31. Codan±divinicchayakath±
230. Eva½ garubhaº¹avinicchaya½ kathetv± id±ni codan±divinicchaya½ kathetu½ “codan±divinicchayoti ettha pan±”ti-±dim±ha. Tattha cod²yate codan±, dos±ropananti attho. ¾di-saddena s±raº±dayo saªgaºh±ti. Vuttañheta½ kammakkhandhake (c³¼ava. 4, 5) “codetv± kata½ hoti, s±retv± kata½ hoti, ±patti½ ropetv± kata½ hot²”ti. “Codetu½ pana ko labhati, ko na labhat²”ti ida½ anuddha½san±dhipp±ya½ vin±pi codan±lakkhaºa½ dassetu½ vutta½. S²lasampannoti ida½ duss²lassa vacana½ appam±ºanti adhipp±yena vutta½. Bhikkhun²na½ pana bhikkhu½ codetu½ anissaratt± ‘bhikkhunimev±’ti vutta½. Satipi bhikkhun²na½ bhikkh³su anissarabh±ve t±hi katacodan±pi codan±rahatt± codan±yev±ti adhipp±yena “pañcapi sahadhammik± labhant²”ti vutta½. Bhikkhussa sutv± codet²ti-±din± codako yesa½ sutv± codeti, tesampi vacana½ pam±ºamev±ti sampaµicchitatt± tesa½ codan±pi ruhatev±ti dassetu½ “thero sutta½ nidasses²”ti s±ratthad²paniya½ (s±rattha. µ². 2.385-386) vutta½. Vimativinodaniya½ (vi. vi. µ². 1.386) pana “am³lakacodan±pasaªgena sam³lakacodan±lakkhaº±di½ dassetu½ ‘codetu½ pana ko labhati, ko na labhat²’ti-±di ±raddha½. ‘Bhikkhussa sutv± codet²’ti-±disutta½ yasm± ye codakassa aññesa½ vipatti½ pak±senti, tepi tasmi½ khaºe codakabh±ve µhatv±va pak±senti, tesañca vacana½ gahetv± itaropi yasm± codetuñca asampaµicchanta½ tehi titthiyas±vakapariyos±nehi paµhamacodakehi sampaµicch±petuñca labhati, tasm± idha s±dhakabh±vena uddhaµanti veditabban”ti vutta½.Garuk±na½ dvinnanti p±r±jikasaªgh±dises±na½. Avases±nanti thullaccay±d²na½ pañcanna½ ±patt²na½. Micch±diµµhi n±ma “natthi dinnan”ti-±dinayappavatt± dasavatthuk± diµµhi. “Antav± loko anantav± loko”ti-±dik± anta½ gaºh±pakadiµµhi antagg±hik± n±ma. ¾j²vahetu paññatt±na½ channanti ±j²vahetupi ±pajjitabb±na½ uttarimanussadhamme p±r±jika½, sañcaritte saªgh±diseso, “yo te vih±re vasati, so arah±”ti pariy±yena thullaccaya½, bhikkhussa paº²tabhojanaviññattiy± p±cittiya½, bhikkhuniy± paº²tabhojanaviññattiy± p±µidesan²ya½, s³podanaviññattiy± dukkaµanti imesa½ pariv±re (pari. 287) vutt±na½ channa½. Na het± ±pattiyo ±j²vahetu eva paññatt± sañcaritt±d²na½ aññath±pi ±pajjitabbato. ¾j²vahetupi et±sa½ ±pajjana½ sandh±ya eva½ vutta½, ±j²vahetupi paññatt±nanti attho. Diµµhivipatti-±j²vavipatt²hi codentopi tamm³lik±ya ±pattiy± eva codeti.