Na kho dabba dabb± eva½ nibbeµhent²ti ettha na kho dabba paŗ¹it± yath± tva½ parappaccayena nibbeµhesi, eva½ nibbeµhenti; api ca kho yadeva s±ma½ ń±ta½ tena nibbeµhent²ti evamattho daµµhabbo. Sace tay± kata½ katanti imin± ki½ dasseti? Na hi sakk± parisabalena v± pakkhupatthambhena v± ak±rako k±rako k±tu½, k±rako v± ak±rako k±tu½, tasm± ya½ saya½ kata½ v± akata½ v± tadeva vattabbanti dasseti. Kasm± pana bhagav± j±nantopi “aha½ j±n±mi, kh²ŗ±savo tva½; natthi tuyha½ doso, aya½ bhikkhun² mus±v±din²”ti n±voc±ti? Par±nuddayat±ya. Sace hi bhagav± ya½ ya½ j±n±ti ta½ ta½ vadeyya, ańńena p±r±jika½ ±pannena puµµhena “aha½ j±n±mi tva½ p±r±jiko”ti vattabba½ bhaveyya, tato so puggalo “aya½ pubbe dabba½ mallaputta½ suddha½ katv± id±ni ma½ asuddha½ karoti; kassa d±ni ki½ vad±mi, yatra satth±pi s±vakesu chand±gati½ gacchati; kuto imassa sabbańńubh±vo”ti ±gh±ta½ bandhitv± ap±y³pago bhaveyya, tasm± bhagav± im±ya par±nuddayat±ya j±nantopi n±voca.
Kińca bhiyyo upav±daparivajjanatopi n±voca. Yadi hi bhagav± eva½ vadeyya, eva½ upav±do bhaveyya “dabbassa mallaputtassa vuµµh±na½ n±ma bh±riya½, samm±sambuddha½ pana sakkhi½ labhitv± vuµµhito”ti. Idańca vuµµh±nalakkhaŗa½ mańńam±n± “buddhak±lepi sakkhin± suddhi v± asuddhi v± hoti maya½ j±n±ma, aya½ puggalo asuddho”ti eva½ p±pabhikkh³ lajjimpi vin±seyyunti. Apica an±gatepi bhikkh³ otiŗŗe vatthusmi½ codetv± s±retv± “sace tay± kata½, ‘katan’ti vadeh²”ti lajj²na½ paµińńa½ gahetv± kamma½ karissant²ti vinayalakkhaŗe tanti½ µhapento “aha½ j±n±m²”ti avatv±va “sace tay± kata½, ‘katan’ti vadeh²”ti ±ha.
N±bhij±n±mi supinantenapi methuna½ dhamma½ paµisevit±ti supinantenapi methuna½ dhamma½ na abhij±n±mi, na paµisevit± ahanti vutta½ hoti. Atha v± paµisevit± hutv± supinantenapi methuna½ dhamma½ na j±n±m²ti vutta½ hoti. Ye pana “paµisevitv±”ti paµhanti tesa½ ujukameva. Pageva j±garoti j±garanto pana paµhama½yeva na j±n±m²ti.
Tena hi bhikkhave mettiya½ bhikkhuni½ n±seth±ti yasm± dabbassa ca imiss± ca vacana½ na ghaµ²yati tasm± mettiya½ bhikkhuni½ n±seth±ti vutta½ hoti.
Tattha tisso n±san±– liŖgan±san±, sa½v±san±san±, daŗ¹akamman±san±ti. T±su “d³sako n±setabbo”ti (p±r±. 66) aya½ “liŖgan±san±”. ¾pattiy± adassane v± appaµikamme v± p±pik±ya diµµhiy± appaµinissagge v± ukkhepan²yakamma½ karonti, aya½ “sa½v±san±san±”. “Cara pire vinass±”ti (p±ci. 429) daŗ¹akamma½ karonti, aya½ “daŗ¹akamman±san±”. Idha pana liŖgan±sana½ sandh±y±ha– “mettiya½ bhikkhuni½ n±seth±”ti.
