9. R³piyasa½voh±rasikkh±padavaººan±
587. “J±tar³parajataparivattanan”ti ukkaµµhaparicchedena vutta½, tath± “r³piya½n±ma satthuvaººo kah±paºo”ti-±di p±¼ivacanañca. “Ar³piye r³piyasaññ² r³piya½ cet±pet²”ti-±ditikavacanato, “dukkaµavatthun± pana nissaggiyavatthu½ cet±pentassa…pe… nissaggiya½p±cittiya½ garukassa cet±pitatt±”ti aµµhakath±vacanato ca pana anukkaµµhaparicchedopetthalabbhat²ti siddha½. Satthuvaººo ca kah±paºo ca tato ye caññe voh±ra½ gacchant²tievamettha samuccayo veditabbo. Imasmi½ pana sikkh±pade “n±nappak±raka½ n±ma katampiakatampi kat±katamp²”ti ettha vibhatt±na½ tiººa½ r³piy±r³piy±nañca dvinna½ vasenapañca tik± vutt±, aµµhakath±cariyehi tadanulomato eko tiko dassitoti sabbecha honti.Etth±ha– aññasmi½ sikkh±pade ekasmi½ tikacchede dassite satipi sambhave itare nadass²yanti idheva kasm± dassitoti? “N±nappak±rakan”ti m±tik±ya½ vuttatt±idheva n±nappak±rabh±vadassanatthanti. Na kayavikkayasikkh±padepi vattabbappasaªgatoti ce?Na, idha dassitanayatt±. Atha ca r³piyassa vibhaªge “ye voh±ra½ gacchant²”ti antevuttatt± satthuvaºº±dayo va¼añjanupag± ev±ti siddha½. Tato ava¼añjanupagehi j±tar³parajatehivoh±rena na nissaggiyanti ±pajjati, tasm± ta½ ±pajjanatthanti dassentena “katenakata½ cet±pet²”ti-±dayo tik± vutt±ti, eva½ sante r³piyavibhaªge “ye ca voh±ra½gacchant²”ti na vattabba½, tasmi½ pade avutte ava¼añjanupag±pi saªgaha½ gat±va hont²tikat±d²hi tikattayassa vattabbapayojana½ na bhavissat²ti ce? Na, kappiyabhaº¹ena kappiyabhaº¹apa-avattanass±pir³piyasa½voh±rabh±vappasaªgato. “Ye voh±ra½ gacchant²”ti vacanenapi kamuka kathalaka½sabh±jana s±µak±diparivattanassapi r³piyasa½voh±rabh±vappasaªgo ev±ti ce? Na, kat±divacanenaj±tar³p±di-akappiyavatth³naññeva adhippetabh±vad²panato, tasm± ubhayenapi yadeta½ kat±kat±dibheda½p±katikar³piya½ yañca kah±paºam±sakasaªkhepa½, yañca kah±paº±divoh±r³paga½, ubhayampeta½idha ca anantar±t²tasikkh±pade ca r³piya½ n±m±ti adhippetatthasiddhi hoti, na taº¹ul±d²ni,tattha kat±divoh±r±sambhavato. Ett±vat± kat±ditikattayappayojana½ vutta½.Id±ni sesattik±ni vuccati– ettha hi yath±vuttappabheda½ nissaggiyavatthur³piya½ n±ma, sesa½ dukkaµavatthupi kappiyavatthupi na r³piyanti ar³piya½ n±ma hot²tikatv± “ar³piye ar³piyasaññ² pañcanna½ sahadhammik±na½ an±patt²”ti ida½ na eka½sika½±pajjati dukkaµavatthumhi dukkaµ±pajjanato. Idha vacanappam±ºato nissaggiyavatthuto añña½antamaso mutt±dipi ar³piyameva n±ma. Tattha pañcanna½ sahadhammik±na½ an±patt²tice? Na, r±jasikkh±padavirodhato. Tattha hi “mutt± v± maºi v±”ti vutta½, tasm±mutt±di akappiya½ dukkaµavatth³ti ca siddha½ nissaggiyavatth³su abh±v±. Eva½ sante“ar³piye ar³piyasaññ² pañcanna½ sahadhammik±na½ an±patt²”ti suddhakappiyabhaº¹a½ sandh±yavutta½, na sabba½ ar³piya½. Tato aññattha pana “ar³piye