“Katha½ d²gha½ assasanto ‘d²gha½ assas±m²’ti paj±n±ti, d²gha½ passasanto ‘d²gha½ passas±m²’ti paj±n±ti? D²gha½ ass±sa½ addh±nasaªkh±te assasati, d²gha½ pass±sa½ addh±nasaªkh±te passasati, d²gha½ ass±sapass±sa½ addh±nasaªkh±te assasatipi passasatipi. D²gha½ ass±sapass±sa½ addh±nasaªkh±te assasatopi passasatopi chando uppajjati; chandavasena tato sukhumatara½ d²gha½ ass±sa½ addh±nasaªkh±te assasati, chandavasena tato sukhumatara½ d²gha½ pass±sa½ addh±nasaªkh±te passasati, chandavasena tato sukhumatara½ d²gha½ ass±sapass±sa½ addh±nasaªkh±te assasatipi passasatipi. Chandavasena tato sukhumatara½ d²gha½ ass±sapass±sa½ addh±nasaªkh±te assasatopi passasatopi p±mojja½ uppajjati; p±mojjavasena tato sukhumatara½ d²gha½ ass±sa½ addh±nasaªkh±te assasati, p±mojjavasena tato sukhumatara½ d²gha½ pass±sa½…pe… d²gha½ ass±sapass±sa½ addh±nasaªkh±te assasatipi passasatipi. P±mojjavasena tato sukhumatara½ d²gha½ ass±sapass±sa½ addh±nasaªkh±te assasatopi passasatopi d²gha½ ass±sapass±s± citta½ vivattati, upekkh± saºµh±ti. Imehi navahi ±k±rehi d²gha½ ass±sapass±s± k±yo; upaµµh±na½ sati; anupassan± ñ±ºa½; k±yo upaµµh±na½, no sati; sati upaµµh±nañceva sati ca. T±ya satiy± tena ñ±ºena ta½ k±ya½ anupassati. Tena vuccati– “k±ye k±y±nupassan±satipaµµh±nabh±van±”ti (paµi. ma. 1.166).
Eseva nayo rassapadepi. Aya½ pana viseso– “yath± ettha ‘d²gha½ ass±sa½ addh±nasaªkh±te’ti vutta½; evamidha ‘rassa½ ass±sa½ ittarasaªkh±te assasat²”ti ±gata½. Tasm± tassa vasena y±va “tena vuccati k±ye k±y±nupassan±satipaµµh±nabh±van±”ti t±va yojetabba½. Evamaya½ addh±navasena ittaravasena ca imeh±k±rehi ass±sapass±se paj±nanto d²gha½ v± assasanto “d²gha½ assas±m²”ti paj±n±ti…pe… rassa½ v± passasanto “rassa½ passas±m²”ti paj±n±t²ti veditabbo.

Eva½ paj±nato cassa–

“D²gho rasso ca ass±so;
pass±sopi ca t±diso;
catt±ro vaºº± vattanti;
n±sikaggeva bhikkhuno”ti. (Visuddhi. 1.219; paµi. ma. aµµha. 2.1.163).
Sabbak±yappaµisa½ved² assasiss±mi…pe… passasiss±m²ti sikkhat²ti sakalassa ass±sak±yassa ±dimajjhapariyos±na½ vidita½ karonto p±kaµa½ karonto “assasiss±m²”ti sikkhati. Sakalassa pass±sak±yassa ±dimajjhapariyos±na½ vidita½ karonto p±kaµa½ karonto “passasiss±m²”ti sikkhati. Eva½ vidita½ karonto p±kaµa½ karonto ñ±ºasampayuttacittena assasati ceva passasati ca; tasm± “assasiss±mi passasiss±m²”ti sikkhat²ti vuccati. Ekassa hi bhikkhuno cuººavicuººavisaµe ass±sak±ye pass±sak±ye v± ±di p±kaµo hoti, na majjhapariyos±na½. So ±dimeva pariggahetu½ sakkoti, majjhapariyos±ne kilamati. Ekassa majjha½ p±kaµa½ hoti, na ±dipariyos±na½. So majjhameva pariggahetu½ sakkoti, ±dipariyos±ne kilamati. Ekassa pariyos±na½ p±kaµa½ hoti, na ±dimajjha½. So pariyos±na½yeva pariggahetu½ sakkoti, ±dimajjhe kilamati. Ekassa sabbampi p±kaµa½ hoti, so sabbampi pariggahetu½ sakkoti, na katthaci kilamati. T±disena bhavitabbanti dassento ±ha– “sabbak±yappaµisa½ved² assasiss±mi…pe… passasiss±m²ti sikkhat²”ti.
