K±loti avah±rak±lo. Tadeva hi bhaº¹a½ kad±ci appaggha½ hoti, kad±ci mahaggha½.Tasm± ta½ bhaº¹a½ yasmi½ k±le avahaµa½, tasmi½yeva k±le yo tassa aggho hoti, tenaagghena ±patti k±retabb±. Eva½ k±lo oloketabbo.
Desoti avah±radeso. Tañhi bhaº¹a½ yasmi½ dese avahaµa½, tasmi½yeva dese yo tassaaggho hoti, tena agghena ±patti k±retabb±. Bhaº¹uµµh±nadese hi bhaº¹a½ appaggha½ hoti,aññattha mahaggha½.
Imassapi ca atthassa d²panatthamida½ vatthu– antarasamudde kira eko bhikkhu susaºµh±na½n±¼ikera½ labhitv± bhama½ ±ropetv± saªkhath±lakasadisa½ manorama½ p±n²yath±laka½ katv±tattheva µhapetv± cetiyagiri½ agam±si Añño bhikkhu antarasamudda½ gantv±tasmi½ vih±re paµivasanto ta½ th±laka½ disv± theyyacittena gahetv± cetiyagirimeva±gato. Tassa tattha y±gu½ pivantassa ta½ th±laka½ disv± th±lakas±miko bhikkhu ±ha“kuto te ida½ laddhan”ti. Antarasamuddato me ±n²tanti. So ta½ “neta½ tavasantaka½, theyy±ya te gahitan”ti saªghamajjha½ ±ka¹¹hi. Tattha ca vinicchaya½ alabhitv±mah±vih±ra½ agami½su, tattha ca bheri½ pahar±petv± mah±cetiyasam²pe sannip±ta½ katv±vinicchaya½ ±rabhi½su. Vinayadharatther± avah±ra½ saññ±pesu½.
Tasmiñca sannip±te ±bhidhammikagodattatthero n±ma vinayakusalo hoti, so evam±ha “imin±ida½ th±laka½ kuhi½ avahaµan”ti? “Antarasamudde avahaµan”ti. Tattha ta½ki½ agghat²ti. Na kiñci agghati. Tatra hi n±¼ikera½ bhinditv± miñja½ kh±ditv±kap±la½ cha¹¹eti, d±ru-attha½ pana pharat²ti. Imassa bhikkhuno ettha hatthakamma½ ki½ agghat²ti?M±saka½ v± ³nam±saka½ v±ti. Atthi pana katthaci samm±sambuddhena m±sake v±³nam±sake v± p±r±jika½ paññattanti. Eva½ vutte “s±dhu s±dhu, sukathita½ suvinicchitan”tiekas±dhuk±ro ahosi. Tena ca samayena bh±tiyar±j±pi cetiyavandanattha½ nagaratonikkhanto ta½ sadda½ sutv± “ki½ idan”ti pucchitv± sabba½ paµip±µiy± sutv± nagarebheri½ car±pesi “mayi sante bhikkh³nampi bhikkhun²nampi gih²nampi adhikaraºa½ ±bhidhammikagodattattherenavinicchita½ suvinicchita½, tassa vinicchaye atiµµham±na½ r±j±º±ya µhapem²”ti. Eva½deso oloketabbo.
Agghoti bhaº¹aggho. Navabhaº¹assa hi yo aggho hoti, so pacch± parih±yati. Yath±navadhoto patto aµµha v± dasa v± agghati, so pacch± bhinno v± chiddo v± ±ºigaºµhik±hatov± appaggho hoti, tasm± na sabbad± bhaº¹a½ pakati-aggheneva k±tabbanti. Eva½ agghooloketabbo.