r³piyasaññ²”ti-±ditikadukkaµeca aµµhakath±ya½ dassitatike ca sabba½ ar³piya½ n±m±ti veditabba½, tasm± ar³piyabh±vad²panattha½dutiyo tiko vutto. Tadatthameva aµµhakath±ya½ dassito eko tiko. Kasm± nap±¼iya½ so vuttoti ce? Tattha cet±pita-ar³piye r³piyacha¹¹anakasammutikicc±bh±vato.Tasmiñhi tike vutte kappiyavatthunopi ar³piyacha¹¹anakasammuti d±tabb±ti ±pajjati,tassa vasena r³piyacha¹¹anakasammuti eva na vattabb±ti? Na, r³piyassapi sammutikicc±bh±vappasaªgato,tasm± r³piye r³piyasaññ² kappiyavatthu½ cet±peti pattacatukke tatiyapatta½ viya,ta½ saªgh±d²na½ nissajjitabba½, nissaµµha½ pana aññesa½ kappati tatiyapatto viya. Athasampaµicchitar³piyena cet±pita½ hoti dutiyapatto viya, ta½ vin±pi sammutiy± yokoci bhikkhu cha¹¹eti, vaµµati. Tato para½ “sace tattha ±gacchati ±r±miko v±”ti-±din±vuttanayeneva paµipajjitabba½. Tattha “r³piye”ti v± “ar³piye”ti v± sabbattha bhummappatteattano santaka½, upayogappatte parasantakanti veditabba½. Etth±ha– upatissattheropurimasikkh±padena r³piyapaµiggahaºa½ v±rita½, imin± suddh±gamena kappiyak±rakassa hatthekappiya½ niss±ya µhitena sa½voh±ro v±ritoti. 589. Nissaggiyavatthun± nissaggiyavatthu½…pe… apar±paraparivattane imin±tiettha ekasmi½ eva vatthusmi½ dvinna½ sikkh±pad±na½ vasena ekato ±patti vutt±,ta½ pana pacchimassa vasena nissajjitabba½. Etena nissaggiya½ ±pannampi ±pajjat²tieke. Parassa r³piyaggahaºa½ parivattananti r³piye aggahite tassa abh±vato imin±va ±patti,na purimena omasav±do viya. Mus±v±dena mus± vadantass±pi hi omasav±deneva±patti. Nissaggiyavatthun± dukkaµa…pe… eseva nayoti etassa yutti½ dassento“yo hi ayan”ti ±ha.Va¹¹hi½ payojentass±ti ettha ida½ gahetv± sati m±se, sati sa½vacchare “ettaka½deh²”ti ce vadati. R³piyasa½voh±ro hoti. Vin± kappiyak±rakena “ettak± vu¹¹hihotu, ettaka½ gaºh±”ti vadato dukkaµa½ kayavikkayalakkhaº±bh±vato. “M³lem³las±mik±nan”ti-±di kappiyakaraº³p±yadassanattha½ vutta½, na kevala½ nissaµµha½aparibhoga½ hoti, puna eva½ kate paribhuñjitu½ vaµµati. Tassapi paribhoge m³lassakappiyakaraº³p±yo ce na hoti, kappiya½ ±cikkhitabbanti yath± p±¼iy± cettha kappiyakaraº³p±yo,so ca tatiyapattepi, “yath± ca attano atth±ya gahite evar³pup±yo, tath± saªgh±di-atth±yagahitepi eso v±”ti vutta½. Ime kira paµhamadutiyapatte y±va gahaµµhena parivatteti,t±va na kappiyakaraº³p±yo, anekapurisayugampi “akappiy± ev±”ti aµµhakath±ya½vutta½. Anugaºµhipade pana “saªghasantaka½ kappiyabhaº¹a½ vikkiºitv± ±gatakah±paº±nipipaµiggahaºa½ mocetv±va sampaµicchitabb±ni, tasm± kappiyak±rako ce im±ni t±nikah±paº±n²ti vadati, na vaµµatiyeva, paµikkhipitabba½, na vic±retabba½, vic±reti ce?Sabbesa½ na kappati. Paµiggahaºa½ mocetv± sampaµicchit±ni ce vic±reti, tasseva navaµµat²”ti abhikkhaºa½ vutta½.
R³piyasa½voh±rasikkh±padavaººan± niµµhit±.