“Kasm± ma½ na vandas²”ti pucchite “assamaºosi, asakyaputtiyos²”ti avandanak±raºassa vuttatt± antimavatthu½ ajjh±panno na vanditabboti vadanti. Codetuk±mat±ya eva avanditv± attan± vattabbassa vuttamattha½ µhapetv± avandiyabh±ve ta½ k±raºa½ na hot²ti c³¼agaºµhipade majjhimagaºµhipade ca vutta½. Antimavatthu-ajjh±pannassa avandiyesu avuttatt± tena saddhi½ sayantassa sahaseyy±pattiy± abh±vato, tassa ca paµiggahaºassa ruhanato tadeva yuttataranti viññ±yati. Kiñc±pi y±va so bhikkhubh±va½ paµij±n±ti, t±va vanditabbo, yad± pana “assamaºomh²”ti paµij±n±ti, tad± na vanditabboti ayamettha viseso veditabbo. Antimavatthu½ ajjh±pannassa hi bhikkhubh±va½ paµij±nantasseva bhikkhubh±vo, na tato para½. Bhikkhubh±va½ appaµij±nanto hi anupasampannapakkha½ bhajati. Yasm± ±misa½ dento attano icchitaµµh±neyeva deti, tasm± paµip±µiy± nisinn±na½ y±gubhatt±d²ni dentena ekassa codetuk±mat±ya adinnepi codan± n±ma na hot²ti ±ha “na t±va t± codan± hot²”ti. 231. Codetabboti cudito, cudito eva cuditako, apar±dhavanto puggalo. Codet²ti codako, apar±dhapak±sako. Cuditako ca codako ca cuditakacodak±. Ubb±hik±y±ti ubbahanti viyojenti et±ya alajj²na½ tajjani½ v± kalaha½ v±ti ubb±hik±, saªghasammuti, t±ya. Vinicchinana½ n±ma t±ya sammatabhikkh³hi vinicchinanameva. Alajjussann±ya hi paris±ya samathakkhandhake ±gatehi dasahaªgehi samann±gat± dve tayo bhikkh³ tattheva vutt±ya ñattidutiyakammav±c±ya sammannitabb±. Vuttañheta½ samathakkhandhake (c³¼ava. 231-232)–
“Tehi ce, bhikkhave, bhikkh³hi tasmi½ adhikaraºe vinicchiyam±ne anant±ni ceva bhass±ni j±yanti, na cekassa bh±sitassa attho viññ±yati Anuj±n±mi, bhikkhave, evar³pa½ adhikaraºa½ ubb±hik±ya v³pasametu½. Dasahaªgehi samann±gato bhikkhu ubb±hik±ya sammannitabbo, s²lav± hoti, p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno aºumattesu vajjesu bhayadass±v² sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo, ye te dhamm± ±dikaly±º± majjhekaly±º± pariyos±nakaly±º± s±ttha½ sabyañjana½ kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ abhivadanti, tath±r³passa dhamm± bahussut± honti dh±t± vacas± paricit± manas±nupekkhit± diµµhiy± suppaµividdh±, ubhay±ni kho panassa p±timokkh±ni vitth±rena sv±gat±ni honti suvibhatt±ni suppavatt²ni suvinicchit±ni suttaso anubyañjanaso, vinaye kho pana cheko hoti asa½h²ro, paµibalo hoti ubho atthapaccatthike ass±setu½ saññ±petu½ nijjh±petu½ pekkhetu½ passitu½ pas±detu½, adhikaraºasamupp±dav³pasamakusalo hoti, adhikaraºa½ j±n±ti, adhikaraºasamudaya½ j±n±ti, adhikaraºanirodha½ j±n±ti, adhikaraºanirodhag±minipaµipada½ j±n±ti. Anuj±n±mi, bhikkhave, imehi dasahaªgehi samann±gata½ bhikkhu½ ubb±hik±ya sammannitu½.
“Evañca pana, bhikkhave, sammannitabbo. Paµhama½ bhikkhu y±citabbo, y±citv± byattena bhikkhun± paµibalena saªgho ñ±petabbo–
“Suº±tu me, bhante, saªgho, amh±ka½ imasmi½ adhikaraºe vinicchiyam±ne anant±ni ceva bhass±ni j±yanti, na cekassa bh±sitassa attho viññ±yati. Yadi saªghassa pattakalla½, saªgho itthann±mañca itthann±mañca bhikkhu½ sammanneyya ubb±hik±ya ima½ adhikaraºa½ v³pasametu½, es± ñatti.