Paribhogoti bhaº¹aparibhogo. Paribhogenapi hi v±si-±dibhaº¹assa aggho parih±yati.Tasm± eva½ upaparikkhitabba½– sace koci kassaci p±dagghanaka½ v±si½ harati, tatra v±sis±mikopucchitabbo “tay± aya½ v±si kittakena k²t±”ti? “P±dena, bhante”ti.Ki½ pana te kiºitv±va µhapit±, ud±hu na½ va¼añjes²ti? Sace vadati “ekadivasa½me dantakaµµha½ v± rajanachalli v± pattapacanakad±ru v± chinna½, gha½sitv± v±nisit±”ti, athassa por±ºako aggho bhaµµhoti veditabbo. Yath± ca v±siy±, eva½ añjaniy±v± añjanisal±k±ya v± kuñcik±ya v± pal±lena v± thusehi v± iµµhakacuººena v±ekav±ra½ gha½sitv± dhovitamattenapi aggho bhassati. Tipumaº¹alassa makaradantacchedanenapiparimajjanamattenapi, udakas±µakassa saki½ niv±sanap±rupanenapi paribhogas²sena a½se v±s²se v± µhapanamattenapi, taº¹ul±d²na½ papphoµanenapi tato eka½ v± dve v± apanayanenapiantamaso eka½ p±s±ºasakkhara½ uddharitv± cha¹¹itamattenapi, sappitel±d²na½ bh±janantarapa-avattanenapiantamaso tato makkhika½ v± kipillika½ v± uddharitv± cha¹¹itamattenapi, gu¼apiº¹akassamadhurabh±vaj±nanattha½ nakhena vijjhitv± aºumatta½ gahitamattenapi aggho bhassati. Tasm± ya½kiñci p±dagghanaka½ vuttanayeneva s±mikehi paribhogena ³na½ kata½ hoti, na ta½avahaµo bhikkhu p±r±jikena k±tabboti. Eva½ aggho oloketabbo.
Eva½ im±ni tulayitv± pañca µh±n±ni dh±reyya attha½ vicakkhaºo, ±patti½ v± an±patti½v± garuka½ v± lahuka½ v± ±patti½ yath±µh±ne µhapeyy±ti. Ten±hu aµµhakath±cariy±–
“Sikkh±pada½ sama½ tena, añña½ kiñci na vijjati;
anekanayavokiººa½, gambh²ratthavinicchaya½.
“Tasm± vatthumhi otiººe, bhikkhun± vinayaññun±;
vinay±nuggahenettha, karontena vinicchaya½.
“P±¼i½ aµµhakathañceva, s±dhipp±yamasesato;
ogayha appamattena, karaº²yo vinicchayo.
“¾pattidassanuss±ho, na kattabbo kud±cana½;
passiss±mi an±patti-miti kayir±tha m±nasa½.
“Passitv±pi ca ±patti½, avatv±va punappuna½;
v²ma½sitv±tha viññ³hi, sa½sanditv± ca ta½ vade.
“Kappiyepi ca vatthusmi½, cittassa lahuvattino;
vasena s±maññaguº±, cavant²dha puthujjan±.
“Tasm± paraparikkh±ra½, ±s²visamivoraga½;
aggi½ viya ca sampassa½, n±maseyya vicakkhaºo”ti. (P±r±. aµµha. 1.160-1tatr±ya½ anus±san²).
