ ±panno, aññassa na ±roceh²”ti vatv± ±rocana½ karot²ti vutta½ hoti. It²ti vuttanidassane, ti evak±ratthe, evameva vadat²ti attho.
Y±va koµi na chijjati, t±va eva½ bhikkh³na½ satampi sahassampi ta½ ±patti½ ±pajjati ev±ti yojan±.
1676. M³len±ti saªgh±disesa½ ±pannapuggalena. ¾rocitassa dutiyass±ti sam±n±dhikaraºa½. M³lena “mama ±patti½ ±pannabh±va½ aññassa na ±roceh²”ti ±rocitassa dutiyabhikkhussa santik± suºantena tatiyena nivattitv± tasseva dutiyassa pak±site ±rocanassa koµi chinn±ti vuccat²ti yojan±. Koµ²ti ±rocanakiriy±vas±na½ vuccati.
1677. Duµµhull±ya ca duµµhullasaññ²ti ettha “±rocento”ti pakaraºato labbhati. Itaresu pana dv²s³ti duµµhull±ya vematiko, aduµµhullasaññ²ti dv²su.
1678. Aduµµhull±y±ti pañcavidh±ya lahuk±pattiy±. Sabbatth±ti sabbesu vikappesu. Tikadukkaµa½ niddiµµhanti aduµµhull±ya duµµhullasaññivematika-aduµµhullasaññ²na½ vasena dukkaµattaya½ p±¼iya½ (p±ci. 400) dassitanti attho. Sabbatth±ti sabbesu. Anupasampannav±res³ti t²su anupasampannavikappesu. Dukkaµanti anupasampanne upasampannasaññivematika-anupasampannasaññ²na½ vasena tikadukkaµanti attho.
1679-80. “Saªghassa bhedan±d²ni bhavissant²”ti-±d²hi sabbehi padehi “na ±roceti ce, doso natth²”ti ida½ pacceka½ yojetabba½. Sabh±ga½ v± na passat²ti tath± apassanto na ±roceti ce, doso natthi. Kakkha¼o ayanti na ±roceti ce, doso natthi.
1681. Aññassa an±rocanena ±pajjitabbato “akriyan”ti vutta½. “¾rocetabban”ti anuññ±tassa an±rocana½ an±daramantarena na hot²ti ±ha “dukkhavedanan”ti. Ettha ca m±tikaµµhakath±ya½ “samanubh±sanasadis±nev±”ti (kaªkh±. aµµha. duµµhallasikkh±padavaººan±) vutta½, idha “dhuranikkhepatuly±v±”ti, ubhayattha n±mamattameva viseso, ekameva samuµµh±nanti veditabba½.

Duµµhullakath±vaººan±.

1682. Ðnav²sativassanti ettha “j±nan”ti seso, “³nav²sativasso”ti j±nantoti attho. Ðnav²sativasso n±ma paµisandhito paµµh±ya aparipuººav²satisa½vaccharo. Yoti yo bhikkhu upajjh±yo hutv±. Kareyy±ti k±r±peyya. Upasampajjat²ti upasampado, ta½. Yo j±na½ ³nav²sativassa½ puggala½ upasampada½ upasampanna½ kareyya, tassa eva½ upasamp±dentassa bhikkhuno p±cittiya½ hot²ti yojan±. Ses±nanti “gaºassa ca ±cariyassa ca ±patti dukkaµass±”ti (p±ci. 404) p±¼iya½ dassit±na½ gahaºa½.
1683. Ðnav²sativassabh±va½ j±nat± v± aj±nat± v± bhikkhun± yo puggalo ce upasamp±dito, so anupasampannova hoti, puna so paripuººav²sativasso sam±no upasampanno k±tabbo upasamp±detabboyev±ti yojan±.
1684. Dasavassaccayena paripuººadasavasso hutv± upajjh±yassa sato assa bhikkhupaµiññassa aññesa½ upasamp±dane koci doso ce eka½sena natthi na vijjat²ti yojan±.
1685. Ta½ bhikkhunti ³nav²sativasso hutv± upasampajjitv± paripuººadasavasso upajjh±yo hutv± upasamp±denta½ ta½ bhikkhupaµiñña½. Gaºo ce parip³rat²ti majjhimadese dasavaggo, paccantimesu janapadesu pañcavaggo gaºo sace an³no hoti. Teti upasamp±dit±. S³pasampann±ti suµµhu upasampann±.
1686-7. Yo bhikkhu upajjh±yo hutv± “³nav²sativassapuggala½ upasamp±dayiss±mi”iti gaºampi v± ±cariyampi v± pattampi v± pariyesati, m±¼akañca sammannati baddhas²ma½ bandhati, tassa sabbesu payogesu dukkaµa½. Tath± ñattiy± dukkaµa½. Tath± dv²su kammav±c±supi dukkaµanti yojan±.
1688-9. V²sati ca t±ni vass±ni c±ti v²sativass±ni, ³n±ni v²sativass±ni yassa so ³nav²sativasso, ³nav²sativassoti saññ± ³nav²sativassasaññ±, s± etassa atth²ti “³nav²sativassasaññ²”iti vattabbe nip±tanalakkhaºena vassa-saddalopa½ katv± “³nav²satisaññ²”ti vutta½, tassa ³nav²satisaññissa. Paripuºº±ni v²sativass±ni etass±ti “paripuººav²sativasso”ti vattabbe nip±tanalakkhaºena v²sativassa-saddalopa½ katv± “paripuººo”ti puggalo vuccati, tasmi½ paripuººe, paripuººav²sativasse puggaleti attho. Ubhayatth±ti ³nav²satiparipuººav²sativassesu ubhosu puggalesu.