“Suº±tu me, bhante, saªgho, amh±ka½ imasmi½ adhikaraºe vinicchiyam±ne anant±ni ceva bhass±ni j±yanti, na cekassa bh±sitassa attho viññ±yati. Saªgho itthann±mañca itthann±mañca bhikkhu½ sammannati ubb±hik±ya ima½ adhikaraºa½ v³pasametu½. Yass±yasmato khamati itthann±massa ca itthann±massa ca bhikkhuno sammuti ubb±hik±ya ima½ adhikaraºa½ v³pasametu½, so tuºhassa. Yassa nakkhamati, so bh±seyya.
“Sammato saªghena itthann±mo ca itthann±mo ca bhikkhu ubb±hik±ya ima½ adhikaraºa½ v³pasametu½, khamati saªghassa, tasm± tuºh², evameta½ dh±ray±m²”ti.
Tehi ca sammatehi visu½ v± nis²ditv± tass± eva v± paris±ya “aññehi na kiñci kathetabban”ti s±vetv± ta½ adhikaraºa½ vinicchitabba½. Tumh±kanti cuditakacodake sandh±ya vutta½.“Kimh²ti kismi½ vatthusmi½. Kimhi nampi na j±n±s²ti kimhi nanti vacanampi na j±n±si. N±ssa anuyogo d±tabboti n±ssa pucch± paµipucch± d±tabb±”ti s±ratthad²paniya½ (s±rattha. µ². 2.385-386) vutta½, vimativinodaniya½ (vi. vi. µ². 1.386) pana– kimh²ti kismi½ vatthusmi½, kataravipattiyanti attho. Kimhi na½ n±m±ti ida½ “katar±ya vipattiy± eta½ codes²”ti y±ya k±yaci viññ±yam±n±ya bh±s±ya vuttepi codakassa vinaye apakataññut±ya “s²l±c±radiµµhi-±j²vavipatt²su katar±y±ti ma½ pucchat²”ti viññ±tu½ asakkontassa pucch±, na pana “kimh²”ti-±dipadatthamatta½ aj±nantassa. Na hi anuvijjako codaka½ b±la½ aparicitabh±s±ya “kimhi nan”ti pucchati. Kimhi nampi na j±n±s²ti idampi vacanamatta½ sandh±ya vutta½ na hoti. “Kataravipattiy±”ti vutte “asuk±ya vipattiy±”ti vattumpi “na j±n±s²”ti vacanassa adhipp±yameva sandh±ya vuttanti gahetabba½. Teneva vakkhati “n±ssa anuyogo d±tabbo”ti.“Tassa nayo d±tabbo”ti tass±ti b±lassa lajjissa. “Tassa nayo d±tabbo”ti vatv± ca “kimhi na½ codes²ti s²lavipattiy±”ti-±di adhipp±yappak±sanameva nayad±na½ vutta½, na pana kimhi-na½-pad±na½pariy±yamattadassana½. Na hi b±lo “kataravipattiya½ na½ codes²”ti imassa vacanassa atthe ñ±tepi vipattippabheda½, attan± codiyam±na½ vipattisar³pañca j±nitu½ sakkoti, tasm± teneva aj±nanena alajj² apas±detabbo. Kimhi nanti idampi upalakkhaºamatta½. Aññena v± yena kenaci ±k±rena aviññuta½ pak±setv± vissajjetabbova. “Dummaªk³na½ puggal±na½ niggah±y±”ti-±divacanato “alajj²niggahatth±ya…pe… paññattan”ti vutta½. Ehit²ti eti, hi-k±ro ettha ±gamo daµµhabbo, ±gamissat²ti attho. Diµµhasant±nen±ti diµµhaniy±mena. Alajjissa paµiññ±ya eva k±tabbanti vacanapaµivacanakkameneva dose ±vibh³tepi alajjissa “asuddho ahan”ti