Pañcavaggiyakath±vaººan±
10. Etadahos²ti eta½ ahosi, “kassa nu kho aha½ paµhama½ dhamma½ deseyyan”ti aya½dhammadesan±paµisa½yutto vitakko udap±d²ti attho. ¾¼±roti tassa n±ma½.D²ghapiªgalo kiresa. So hi tuªgasar²rat±ya d²gho, piªgalacakkhut±ya piªgalo, tenassa“±¼±ro”ti n±ma½ ahosi. K±l±moti gotta½. Paº¹itoti (ma.ni. aµµha. 1.284) paº¹iccena samann±gato, sam±pattipaµil±bhasa½siddhena adhigamab±husaccasaªkh±tenapaº¹itabh±vena samann±gatoti attho. Byattoti veyyattiyena samann±gato, sam±pattipaµil±bhapaccayenap±rih±rikapaññ±saªkh±tena byattabh±vena samann±gatoti attho. Medh±v²ti µh±nuppattiy±paññ±ya samann±gato. Atha v± medh±v²ti tihetukapaµisandhipaññ±saªkh±t±ya ta½ta½itikattabbat±paññ±saªkh±t±yaca medh±ya samann±gatoti evamettha attho daµµhabbo. Apparajakkhaj±tikoti sam±pattiy±vikkhambhitatt± nikkilesaj±tiko visuddhasatto. ¾j±nissat²ti sallakkhessati paµivijjhissati.Bhagavatopi kho ñ±ºa½ udap±d²ti bhagavatopi sabbaññutaññ±ºa½ uppajji. Bhagav± kiradevat±ya kathiteneva niµµha½ agantv± sayampi sabbaññutaññ±ºena olokento ito sattamadivasamatthakek±la½ katv± ±kiñcaññ±yatane nibbattoti addasa. Ta½ sandh±y±ha “bhagavatopi kho ñ±ºa½udap±d²”ti. Mah±j±niyoti sattadivasabbhantare pattabbamaggaphalato arih²natt± mahat² j±ni parih±ni ass±ti mah±j±niyo. Akkhaºe nibbattatth± idha dhammadesanaµµh±na½±gamanap±d±pi natthi, ath±ha½ tattha gaccheyya½, gantv± desiyam±na½ dhammampissa sotu½sotapas±dopi natthi, eva½ mah±j±niyo j±toti dasseti. Ki½ pana bhagavat± ta½ attanobuddh±nubh±vena dhamma½ ñ±petu½ na sakk±ti? ¾ma na sakk±, na hi paratoghosamantarenas±vak±na½ dhamm±bhisamayo sambhavati, aññath± itarapaccayarahitassapi dhamm±bhisamayena bhavitabba½,na ca ta½ atthi. Vuttañheta½– “dveme, bhikkhave, paccay± samm±diµµhiy± upp±d±ya paratoca ghoso ajjhattañca yonisomanasik±ro”ti (a. ni. 2.127).Udakoti tassa n±ma½, r±massa pana puttat±ya r±maputto. Abhidosak±lakatotia¹¹haratte k±lakato. Bhagavatopi kho ñ±ºa½ udap±d²ti idh±pi kira bhagav± devat±yakathitavacanena sanniµµh±na½ akatv± sabbaññutaññ±ºena olokento “hiyyo a¹¹haratte k±la½katv± udako r±maputto nevasaññ±n±saññ±yatane nibbatto”ti addasa, tasm± eva½ vutta½.Sesa½ purimasadisameva.Bah³pak±r±ti bahu-upak±r±. Padh±napahitatta½ upaµµhahi½s³ti padh±natth±ya pesitattabh±va½vasanaµµh±ne pariveºasammajjanena pattac²vara½ gahetv± anubandhanena mukhodakadantakaµµhad±n±din±ca upaµµhahi½su. Ke panete pañcavaggiy± n±ma? Ye te–
R±mo dhajo lakkhaºo c±pi mant²;
koº¹añño ca bhojo suy±mo sudatto;
ete tad± aµµha ahesu½ br±hmaº±;
cha¼aªgav± manta½ viy±kari½s³ti. (Ma. ni. aµµha. 1.284; j±. aµµha. 1.nid±nakath±;apa. aµµha. 1.avid³renid±nakath±).