Tattha sikkhat²ti eva½ ghaµati v±yamati. Yo v± tath±bh³tassa sa½varo; ayamettha adhis²lasikkh±. Yo tath±bh³tassa sam±dhi; aya½ adhicittasikkh±. Y± tath±bh³tassa paññ±; aya½ adhipaññ±sikkh±ti. Im± tisso sikkh±yo tasmi½ ±rammaºe t±ya satiy± tena manasik±rena sikkhati ±sevati bh±veti bahul²karot²ti evamettha attho daµµhabbo. Tattha yasm± purimanaye kevala½ assasitabba½ passasitabbameva ca, na añña½ kiñci k±tabba½; ito paµµh±ya pana ñ±ºupp±dan±d²su yogo karaº²yo. Tasm± tattha “assas±m²ti paj±n±ti passas±m²ti paj±n±ti”cceva vattam±nak±lavasena p±¼i½ vatv± ito paµµh±ya kattabbassa ñ±ºupp±dan±dino ±k±rassa dassanattha½ “sabbak±yappaµisa½ved² assasiss±m²”ti-±din± nayena an±gatavacanavasena p±¼i ±ropit±ti veditabb±.
Passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ assasiss±mi…pe… passasiss±m²ti sikkhat²ti o¼±rika½ k±yasaªkh±ra½ passambhento paµippassambhento nirodhento v³pasamento assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhati.
Tatreva½ o¼±rikasukhumat± ca passaddhi ca veditabb±. Imassa hi bhikkhuno pubbe apariggahitak±le k±yo ca cittañca sadarath± honti. O¼±rik±na½ k±yacitt±na½ o¼±rikatte av³pasante ass±sapass±s±pi o¼±rik± honti, balavatar± hutv± pavattanti, n±sik± nappahoti, mukhena assasantopi passasantopi tiµµhati. Yad± panassa k±yopi cittampi pariggahit± honti, tad± te sant± honti v³pasant±. Tesu v³pasantesu ass±sapass±s± sukhum± hutv± pavattanti, “atthi nu kho natth²”ti vicetabb±k±rappatt± honti. Seyyath±pi purisassa dh±vitv± pabbat± v± orohitv± mah±bh±ra½ v± s²sato oropetv± µhitassa o¼±rik± ass±sapass±s± honti, n±sik± nappahoti, mukhena assasantopi passasantopi tiµµhati. Yad± panesa ta½ parissama½ vinodetv± nhatv± ca pivitv± ca allas±µaka½ hadaye katv± s²t±ya ch±y±ya nipanno hoti, athassa te ass±sapass±s± sukhum± honti, “atthi nu kho natth²”ti vicetabb±k±rappatt±. Evameva imassa bhikkhuno pubbe apariggahitak±le k±yo ca…pe… vicetabb±k±rappatt± honti. Ta½ kissa hetu? Tath± hissa pubbe apariggahitak±le “o¼±riko¼±rike k±yasaªkh±re passambhem²”ti ±bhogasamann±h±ramanasik±rapaccavekkhaº± natthi, pariggahitak±le pana atthi. Tenassa apariggahitak±lato pariggahitak±le k±yasaªkh±ro sukhumo hoti. Ten±hu por±º±–
“S±raddhe k±ye citte ca, adhimatta½ pavattati;
as±raddhamhi k±yamhi, sukhuma½ sampavattat²”ti. (Visuddhi. 1.220; paµi. ma. aµµha. 2.1.163).
Pariggahepi o¼±riko, paµhamajjh±n³pac±re sukhumo; tasmimpi o¼±riko paµhamajjh±ne sukhumo. Paµhamajjh±ne ca dutiyajjh±n³pac±re ca o¼±riko, dutiyajjh±ne sukhumo. Dutiyajjh±ne ca tatiyajjh±n³pac±re ca o¼±riko, tatiyajjh±ne sukhumo. Tatiyajjh±ne ca catutthajjh±n³pac±re ca o¼±riko, catutthajjh±ne atisukhumo appavattimeva p±puº±ti. Ida½ t±va d²ghabh±ºakasa½yuttabh±ºak±na½ mata½.