dosasampaµicchanapaµiññ±ya eva ±pattiy± k±tabbanti attho. Keci pana “alajjissa eta½ natth²ti suddhapaµiññ±ya eva an±pattiy± k±tabbanti ayamettha attho saªgahito”ti vadanti, ta½ na yutta½ anuvijjakasseva niratthakatt±pattito, codakeneva alajjipaµiññ±ya µh±tabbato. Dosopagamapaµiññ± eva hi idha paµiññ±ti adhippet±, teneva vakkhati “etampi natthi, etampi natth²ti paµiñña½ na det²”ti-±di.Tadatthad²panatthanti alajjissa dose ±vibh³tepi tassa dosopagamapaµiññ±ya eva k±tabbat±d²panattha½. Viv±davatthusaªkh±te atthe paccatthik± atthapaccatthik±. Sañña½ datv±ti tesa½ kath±pacchedattha½ abhimukhakaraºatthañca sadda½ katv±. Vinicchinitu½ ananucchavikoti asuddhoti saññ±ya codakapakkhe paviµµhatt± anuvijjakabh±vato bahibh³tatt± anuvijjitu½ asakkuºeyyatta½ sandh±ya vutta½. Sandehe eva hi sati anuvijjitu½ sakk±, asuddhaladdhiy± pana sati cuditakena vutta½ sabba½ asaccatopi paµibh±ti, katha½ tattha anuvijjan± siy±ti.Tath± n±sitakova bhavissat²ti imin± vinicchayampi adatv± saªghato viyojana½ n±ma liªgan±san± viya ayampi eko n±sanappak±roti dasseti. Ekasambhogaparibhog±ti ida½ attano santik± tesa½ vimocanattha½ vutta½, na pana tesa½ aññamaññasambhoge yojanattha½.Viraddha½ hot²ti sañcicca ±patti½ ±panno hoti. ¾dito paµµh±ya alajj² n±ma natth²ti ida½ “pakkh±na½ anurakkhaºatth±ya paµiñña½ na det²”ti imassa alajj²lakkhaºasambhavassa karaºavacana½. Paµicch±ditak±lato paµµh±ya alajj² n±ma eva, purimo lajjibh±vo na rakkhat²ti attho. Paµiñña½ na det²ti “sace may± katadosa½ vakkh±mi, mayha½ anuvattak± bhijjissant²”ti paµiñña½ na deti. Ýh±ne na tiµµhat²ti lajjiµµh±ne na tiµµhati, k±yav±c±su v²tikkamo hoti ev±ti adhipp±yo. Ten±ha “vinicchayo na d±tabbo”ti, pubbe pakkhik±na½ paµiññ±ya v³pasamitassapi adhikaraºassa duv³pasantat±ya ayampi tath± n±sitakova bhavissat²ti adhipp±yo. 232. Adinn±d±navatthu½ vinicchinantena pañcav²sati avah±r± s±dhuka½ sallakkhetabb±ti ettha pañcav²sati avah±r± n±ma pañca pañcak±ni, tattha pañca pañcak±ni n±ma n±n±bhaº¹apañcaka½ ekabhaº¹apañcaka½ s±hatthikapañcaka½ pubbapayogapañcaka½ theyy±vah±rapañcakanti. Tath± hi vutta½ kaªkh±vitaraºiya½ (kaªkh±. aµµha. dutiyap±r±jikavaººan±) “te pana avah±r± pañca pañcak±ni samodh±netv± s±dhuka½ sallakkhetabb±”ti-±di. Tattha n±n±bhaº¹apañcaka-ekabhaº¹apañcak±ni padabh±jane (p±r±. 92) vutt±na½ “±diyeyya, hareyya, avahareyya, iriy±patha½ vikopeyya, µh±n± c±veyy±”ti imesa½ pad±na½ vasena labbhanti. Tath± hi vutta½ por±ºehi–