Bodhisattassa j±tak±le supinapaµigg±hak± ceva lakkhaºapaµigg±hak± ca aµµha br±hmaº±.Tesu tayo dvedh± by±kari½su “imehi lakkhaºehi samann±gato ag±ra½ ajjh±vasam±no r±j±hohiti cakkavatt², pabbajam±no buddho”ti. Pañca br±hmaº± eka½saby±karaº± ahesu½ “imehi lakkhaºehi samann±gato ag±re na tiµµhati, buddhova hot²”ti.Tesu purim± tayo yath±mantapada½ gat±. Ete hi lakkhaºamantasaªkh±tavedavacan±nur³pa½ paµipann±dve gatiyo bhavanti anaññ±ti vuttaniy±mena nicchinitu½ asakkont± vuttameva paµipajji½su,na mah±purisassa buddhabh±vappatti½ pacc±s²si½su. Ime pana koº¹aññ±dayo pañca “eka½satobuddho bhavissat²”ti j±tanicchayatt± mantapada½ atikkant±. Te attan± laddha½ tuµµhid±na½ñ±tak±na½ vissajjetv± “aya½ mah±puriso ag±re na ajjh±vasissati, ekantena buddhobhavissat²”ti nibbematik± bodhisatta½ uddissa samaºapabbajja½ pabbajit±, tesa½ putt±tipivadanti, ta½ aµµhakath±ya½ paµikkhitta½. Ete kira daharak±leva bah³ mante j±ni½su, tasm±ne br±hmaº± ±cariyaµµh±ne µhapayi½su. Te “pacch± amhehi puttad±rajaµa½ chinditv±na sakk± bhavissati pabbajitun”ti daharak±leyeva pabbajitv± ramaº²y±ni sen±san±niparibhuñjant± vicari½su. K±lena k±la½ pana “ki½ bho mah±puriso mah±bhinikkhamana½nikkhanto”ti pucchanti. Manuss± “kuhi½ tumhe mah±purisa½ passissatha, t²sup±s±desu vividhan±µakamajjhe devo viya sampatti½ anubhot²”ti vadanti. Te sutv±“na t±va mah±purisassa ñ±ºa½ parip±ka½ gacchat²”ti appossukk± vihari½suyeva.Kasm± panettha bhagav± “bahuk±r± kho me pañcavaggiy±”ti ±ha. Ki½ upak±rak±na½yevaesa dhamma½ deseti, anupak±rak±na½ na deset²ti? No na deseti. Paricayavasena hesa±¼±rañceva k±l±ma½ udakañca r±maputta½ olokesi. Etasmi½ pana buddhakkhette µhapetv±aññ±sikoº¹añña½ añño paµhama½ dhamma½ sacchik±tu½ samattho n±ma natthi. Kasm±?Tath±vidha-upanissayatt±. Pubbe kira puññakaraºak±le dve bh±taro ahesu½. Te ca ekatosassa½ aka½su. Tattha jeµµhassa “ekasmi½ sasse nava v±re aggasassad±na½ may± d±tabban”tiahosi. So vappak±le b²jagga½ n±ma datv± gabbhak±le kaniµµhena saddhi½ mantesi “gabbhak±legabbha½ ph±letv± dass±m²”ti. Kaniµµho “taruºasassa½ n±setuk±mos²”ti ±ha.Jeµµho kaniµµhassa ananuvattanabh±va½ ñatv± khetta½ vibhajitv± attano koµµh±sato gabbha½ph±letv± kh²ra½ n²haritv± sappiph±ºitena yojetv± ad±si, puthukak±le puthuka½k±retv± ad±si l±yane l±yanagga½, veºikaraºe veºagga½, veºiyo purisabh±ravasenabandhitv± kal±pakaraºe kal±pagga½, khale kal±p±na½ µhapanadivase