Ðnav²sativassakath±vaººan±.

1691. Theyyasatthena saddhinti “theyyasattho n±ma cor± katakamm± v± honti akatakamm± v±”ti-±din± (p±ci. 409) padabh±jane vuttasar³pena satthasaªkh±tena janasam³hena sah±ti vutta½ hoti. Sah±diyoge karaºavacana½. J±nantoti “theyyasattho”ti j±nanto. Sa½vidh±y±ti “gacch±m±vuso, gacch±ma bhante, gacch±m±vuso, ajja v± hiyyo v± pare v± apare v± gacch±m±”ti padabh±jane vuttanayena sa½vidahitv±ti attho. Magganti ekaddh±namagga½, ettha “antamaso g±mantaramp²”ti seso. Yath±ha “ekaddh±namagga½ paµipajjeyya antamaso g±mantaramp²”ti. P±cittiya½ siy±ti “g±me g±mantare g±mantare ±patti p±cittiyassa. Ag±make araññe addhayojane addhayojane ±patti p±cittiyass±”ti vuttappak±ra½ p±cittiya½ bhaveyya.
1692. Na uddhaµoti idha na vutto.
1693-4. Magg±µavivisaªketeti maggavisaªkete, aµavivisaªkete ca. Yath±vatthukamev±ti p±cittiyameva. Tes³ti satthikesu. Asa½vidahantes³ti sa½vidh±na½ akarontesu. Saya½ vidahatopi c±ti attan± sa½vidahantassa ca. Ubhayatth±ti theyyasatthe v± atheyyasatthe v±ti dv²su.
1695. Atheyyasatthasaññiss±ti ettha “ubhayatth±”ti anuvattetabba½. K±lass±yanti k±liko, visaªketo, tasmi½, k±lasambandhini visaªkete ca an±patt²ti attho. “K±like”ti imin± visaªketavisesanena magg±µavivisaªketepi ±pattiyev±ti d²peti.
1696. K±yacittato k±yav±c±cittato ca samuµµh±nato ida½ sikkh±pada½ theyyasatthasamuµµh±na½ kathitanti yojan±.

Theyyasatthakath±vaººan±.

1697. Sattamanti “yo pana bhikkhu m±tug±mena saddhi½ sa½vidh±y±”ti-±din± (p±ci. 413) uddiµµha½ sattamasikkh±pada½. Bhikkhuniy± saddhi½ sa½vidh±nen±ti bhikkhuniy± saddhi½ sa½vidh±nasikkh±padena. Samuµµh±n±din±ti samuµµh±n±din± vinicchayena. Tulyanti sadisa½. Kocip²ti appamattakopi.

Sa½vidh±nakath±vaººan±.

1698. Ete pañca dhamm± antar±yakar±ti pak±sit±ti yojan±. Idha aya½ antar±yakara-saddo p±¼iya½ ±gatena antar±yika-saddena sam±nattho. Tasm± kammantar±yik±, kilesantar±yik±, vip±kantar±yik±, upav±dantar±yik±, ±º±v²tikkamantar±yik±ti ime pañca antar±yik± dhamm± bhagavat± pak±sit±ti vutta½ hoti.
Tattha ta½ta½sampattiy± vibandhanavasena sattasant±nassa antare vemajjhe eti ±gacchat²ti antar±yo, diµµhadhammik±di-anattho, anatikkamanaµµhena tasmi½ antar±ye niyutt±, antar±ya½ v± phala½ arahanti, antar±yassa v± karaºas²l±ti antar±yik± (s±rattha. µ². p±cittiya 3.417; kaªkh±. abhi. µ². ariµµhasikkh±padavaººan±).
Pañc±nantariyakamm±neva kammantar±yik±, tath± bhikkhunid³sakakamma½. Ta½ pana mokkhasseva antar±ya½ karoti, na saggassa. Idañca micch±c±ralakkhaºassa abh±vato vutta½. Na hi bhikkhuniy± dhammarakkhitabh±vo atthi. P±katikabhikkhunivasena ceta½ vutta½. Ariy±ya pana pavatta½ ap±yasa½vattanikameva. Nandam±ºavako (ma. ni. aµµha. 3.7; dha. pa. aµµha. 1.68 uppalavaººatther²vatthu; a. ni. aµµha. 2.3.34) cettha nidassana½. Ubhinna½ sam±nacchandat±vasena v± na saggantar±yikat±, mokkhantar±yikat± pana mokkhatth±ya paµipattiy± vid³sanato. Abhibhavitv± pana pavattiy± saggantar±yikat±pi na sakk± niv±retunti vadanti.
Ahetukadiµµhi-akiriyadiµµhinatthikadiµµhisaªkh±t± micch±diµµhidhamm± niyatabh±vappatt± kilesantar±yik± n±ma. Paº¹akatiracch±nagata-ubhatobyañjanak±na½ paµisandhicittupp±dadhamm± vip±kantar±yik± n±ma. Paº¹ak±diggahaºañcettha nidassanamatta½ sabb±yapi ahetukapaµisandhiy± vip±kantar±yikabh±vato Ariy³pav±d± upav±dantar±yik± n±ma. Te pana y±va ariye na kham±penti, t±vadeva, na tato para½. Sañcicca ±pann± satt±pattikkhandh± ±º±v²tikkamantar±yik± n±ma. Tepi y±va bhikkhubh±va½ v± paµij±n±ti, na vuµµh±ti v± na deseti v±, t±vadeva, na tato para½.