Majjhimabh±ºak± pana “paµhamajjh±ne o¼±riko, dutiyajjh±n³pac±re sukhumo”ti eva½ heµµhimaheµµhimajjh±nato upar³parijjh±n³pac±repi sukhumatara½ icchanti. Sabbesa½yeva pana matena apariggahitak±le pavattak±yasaªkh±ro pariggahitak±le paµippassambhati, pariggahitak±le pavattak±yasaªkh±ro paµhamajjh±n³pac±re…pe… catutthajjh±n³pac±re pavattak±yasaªkh±ro catutthajjh±ne paµippassambhati. Aya½ t±va samathe nayo.
Vipassan±ya½ pana apariggahe pavatto k±yasaªkh±ro o¼±riko, mah±bh³tapariggahe sukhumo. Sopi o¼±riko, up±d±r³papariggahe sukhumo. Sopi o¼±riko, sakalar³papariggahe sukhumo. Sopi o¼±riko, ar³papariggahe sukhumo. Sopi o¼±riko, r³p±r³papariggahe sukhumo. Sopi o¼±riko, paccayapariggahe sukhumo. Sopi o¼±riko, sappaccayan±mar³papariggahe sukhumo. Sopi o¼±riko, lakkhaº±rammaºikavipassan±ya sukhumo. Sopi dubbalavipassan±ya o¼±riko, balavavipassan±ya sukhumo. Tattha pubbe vuttanayeneva purimassa purimassa pacchimena pacchimena passaddhi veditabb±. Evamettha o¼±rikasukhumat± ca passaddhi ca veditabb±.
Paµisambhid±ya½ panassa saddhi½ codan±sodhan±hi evamattho vutto– “katha½ passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ assasiss±mi…pe… passasiss±m²”ti sikkhati? Katame k±yasaªkh±r±? D²gha½ ass±s± k±yik± ete dhamm± k±yappaµibaddh± k±yasaªkh±r±, te k±yasaªkh±re passambhento nirodhento v³pasamento sikkhati. D²gha½ pass±s± k±yik± ete dhamm±…pe… rassa½ ass±s±…pe… rassa½ pass±s±… sabbak±yappaµisa½ved² ass±s±… sabbak±yappaµisa½ved² pass±s± k±yik± ete dhamm± k±yappaµibaddh± k±yasaªkh±r±, te k±yasaªkh±re passambhento nirodhento v³pasamento sikkhati.
Yath±r³pehi k±yasaªkh±rehi y± k±yassa ±naman± vinaman± sannaman± paºaman± iñjan± phandan± calan± kampan± passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ assasiss±m²ti sikkhati, passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ passasiss±m²ti sikkhati.
Yath±r³pehi k±yasaªkh±rehi y± k±yassa na ±naman± na vinaman± na sannaman± na paºaman± aniñjan± aphandan± acalan± akampan±, santa½ sukhuma½ passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ assasiss±m²ti sikkhati, passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ passasiss±m²ti sikkhati.
Iti kira passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ assasiss±m²ti sikkhati, passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ passasiss±m²ti sikkhati. Eva½ sante v±t³paladdhiy± ca pabh±van± na hoti, ass±sapass±s±nañca pabh±van± na hoti, ±n±p±nassatiy± ca pabh±van± na hoti, ±n±p±nassatisam±dhissa ca pabh±van± na na hoti, na ca na½ ta½ sam±patti½ paº¹it± sam±pajjantipi vuµµhahantipi.
Iti kira passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ assasiss±mi…pe… passasiss±m²ti sikkhati. Eva½ sante v±t³paladdhiy± ca pabh±van± hoti, ass±sapass±s±nañca pabh±van± hoti, ±n±p±nassatiy± ca pabh±van± hoti, ±n±p±nassatisam±dhissa ca pabh±van± hoti, tañca na½ sam±patti½ paº¹it± sam±pajjantipi vuµµhahantipi.
