8. R³piyasikkh±padavaººan±
583-4. Sabbamp²ti tividhampi. “Mutt± maºi ve¼uriyo saªkho’ti-±di pana kiñc±pir±jasikkh±pade ‘na vaµµat²’ti pasaªgato vutta½, sar³pato pana ±pattidassanavasena sakaµµh±nepivattum±raddhan”ti vutta½. Kathameta½? Mutt±d²na½ sakaµµh±na½ j±ta½, na hi t±ni idhap±¼iya½ dissant²ti imassa aµµhakath±ya½ vutt±ni, r±jasikkh±padassapi aµµhakath±ya½ vutt±n²ti.Na kevala½ hiraññasuvaººameva, aññampi khettavatth±dika½ “akappiya½ nasampaµicchitabban”ti s±maññena, na sar³pato. P±¼iya½ pana sar³pato “c²varacet±panna½n±ma hirañña½ v± suvaººa½ v± mutt± v± maºi v±”ti ettakameva vutta½, tasm±r±jasikkh±padamevassa sakaµµh±na½. Mutt±maºiggahaºena cettha tajj±tiyaggahaºa½ siddhamev±tin±gato imassa paµhamameva paññattatt±. Yadi eva½ idha an±gatatt± katara½ nesa½ sakaµµh±nanti?Idameva atthato, no sar³pato.Katha½? Et±ni hi ratanasikkh±pade nissaggiyavatth³ni, dukkaµavatth³ni ca ekato “ratanan”ti±gat±ni, “ratanasammatan”ti kappiyavatthu ±gata½. Tesu ca dasasu ratanesurajataj±tar³padvaya½ idha nissaggiyavatthu, avasesa½ dukkaµavatth³ti siddha½. Idha ca siddhatt± evaratanasikkh±padassa an±pattiv±re “ratanasammata½ viss±sa½ gaºh±ti, t±vak±lika½ gaºh±ti,pa½suk³lasaññiss±”ti vutta½, na ratana½ vutta½. Sattavidhadhaññad±sid±sakhett±di panabrahmaj±l±disuttavasena (d². ni. 1.1 ±dayo) akappiyanti siddha½, tasm± idha dukkaµavatth³tisiddha½, teneva anuyogavatte “dhamma½ j±n±ti, dhamm±nuloma½, vinaya½, vinay±nuloma½j±n±t²”ti (pari. 442) vutta½. Tath± ±makama½sampi dukkaµavatthu½ ±pajjat²ti?Na, idha vinaye anuññ±tatt± “anuj±n±mi, bhikkhave, amanussik±b±dhe ±makama½san”ti-±din±(mah±va. 264), tasm± na ±makama½sa½ sutte ±gatampi dukkaµavatthu hoti, tath±piattano paribhogatth±ya paµiggahaºe dukkaµamev±ti no takkoti ±cariyo. “Idha nikkhip±h²’tivutte upanikkhittas±diyanameva hot²”ti vadanti. “Akappiyavic±raº± eva na vaµµat²tice? Kappiyañca akappiyañca niss±ya µhitanti ettha ta½ saya½ aparibhog±raha½ hutv±tadagghanaka½ kappiyabhaº¹a½ paribhog±raha½ hutv± µhitanti attho”ti likhita½, “pa½suk³labh±venaµhitatt±, guttaµµh±n±cikkhanassa kappiyatt± ca kappiya½ niss±ya µhita½. ‘Ida½ gaºh±’ti-±din±vadantassa akappiyatt± akappiya½ niss±ya µhitan”ti ca. Evampi kappiyañca akappiyañc±ti“imasmi½ ok±se µhapita½, ki½ na passas²ti chekatare imeva kah±paºe”ti-±divacanassakappiyatt± kappiya½ niss±ya µhita½. “Ida½ gaºh±”ti vutte dubbic±ritatt±attano akappiyatt± tato ±gata½ akappiya½ niss±ya µhitameva hoti. “Ida½ gaºh±’tivutte tena gahite ‘uggaºh±peyya v±’ti vuttavidhi½ na p±puº±ti, kevala½dubbic±ritatt± tasseva ta½ akappiya½ hoti, m³lapaµiggahaºassa suddhatt± parato pattacatukketatiyapatto viy±ti ca eva½ upatissatthero vadat²”ti anugaºµhipade vutta½.Ki½ bahun±, visuddh±gamatt± kappiya½. Dubbic±raº±ya sati akappiya½ niss±ya µhita½hot²ti no takkoti ±cariyo. “Eva½ saªghagaº±d²nampi atth±ya pariccattepi tenasam±nagatikatt± µhapetv± ±pattivisesan”ti vutta½.Na kiñci kappiyabhaº¹a½ cet±pitanti cet±pitañce, up±y±bh±va½ dasseti. “Upanikkhepa½µhapetv±ti sace so up±sako ‘atibahu½ eta½ hirañña½, ida½ bhante ajjeva navin±setabban’ti vatv± saya½ upanikkhepadese µhapeti, aññena v± µhap±peti, eta½upanikkhepa½ µhapetv± tato laddha½ udaya½ paribhuñjanto saªgho paccaye paribhuñjati n±m±”tivutta½. 585. Aya½ kira ittha½lakkhaºasampanno ukka½sato. Eva½ aªgasampannopi aparabh±ge lobhavasenav± aññena v± k±raºena sace nimitta½ katv± p±teti, ±patti dukkaµassa.Sen±sanampi paribhoge paribhogeti pavese pavese. So hi k±raºantarena rukkham³likassa,abbhok±sikassapi vaµµati eva, µh±nanisajj±divasena niv±s±dhipp±ye sati paribhogeparibhoge paccavekkhitabba½. Bhesajjassa satipaccayat± sabbak±lamp²ti eke. Asannihitassapacch±bhattameva, sannihitassa purebhattamp²ti no takkoti ±cariyo. “Y±mak±lika½satt±hak±lika½ y±vaj²vika½ ±h±ratth±ya…pe… paµiggaºh±ti, ±patti dukkaµassa.Ajjhoh±re ajjhoh±re ±patti dukkaµass±”ti (p±ci. 244) hi vutta½. Dukkaµañhivik±labhojanasikkh±pade ±gata½ vik±le ±pajjati, no k±le ±h±rak±latt±, sannidhisikkh±pade±gata½ pana k±lepi sannidhij±tatt±, teneva tattha satt±hak±likay±vaj²vikadvayamevavuttanti. “Sati paccaye”ti vacanato n±ya½ viseso labbhat²ti ce? Na, aniµµhappasaªgato,vacan±niyamato ca. Sannidhisikkh±pade hi “an±patti y±vak±lika½ y±vak±la½ nidahitv±bhuñjati. Y±mak±lika½ y±me nidahitv± bhuñjat²”ti (p±ci. 256) ettha vacanappam±ºatoy±mak±lika½ na purebhatte, na pacch±bhatte, na divase, na rattiya½ y±mameva nidahitv±bhuñjantassa an±patt²ti aniµµhappasaªgo. Tath± tattheva “y±mak±lika½ y±ma½nidahitv± bhuñjati, satt±hak±lika½ satt±ha½ nidahitv± bhuñjat²”ti ettakameva vutta½,na vutta½ “sati paccaye”ti, tasm± satipaccaya-vacana½ katthaci hoti, katthaci nahot²ti vacan±niyamato ±pattiy±pi aniyamo siy±. Eva½ santepi yath±vuttadukkaµa½±pajjati eva. Na an±h±rappayojanatt± y±mak±lik±d²nanti ce? Na, sappi-±dimissabhojanassapaº²tabhojanabh±vappattito. Apica sabbak±likesu y±vak±lika½ o¼±rika½, ta½±h±ratth±ya paµiggaºhantassa k±le an±patti, pageva ano¼±rika½ y±mak±lik±di½,±h±ratth±ya eva anuññ±tatt±. Y±vak±like eva an±patt²ti ce? Na, an±h±ratth±yagaºhantassa ±pattisambhavato itara½ ±h±ratth±ya gaºhantassa viya, tasm± yath±vuttamevetthasanniµµh±na½ p±¼i½, yuttiñca anulomet²ti.Desan±suddh²ti ettha desan± n±ma vinayakamma½, tena vuµµh±nampi desan± eva n±mahot²ti. “Paµiggaºh±t²”ti avatv± “paµisevat²”ti vuttatt± paµiggahaºepana sati½ akatv± paribhoge karontassa an±patti. Kh²º±sav± katakiccatt±vibhattad±y±d± viya