khalagga½, madditv± v²h²na½r±sikaraºadivase khalabhaº¹agga½, koµµh±g±re dhaññassa pakkhipanadivase koµµhagganti eva½ekasmi½ sasse nava v±re aggad±na½ ad±si. Kaniµµho pana khalato dhañña½ uddharitv± gahaºadivasead±si. Tesu jeµµho aññ±sikoº¹aññatthero j±to, kaniµµho subhaddaparibb±jako.Iti ekasmi½ sasse navanna½ aggad±n±na½ dinnatt± µhapetv± thera½ añño paµhama½ dhamma½sacchik±tu½ samattho n±ma natthi. “Navanna½ aggad±n±na½ dinnatt±”ti idañca tassarattaññ³na½ aggabh±vatth±ya kat±bhin²h±r±nur³pa½ pavattitas±vakap±ramiy± ciººante pavattitatt±vutta½. Tiººampi hi bodhisatt±na½ ta½ta½p±ramiy± sikh±ppattak±le pavattita½ puñña½apuñña½ v± garutaravip±kameva hoti, dhammassa ca sabbapaµhama½ sacchikiriy±ya vin± katha½rattaññ³na½ aggabh±vasiddh²ti? “Bahuk±r± kho me pañcavaggiy±”ti ida½ pana upak±r±nussaraºamattakenevavutta½.Isipatane migad±yeti tasmi½ kira padese anuppanne buddhe paccekasambuddh± gandham±danapabbatesatt±ha½ nirodhasam±pattiy± v²tin±metv± nirodh± vuµµh±ya n±galat±dantakaµµha½ kh±ditv±anotattadahe mukha½ dhovitv± pattac²varam±d±ya ±k±sena ±gantv± nipatanti. Tatthac²vara½ p±rupitv± nagare piº¹±ya caritv± katabhattakicc± gamanak±lepi tatoyeva uppatitv±gacchanti. Iti isayo ettha nipatanti uppatanti c±ti ta½ µh±na½ “isipatanan”tisaªkha½ gata½, mig±na½ pana abhayatth±ya dinnatt± “migad±yo”ti vuccati. Tena vutta½“isipatane migad±ye”ti. Aññe buddh± paµhama½ dhammadesanatth±ya gacchant± ±k±senagantv± tattheva otaranti, amh±ka½ pana bhagav± upakassa ±j²vakassa upanissaya½ disv±“upako ima½ addh±na½ paµipanno, so ma½ disv± sallapitv± gamissati, atha puna nibbinno±gamma arahatta½ sacchikarissat²”ti ñatv± aµµh±rasayojana½ magga½ padas±va agam±si. Tenavutta½ “yena b±r±ºas², tena c±rika½ pakk±m²”ti. 11. Antar± ca gaya½ antar± ca bodhinti gay±ya ca bodhissa ca vivare tig±vutantareµh±ne. Bodhimaº¹ato hi gay± t²ºi g±vut±ni, b±r±ºas² aµµh±rasa yojan±ni.Upako bodhimaº¹assa ca gay±ya ca antare bhagavanta½ addasa. Antar±-saddena pana yuttatt± upayogavacana½kata½. ¿disesu ca µh±nesu akkharacintak± “antar± g±mañca nadiñca y±t²”ti eva½ekameva antar±-sadda½ payujjanti, so dutiyapadenapi yojetabbo hoti, ayojiyam±neupayogavacana½ na p±puº±ti s±mivacanassa pasaªge antar±-saddayogena upayogavacanassa icchitatt±.Idha pana yojetv± eva vutto. Addh±namagganti addh±nasaªkh±ta½ magga½, d²ghamagganti attho.Addh±nagamanasamayassa vibhaªge “addhayojana½ gacchiss±m²ti bhuñjitabban”ti-±divacanato (p±ci.218) addhayojanampi addh±namaggo hoti. Bodhimaº¹ato pana gay± tig±vuta½. Vippasann±n²tisuµµhu pasann±ni. Indriy±n²ti manacchaµµh±ni indriy±ni. Parisuddhoti niddoso.Pariyod±toti tasseva vevacana½. Nirupakkilesat±yeva hi esa “pariyod±to”tivutto, na setabh±vena. Etassa pariyod±tata½ disv±va indriy±na½ vippasannata½ aññ±si,nayagg±h²paññ± kires± tassa ±j²vakassa.Sabb±bhibh³ti sabba½ tebh³makadhamma½ abhibhavitv± µhito. Sabbavid³ti sabba½catubh³makadhamma½ avedi½ aññ±si½ sabbaso ñeyy±varaºassa pah²natt±. Sabbesu dhammesuan³palittoti sabbesu tebh³makadhammesu rajjanadussanamuyhan±din± kilesalepenaalitto. Sabbañjahoti sabba½ tebh³makadhamma½ jahitv± µhito. Appah±tabbampi hikusal±by±kata½ tappaµibaddhakilesappah±nena pah²natt± na hot²ti jahitameva hoti. Taºhakkhayevimuttoti taºhakkhaye nibb±ne ±rammaºakaraºavasena vimutto. Saya½ abhiññ±y±tisabba½ catubh³makadhamma½ attan±va j±nitv±. Kamuddiseyyanti ka½ añña½ “aya½me ±cariyo”ti uddiseyya½.Na me ±cariyo atth²ti lokuttaradhamme mayha½ ±cariyo n±ma natthi. Kiñc±pi hilokiyadhamm±nampi y±diso lokan±thassa adhigamo, na t±diso adhigamo par³padeso atthi,lokuttaradhamme panassa lesopi natthi. Natthi me paµipuggaloti mayha½ s²l±d²higuºehi paµinidhibh³to puggalo n±ma natthi. Samm±sambuddhoti hetun± nayena catt±risacc±ni saya½ buddho S²tibh³toti sabbakilesagginibb±panena s²tibh³to, kiles±na½yeva nibbutatt± nibbuto.K±sina½ puranti k±siraµµhe nagara½. ¾hañchanti ±haniss±mi.Amatadundubhinti veneyy±na½ amat±dhigam±ya ugghosan±di½ katv± satthu dhammadesan±“amatadundubh²”ti vutt±, dhammacakkapaµil±bh±ya ta½ amatabheri½ pahariss±m²ti gacch±m²tivutta½ hoti.Arahasi anantajinoti anantajinopi bhavitu½ yuttoti attho. Anantañ±ºo jitakilesotianantajino. Hupeyyap±vusoti ±vuso evampi n±ma bhaveyya, eva½vidhe n±ma r³paratane²disena ñ±ºena bhavitabbanti adhipp±yo. Ayañhissa pabbajj±ya paccayo j±to. Kat±dhik±rohesa. Tath± hi bhagav± tena sam±gamanattha½ padas±va ta½ magga½ paµipajji. Pakk±m²tivaªkah±rajanapada½ n±ma agam±si.Tattheka½ migaluddakag±maka½ niss±ya v±sa½ kappesi, jeµµhakaluddako ta½ upaµµh±si.Tasmiñca janapade caº¹± makkhik± honti. Atha na½ ek±ya c±µiy± vas±pesu½. Migaluddakod³ra½ migava½ gacchanto “amh±ka½ arahante m± pamajj²”ti c±pa½ n±ma dh²tara½ ±º±petv±agam±si saddhi½ puttabh±tukehi. S± cassa dh²t± dassan²y± hoti koµµh±sasampann±.Dutiyadivase upako ghara½ ±gato ta½ d±rika½ sabba½ upac±ra½ katv± parivisitu½upagata½ disv± r±gena abhibh³to bhuñjitumpi asakkonto bh±janena bhatta½ ±d±ya vasanaµµh±na½gantv± bhatta½ ekamanta½ nikkhipitv± “sace c±pa½ labh±mi, j²v±mi. No ce, mar±m²”tinir±h±ro sayi. Sattame divase m±gaviko ±gantv± dh²tara½ upakassa pavatti½ pucchi.S± “ekadivasameva ±gantv± puna n±gatapubbo”ti ±ha.M±gaviko ±gataveseneva na½ upasaªkamitv± pucchiss±m²ti taªkhaºa½yeva gantv± “ki½,bhante, aph±sukan”ti p±de par±masanto pucchi. Upako nitthunanto parivattatiyeva.So “vada bhante, ya½ may± sakk± k±tu½, sabba½ kariss±m²”ti ±ha. Upako“sace c±pa½ labh±mi, j²v±mi, no ce, mayhameva maraºa½ seyyo”ti ±ha. J±n±sikira, bhante, kiñci sippanti? Na j±n±m²ti. Na, bhante, kiñci sippa½ aj±nantenasakk± ghar±v±sa½ adhiµµh±tunti. So ±ha “n±ha½ kiñci sippa½ j±n±mi, apica tumh±ka½ ma½sah±rako bhaviss±mi, ma½sañca vikkiºiss±m²”ti. M±gaviko“amh±kampi etadeva ruccat²”ti uttaras±µaka½ datv± ghara½ ±netv± dh²tara½ ad±si.Tesa½ sa½v±samanv±ya putto vij±yi, “subhaddo”tissa n±ma½ aka½su. C±p± tassarodanak±le “ma½sah±rakassa putta migaluddakassa putta m± rodi m± rod²”ti-±d²nivadam±n± puttatosanag²tena upaka½ uppaº¹esi. “Bhadde tva½ ma½ an±thoti maññasi, atthime anantajino n±ma sah±yo, tass±ha½ santika½ gamiss±m²”ti ±ha. C±p± “evamaya½aµµ²yat²”ti ñatv± punappuna½ kathesi. So ekadivasa½ an±rocetv±va majjhimades±bhimukhopakk±mi.Bhagav± ca tena samayena s±vatthiya½ viharati jetavane, atha kho bhagav± paµikacceva bhikkh³ ±º±pesi“yo, bhikkhave, anantajinoti puccham±no ±gacchati, tassa ma½ dasseyy±th±”ti. Upakopikho “kuhi½ anantajino vasat²”ti pucchanto anupubbena s±vatthi½ ±gantv± vih±ramajjheµhatv± “kuhi½ anantajino”ti pucchi. Ta½ bhikkh³ bhagavato santika½ nayi½su. Soca bhagavanta½ disv± “sañj±n±tha ma½ bhagav±”ti ±ha. ¾ma upaka sañj±n±mi, kuhi½pana tva½ vasitth±ti. Vaªkah±rajanapade, bhanteti. Upaka mahallakosi j±to, pabbajitu½sakkhissas²ti. Pabbajiss±mi, bhanteti. Bhagav± pabb±jetv± tassa kammaµµh±na½ ad±si.So kammaµµh±ne kamma½ karonto an±g±miphale patiµµh±ya k±la½ katv± avihesu nibbatto,nibbattikkhaºeyeva ca arahatta½ p±puºi. Avihe nibbattamatt± hi satta jan± arahatta½p±puºi½su, tesa½ so aññataro. Vuttañheta½–
“Aviha½ upapann±se, vimutt± satta bhikkhavo;
r±gadosaparikkh²º±, tiºº± loke visattika½.
“Upako palagaº¹o ca, pukkus±ti ca te tayo;
bhaddiyo khaº¹adevo ca, b±huraggi ca saªgiyo;
te hitv± m±nusa½ deha½, dibbayoga½ upaccagun”ti. (Sa½. ni. 1.50,105).