Yath± katha½ viya? Seyyath±pi ka½se ±koµite paµhama½ o¼±rik± sadd± pavattanti, o¼±rik±na½ sadd±na½ nimitta½ suggahitatt± sumanasikatatt± s³padh±ritatt± niruddhepi o¼±rike sadde atha pacch± sukhumak± sadd± pavattanti, sukhumak±na½ sadd±na½ nimitta½ suggahitatt± sumanasikatatt± s³padh±ritatt± niruddhepi sukhumake sadde atha pacch± sukhumasaddanimitt±rammaºat±pi citta½ pavattati; evameva paµhama½ o¼±rik± ass±sapass±s± pavattanti, o¼±rik±na½ ass±sapass±s±na½ nimitta½ suggahitatt± sumanasikatatt± s³padh±ritatt± niruddhepi o¼±rike ass±sapass±se atha pacch± sukhumak± ass±sapass±s± pavattanti, sukhumak±na½ ass±sapass±s±na½ nimitta½ suggahitatt± sumanasikatatt± s³padh±ritatt± niruddhepi sukhumake ass±sapass±se atha pacch± sukhuma-ass±sapass±sanimitt±rammaºat±pi citta½ na vikkhepa½ gacchati.
Eva½ sante v±t³paladdhiy± ca pabh±van± hoti, ass±sapass±s±nañca pabh±van± hoti, ±n±p±nassatiy± ca pabh±van± hoti, ±n±p±nassatisam±dhissa ca pabh±van± hoti, tañca na½ sam±patti½ paº¹it± sam±pajjantipi vuµµhahantipi.
Passambhaya½ k±yasaªkh±ranti ass±sapass±s± k±yo, upaµµh±na½ sati, anupassan± ñ±ºa½. K±yo upaµµh±na½ no sati, sati upaµµh±nañceva sati ca, t±ya satiy± tena ñ±ºena ta½ k±ya½ anupassati. Tena vuccati– “k±ye k±y±nupassan± satipaµµh±nabh±van±ti (paµi. ma. 1.171).
Aya½ t±vettha k±y±nupassan±vasena vuttassa paµhamacatukkassa anupubbapadavaººan±.
Yasm± panettha idameva catukka½ ±dikammikassa kammaµµh±navasena vutta½, itar±ni pana t²ºi catukk±ni ettha pattajjh±nassa vedan±cittadhamm±nupassan±vasena vutt±ni, tasm± ida½ kammaµµh±na½ bh±vetv± ±n±p±nassaticatutthajjh±napadaµµh±n±ya vipassan±ya saha paµisambhid±hi arahatta½ p±puºituk±mena buddhaputtena ya½ k±tabba½ ta½ sabba½ idheva t±va ±dikammikassa kulaputtassa vasena ±dito pabhuti eva½ veditabba½. Catubbidha½ t±va s²la½ visodhetabba½. Tattha tividh± visodhan±– an±pajjana½, ±pannavuµµh±na½, kilesehi ca appatip²¼ana½. Eva½ visuddhas²lassa hi bh±van± sampajjati. Yampida½ cetiyaªgaºavatta½ bodhiyaªgaºavatta½ upajjh±yavatta½ ±cariyavatta½ jant±gharavatta½ uposath±g±ravatta½ dve-as²ti khandhakavatt±ni cuddasavidha½ mah±vattanti imesa½ vasena ±bhisam±c±rikas²la½ vuccati, tampi s±dhuka½ parip³retabba½. Yo hi “aha½ s²la½ rakkh±mi, ki½ ±bhisam±c±rikena kamman”ti vadeyya, tassa s²la½ parip³ressat²ti neta½ µh±na½ vijjati. ¾bhisam±c±rikavatte pana parip³re s²la½ parip³rati, s²le parip³re sam±dhi gabbha½ gaºh±ti. Vuttañheta½ bhagavat±– “so vata, bhikkhave, bhikkhu ±bhisam±c±rika½ dhamma½ aparip³retv± ‘s²l±ni parip³ressat²’ti neta½ µh±na½ vijjat²”ti (a. ni. 5.21) vitth±retabba½. Tasm± tena yampida½ cetiyaªgaºavatt±di ±bhisam±c±rikas²la½ vuccati, tampi s±dhuka½ parip³retabba½. Tato–