honti, tena tesa½ s±miparibhog± honti. Aññath± y±vak±likabh±va½anatikkantatt± virujjhati. Iºaparibhogo na vaµµati, bhesajje ±pattito, itarasmi½ayuttaparibhogato, iºa½ viya ananuññ±tabhuttatt± ca. “¾dito paµµh±ya hi alajj²n±ma natthi, tasm± na koci saªkitabbo”ti likhita½. Bh±rabh³t± saddhivih±rik±dayo.Yath±d±nameva gahitatt±ti ettha “attano hatthena ce deti, na vaµµat²”ti vutta½,“atirekabh±ga½ gahetv± punadivase attano atth±ya uddhaµabh±ga½ tattheva d±peti, vaµµat²”tica. Parivattaka½ deti, dhammiyañce, vaµµati. No adhammiya½. “Ta½ dhamm±nuggahenauggaºhitu½ vaµµat²”ti vutta½. Kena lesen±ti ce? “Alabbham±n±ya s±maggiy±an±patti sambhoge sa½v±se”ti (mah±va. 130) imin± upasampadakkhandhakavacanalesena. 586. Assatiy± dinnanti ettha “assatiy± dinna½ n±ma apariccatta½ hoti, tasm±dussante baddhakah±paº±d²ni sati½ paµilabhitv± d±yak± ce puna gaºhanti,nissaggiyameva desetabba½. Tena akappiyabhaº¹ena te ce d±yak± sappi-±d²ni kiºitv±saªghassa denti, tassapi bhikkhuno kappati d±yak±na½yeva santakatt±. Bhikkhun± hi‘vattha½ gaºh±m²’ti vatthasaññ±ya eva gahita½, na r³piyasaññ±ya. Idañca sikkh±pada½ attanoatth±ya uggahaºa½ sandh±ya vutta½, na ca tena ta½ attano atth±ya paresa½ v± atth±ya gahita½.Atha te d±yak± no ce ±gantv± gaºhanti, d±yake pucchitv± attano atth±ya ce pariccatta½,saªghe nissajjitv± ±patti desetabb±. No ce, ±patti eva desetabb±”ti vutta½,ta½ pubb±paraviruddha½. ¾pattidesan±ya hi sati r³piya½ paµiggahitanti siddha½, tasmi½siddhe “tato uppanna½ tassapi kappat²”ti ida½ na yujjat²ti. Kappati ev±tice? Na, vatthu½ anissajjitv± ±patti desetabb±ti na yujjati. Acittakatt±sikkh±padassa yujjat²ti ce? Na, sabbattha “r³piya½ paµiggaºh±t²”ti vacanato. “R³piya½paµiggaºh±t²”ti hi vutta½, aññath± sabbattha “r³piyan”ti pada½ niratthaka½ hotivin±pi tena tadatthasiddhito. Anena ca vattha½ paµiggahita½, d±yakena ca vatthameva dinna½,vatthagatampi r³piya½ theyyacittena gaºhanto padav±rena k±retabbo. Aµµhakath±yañca “r³piyear³piyasaññ²ti suvaºº±d²su kharapatt±disaññ²”ti vutta½ “r³piya½ paµiggaºh±t²”tivacanavasena.“Apica puññak±m±”ti-±di pana vidh±nantaradassanattha½ vutta½, teneva hi “imasmi½gehe ida½ laddhanti sallakkhetabban”ti vutta½. Aññath± sallakkhaºe vimativasena, vimatiy±ca sati nissaggiyameva “r³piye vematiko”ti-±di vacanatoti. Ida½ vidh±na½ niratthakameva±pajjati, na ca niratthaka½. Kasm±? Dussante baddhakah±paº±di assatiy± dinna½ vatthasaññ±yapaµiggahitañca, tato na r³piya½ dinnañca hoti paµiggahitañc±ti. Ettha ±pattidesan±kicca½natthi, ta½ pana d±yak±nameva paµid±tabba½. Tato uppanna½ kappiyabhaº¹añca sabbesa½kappat²ti imassa vidh±nantaradassanattha½ “apica puññak±m±”ti-±d²ti no takkoti±cariyo.
R³piyasikkh±padavaººan± niµµhit±.