233. Uttarimanussadhamm±rocana½ vinicchinantena (p±r±. aµµha. 2.197) pana “ki½ teadhigata½. Kinti te adhigata½, kad± te adhigata½, kattha te adhigata½, katame te kiles±pah²n±, katamesa½ tva½ dhamm±na½ l±bh²”ti im±ni cha µh±n±ni visodhetabb±ni. Sacehi koci bhikkhu uttarimanussadhamm±dhigama½ by±kareyya, na so ett±vat± sakk±rok±tabbo, imesa½ pana channa½ µh±n±na½ sodhanattha½ eva½ vattabbo “ki½ te adhigata½, ki½jh±na½ ud±hu vimokkh±d²su aññataran”ti. Yo hi yena adhigato dhammo, so tassap±kaµo hoti. Sace “ida½ n±ma me adhigatan”ti vadati, tato “kinti te adhigatan”tipucchitabbo, “aniccalakkhaº±d²su ki½ dhura½ katv± aµµhati½s±ya v± ±rammaºesu r³p±r³pa-ajjhattabahiddh±dibhedesuv± dhammesu kena mukhena abhinivisitv±”ti. Yo hi yass±bhiniveso, so tassap±kaµo hoti. Sace “aya½ n±ma me abhiniveso, eva½ may± adhigatan”ti vadati,tato “kad± te adhigatan”ti pucchitabbo, “ki½ pubbaºhe, ud±hu majjhanhik±d²suaññatarasmi½ k±le”ti. Sabbesañhi attan± adhigatak±lo p±kaµo hoti. Sace“amukasmi½ n±ma k±le adhigakan”ti vadati, tato “kattha te adhigatan”ti pucchitabbo,“ki½ div±µµh±ne, ud±hu rattiµµh±n±d²su aññatarasmi½ ok±se”ti. Sabbesañhiattan± adhigatok±so p±kaµo hoti. Sace “amukasmi½ n±ma me ok±se adhigatan”tivadati, tato “katame te kiles± pah²n±”ti pucchitabbo, “ki½ paµhamamaggavajjh±,ud±hu dutiy±dimaggavajjh±”ti. Sabbesañhi attan± adhigatamaggena pah²n± kiles±p±kaµ± honti.
Sace “ime n±ma me kiles± pah²n±”ti vadati, tato “katamesa½ tva½ dhamm±na½l±bh²”ti pucchitabbo, “ki½ sot±pattimaggassa, ud±hu sakad±g±mimagg±d²su aññatarass±”ti.Sabbesañhi attan± adhigatadhammo p±kaµo hoti. Sace “imesa½ n±m±ha½dhamm±na½ l±bh²”ti vadati, ett±vat±pissa vacana½ na saddh±tabba½. Bahussut± hi uggahaparipucch±kusal±bhikkh³ im±ni cha µh±n±ni sodhetu½ sakkonti, imassa pana bhikkhuno ±gamanapaµipad± sodhetabb±. Yadi ±gamanapaµipad± na sujjhati, “im±ya paµipad±ya lokuttaradhammon±ma na labbhat²”ti apanetabbo. Yadi panassa ±gamanapaµipad± sujjhati, d²gharatta½ t²susikkh±su appamatto j±gariyamanuyutto cat³su paccayesu alaggo ±k±se p±ºisamenacetas± viharat²ti paññ±yati, tassa bhikkhuno by±karaºa½ paµipad±ya saddhi½ sa½sandati.“Seyyath±pi n±ma gaªgodaka½ yamunodakena sa½sandati sameti, evameva supaññatt± tenabhagavat± s±vak±na½ nibb±nag±min² paµipad±, sa½sandati nibb±nañca paµipad± c±”ti(d². ni. 2.296) vuttasadisa½ hoti. Apica kho na ettakenapi sakk±ro k±tabbo.Kasm±? Ekaccassa hi puthujjanassapi sato kh²º±savassa paµipattisadis± paµipatti hoti,tasm± so bhikkhu tehi tehi up±yehi utt±setabbo. Kh²º±savassa n±ma asaniy±pimatthake patam±n±ya bhaya½ v± chambhitatta½ v± lomaha½so v± na hoti, puthujjanassa appamattakenapihoti.
Tatrim±ni vatth³ni (ma. ni. aµµha. 3.102)– d²ghabh±ºaka-abhayatthero kira eka½ piº¹ap±tika½pariggahetu½ asakkonto daharassa sañña½ ad±si. So ta½ nah±yam±na½ kaly±º²nad²mukhadv±renimujjitv± p±de aggahesi. Piº¹ap±tiko “kumbh²lo”ti saññ±ya mah±saddamak±si,tad± na½ “puthujjano”ti j±ni½su.
