8. Sannidhik±rakasikkh±padavaººan±

252-3. Aµµhame t±disanti as³pabyañjana½. Y±vak±lika½ v± y±mak±lika½ v±…pe…p±cittiyanti ettha kiñc±pi p±¼iya½ kh±dan²yabhojan²yapadehi y±vak±likamevasaªgahita½, na y±mak±lika½. Tath±pi “an±patti y±mak±lika½ y±me nidahitv± bhuñjat²”tiidha ceva–
“Y±mak±likena bhikkhave, satt±hak±lika½…pe… y±vaj²vika½tadahupaµiggahita½ y±me kappati, y±m±tikkante na kappat²”ti (mah±va. 305)–

Aññattha ca vuttatt±, “y±mak±likan”ti vacanas±matthiyato ca bhagavato adhipp±yaññ³hiaµµhakath±cariyehi y±mak±lika½ sannidhik±rakakata½ p±cittiyavatthumeva vuttantidaµµhabba½. Yanti patta½, gha½sanakiriy±pekkh±ya ceta½ upayogavacana½. Aªgulilekh± paññ±yat²tisineh±bh±vepi pattassa succhavit±ya paññ±yati. Yanti y±vak±lika½, y±mak±likañca.Apariccattamev±ti nirapekkhat±ya anupasampannassa adinna½, apariccattañca y±vak±lik±divatthumevasandh±ya vadati, na pana taggatapaµiggahaºa½. Na hi vatthu½ apariccajitv± tatthagatapaµiggahaºa½pariccajitu½ sakk±, na ca t±disa½ vacanamatthi. Yadi bhaveyya, “sace patto duddhotohoti…pe… bhuñjantassa p±cittiyan”ti vacana½ virujjheyya. Na hi dhovanena±misa½ apanetu½ v±yamantassa paµiggahaºe apekkh± vattati. Yena punadivase bhuñjatop±cittiya½ janeyya, patte pana vattam±n± apekkh± taggatike ±misepi vattati evan±m±ti±mise anapekkhat± ettha na labbhati, tato ±mise avijahitapaµiggahaºa½ punadivase p±cittiya½janet²ti ida½ vutta½. Atha mata½ “yadaggenettha ±mis±napekkhat± na labbhati. Tadaggenapaµiggahaº±napekkh±pi na labbhat²”ti. Tath± sati yattha ±mis±pekkh± atthi, tattha paµiggahaº±pekkh±pina vigacchat²ti ±panna½, evañca paµiggahaºe anapekkhavissajjana½ visu½ na vattabba½ siy±.Aµµhakath±yañcetampi paµiggahaºavijahanak±raºattena abhimata½ siy±, ida½ suµµhutara½ katv±visu½ vattabba½ c²var±pekkh±ya vattam±n±yapi paccuddh±rena adhiµµh±navijahana½ viya. Etasmiñcaup±ye sati gaºµhik±hatapattesu avaµµanat± n±ma na siy±ti vuttov±yamattho. Tasm± ya½vutta½ s±ratthad²paniya½ “ya½ parassa pariccajitv± adinnampi sace paµiggahaºe nirapekkhanissajjanenavijahitapaµiggahaºa½ hoti, tampi dutiyadivase vaµµat²”ti-±di (s±rattha. µ². p±cittiyakaº¹a3.252-253), ta½ na s±rato paccetabba½.

Pakati-±miseti odan±dikappiyay±vak±like. Dveti purebhatta½ paµiggahita½y±mak±lika½ purebhatta½ s±misena mukhena bhuñjato sannidhipaccay± eka½, y±mak±likasa½saµµhat±yay±vak±likattabhajanena anatirittapaccay± ekanti dve p±cittiy±ni.Vikappadvayeti s±misanir±misapakkhadvaye. Thullaccayañca dukkaµañc±ti manussama½sethullaccaya½, sesesu dukkaµa½. Y±vak±likay±mak±likat±, sannidhibh±vo, tassaajjhoharaºanti im±nettha t²ºi aªg±ni.

Sannidhik±rakasikkh±padavaººan± niµµhit±.