12. Saºµhapesunti “neva abhiv±detabbo”ti-±din± katika½ aka½su. B±hullikotic²varab±hull±d²na½ atth±ya paµipanno. Padh±navibbhantoti padh±natopubbe anuµµhitadukkaracaraºato vibbhanto bhaµµho parih²no. ¾vatto b±hull±y±ti c²var±dibahubh±vatth±ya±vatto. Apica kho ±sana½ µhapetabbanti apica kho panassa uccakule nibbattassa±sanamatta½ µhapetabbanti vadi½su. Asaºµhahant±ti buddh±nubh±vena buddhatejena abhibh³t±attano katik±ya µh±tu½ asakkont±. N±mena ca ±vusov±dena ca samud±carant²ti“gotam±”ti ca “±vuso”ti ca vadanti, “±vuso gotama, maya½ uruvel±ya½padh±nak±le tuyha½ pattac²vara½ gahetv± vicarimha, mukhodaka½ dantakaµµha½ adamha, vutthapariveºa½sammajjimha, pacch± te ko vattapaµipatti½ ak±si, kacci amhesu pakkantesu nacintayitth±”ti evar³pa½ katha½ kathent²ti attho.Na cirassev±ti acireneva. Kulaputt±ti duvidh± kulaputt± j±tikulaputt±±c±rakulaputt± ca, ete pana ubhayath±pi kulaputt±yeva. Ag±rasm±ti ghar±. Ag±r±yahita½ ag±riya½, kasigorakkh±di kuµumbaposanakamma½ vuccati. Natthi ettha ag±riyantianag±riya½. Pabbajj±yeta½ adhivacana½. Pabbajant²ti upagacchanti upasaªkamanti.Tadanuttaranti ta½ anuttara½. Brahmacariyapariyos±nanti maggabrahmacariyassa pariyos±na½,arahattaphalanti vutta½ hoti. Tassa hi atth±ya kulaputt± pabbajanti. Diµµheva dhammetitasmi½yeva attabh±ve. Saya½ abhiññ± sacchikatv±ti attanoyeva paññ±ya paccakkha½katv±, aparappaccaya½ katv±ti attho. Upasampajja viharissath±ti p±puºitv± samp±detv±viharissatha.Iriy±y±ti dukkara-iriy±ya. Paµipad±y±ti dukkarapaµipattiy±. Dukkarak±rik±y±tipasatapasatamuggay³s±di-±haraº±din± dukkarakaraºena. Uttari manussadhamm±ti manussadhammatoupari. Ala½ ariya½ k±tunti alamariyo, ariyabh±v±ya samatthoti vutta½ hoti, ñ±ºadassanamevañ±ºadassanaviseso, alamariyo ca so ñ±ºadassanaviseso c±ti alamariyañ±ºadassanaviseso.ѱºadassananti ca dibbacakkhupi vipassan±pi maggopi phalampi paccavekkhaºañ±ºampisabbaññutaññ±ºampi vuccati. “Appamatto sam±no ñ±ºadassana½ ±r±dhet²”ti (ma. ni.1.311) hi ettha dibbacakkhu ñ±ºadassana½ n±ma. “ѱºadassan±ya citta½ abhin²haratiabhininn±met²”ti (d². ni. 1.235) ettha vipassan±ñ±ºa½. “Abhabb±te ñ±ºadassan±ya anuttar±ya sambodh±y±”ti (a. ni. 4.196) ettha maggo. “Ayamaññouttarimanussadhamm± alamariyañ±ºadassanaviseso adhigato ph±suvih±ro”ti (ma.ni. 1.328) ettha phala½. “ѱºañca pana me dassana½ udap±di ‘akupp± me cetovimutti,ayamantim± j±ti, natthi d±ni punabbhavo”’ti (sa½. ni. 5.1081; mah±va. 16)ettha paccavekkhaºañ±ºa½. “ѱºañca pana me dassana½ udap±di ‘satt±hak±lakato ±¼±rok±l±mo”’ti (ma. ni. 1.284; 2.340; mah±va. 10) ettha sabbaññutaññ±ºa½. Idhapana sabbaññutaññ±ºapadaµµh±no ariyamaggo sabbaññutaññ±ºameva v± adhippeta½.Abhij±n±tha me noti abhij±n±tha nu me. Evar³pa½ pabh±vitametanti ettha evar³pa½ v±kyabhedantiattho, api nu aha½ uruvel±ya½ padh±ne tumh±ka½ saªgaºhanattha½ anukkaºµhanattha½ ratti½v± div± v± ±gantv± “±vuso, maya½ yattha katthaci gamiss±m±ti m± vitakkayittha,mayha½ obh±so v± kammaµµh±nanimitta½ v± paññ±yat²”ti evar³pa½ kañci vacanabheda½ ak±sintiadhipp±yo. Te ekapadeneva sati½ labhitv± uppannag±rav± “addh± esa buddho j±to”tisaddahitv± “no heta½ bhante”ti ±ha½su. Asakkhi kho bhagav± pañcavaggiye bhikkh³saññ±petunti bhagav± pañcavaggiye bhikkh³ “buddho ahan”ti j±n±petu½ asakkhi.Aññ± citta½ upaµµh±pesunti aññ±ya arahattappattiy± citta½ upaµµhapesu½ abhin²hari½su.