Candamukhatissar±jak±le pana mah±vih±re saªghatthero kh²º±savo dubbalacakkhuko vih±reyevaacchati. R±j± “thera½ pariggaºhiss±m²”ti bhikkh³su bhikkh±c±ra½ gatesu appasaddoupasaªkamitv± sappo viya p±de aggahesi. Thero sil±thambho viya niccalo hutv± “koetth±”ti ±ha. “Aha½, bhante, tisso”ti? “Sugandha½ v±yasi no tiss±”ti.Eva½ kh²º±savassa bhaya½ n±ma natthi.
Ekacco pana puthujjanopi atis³ro hoti nibbhayo. So rajan²yena ±rammaºena pariggaºhitabbo.Vasabhar±j±pi eka½ thera½ pariggaºham±no ghare nis²d±petv± tassa santike badaras±¼ava½maddam±no nis²di. Mah±therassa khe¼o calito, therassa puthujjanabh±vo ±vibh³to.Kh²º±savassa hi rasataºh± n±ma suppah²n±, dibbesupi rasesu nikanti n±ma nahoti, tasm± imehi up±yehi pariggahetv± sacassa bhaya½ v± chambhitatta½ v± rasataºh±v± uppajjati, “na ca tva½ arah±”ti apanetabbo. Sace pana abh²ru acchambh² anutr±s²hutv± s²ho viya nis²dati, dibb±rammaºepi nikanti½ na janeti, aya½ bhikkhu sampannaveyy±karaºo samant± r±jar±jamah±matt±d²hi pesita½ sakk±ra½ arahat²ti veditabbo. Eva½ t±vauttarimanussadhamm±rocana½ vinicchinitabba½.
234. Sakale pana vinayavinicchaye (p±r±. aµµha. 1.45) kosalla½ patthayantena catubbidhovinayo j±nitabbo.
Catubbidhañhi vinaya½, mah±ther± mahiddhik±;
n²haritv± pak±sesu½, dhammasaªg±hak± pur±.
Katama½ catubbidha½? Sutta½ sutt±nuloma½ ±cariyav±da½ attanomatinti. Ya½ sandh±yavutta½ “±haccapadena kho, mah±r±ja, rasena ±cariyava½sena adhipp±y±”ti (mi. pa. 4.2.3).Ettha hi ±haccapadanti sutta½ adhippeta½. Rasoti sutt±nuloma½. ¾cariyava½soti±cariyav±do. Adhipp±yoti attanomati.
Tattha sutta½ n±ma sakalavinayapiµake p±¼i.
Sutt±nuloma½ n±ma catt±ro mah±pades±. Ye bhagavat± eva½ vutt±–
“Ya½, bhikkhave, may± ‘ida½ na kappat²’ti appaµikkhitta½, tañce akappiya½ anulometi,kappiya½ paµib±hati, ta½ vo na kappati. Ya½, bhikkhave, may± ‘ida½ na kappat²’ti appaµikkhitta½,tañce kappiya½ anulometi, akappiya½ paµib±hati, ta½ vo kappati. Ya½, bhikkhave,may± ‘ida½ kappat²’ti ananuññ±ta½, ta½ ce akappiya½ anulometi, kappiya½ paµib±hati,ta½ vo na kappati. Ya½, bhikkhave, may± ‘ida½ kappat²’ti ananuññ±ta½, tañce kappiya½anulometi, akappiya½ paµib±hati, ta½ vo kappat²”ti (mah±va. 305).
¾cariyav±do n±ma dhammasaªg±hakehi pañcahi arahantasatehi µhapit± p±¼ivinimutt±okkantavinicchayappavatt± aµµhakath±tanti.
Attanomati n±ma suttasutt±nuloma-±cariyav±de muñcitv± anum±nena attano anubuddhiy±nayagg±hena upaµµhit±k±rakathana½.