Ime ca bhikkh³ anuyuńjath±ti imin± ima½ d²peti “aya½ bhikkhun² attano dhammat±ya ak±rik± addh± ańńehi uyyojit±, tasm± yehi uyyojit± ime bhikkh³ anuyuńjatha gavesatha j±n±th±”ti.
Ki½ pana bhagavat± mettiy± bhikkhun² paµińń±ya n±sit± appaµińń±ya n±sit±ti, kińcettha yadi t±va paµińń±ya n±sit±, thero k±rako hoti sadoso? Atha appaµińń±ya, thero ak±rako hoti niddoso.
Bh±tiyar±jak±lepi mah±vih±rav±s²nańca abhayagiriv±s²nańca ther±na½ imasmi½yeva pade viv±do ahosi. Abhayagiriv±sinopi attano sutta½ vatv± “tumh±ka½ v±de thero k±rako hot²”ti vadanti. Mah±vih±rav±sinopi attano sutta½ vatv± “tumh±ka½ v±de thero k±rako hot²”ti vadanti. Pańho na chijjati. R±j± sutv± there sannip±tetv± d²ghak±r±yana½ n±ma br±hmaŗaj±tiya½ amacca½ “ther±na½ katha½ suŗ±h²”ti ±ŗ±pesi. Amacco kira paŗ¹ito bh±santarakusalo so ±ha– “vadantu t±va ther± suttan”ti. Tato abhayagirither± attano sutta½ vadi½su– “tena hi, bhikkhave, mettiya½ bhikkhuni½ sak±ya paµińń±ya n±seth±”ti. Amacco “bhante, tumh±ka½ v±de thero k±rako hoti sadoso”ti ±ha. Mah±vih±rav±sinopi attano sutta½ vadi½su– “tena hi, bhikkhave, mettiya½ bhikkhuni½ n±seth±”ti. Amacco “bhante, tumh±ka½ v±de thero ak±rako hoti niddoso”ti ±ha. Ki½ panettha yutta½? Ya½ pacch± vutta½ vic±ritańheta½ aµµhakath±cariyehi, bhikkhu bhikkhu½ am³lakena antimavatthun± anuddha½seti, saŖgh±diseso; bhikkhuni½ anuddha½seti, dukkaµa½. Kurundiya½ pana “mus±v±de p±cittiyan”ti vutta½.
Tatr±ya½ vic±raŗ±, purimanaye t±va anuddha½san±dhipp±yatt± dukkaµameva yujjati. Yath± satipi mus±v±de bhikkhuno bhikkhusmi½ saŖgh±diseso, satipi ca mus±v±de asuddha½ suddhadiµµhino akkos±dhipp±yena vadantassa omasav±deneva p±cittiya½, na sampaj±namus±v±dena; eva½ idh±pi anuddha½san±dhipp±yatt± sampaj±namus±v±de p±cittiya½ na yujjati, dukkaµameva yutta½. Pacchimanayepi mus±v±datt± p±cittiyameva yujjati, vacanappam±ŗato hi anuddha½san±dhipp±yena bhikkhussa bhikkhusmi½ saŖgh±diseso. Akkos±dhipp±yassa ca omasav±do. Bhikkhussa pana bhikkhuniy± dukkaµantivacana½ natthi, sampaj±namus±v±de p±cittiyanti vacanamatthi, tasm± p±cittiyameva yujjati.
Tatra pana ida½ upaparikkhitabba½– “anuddha½san±dhipp±ye asati p±cittiya½, tasmi½ sati kena bhavitabban”ti? Tatra yasm± mus± bhaŗantassa p±cittiye siddhepi am³lakena saŖgh±disesena anuddha½sane visu½ p±cittiya½ vutta½, tasm± anuddha½san±dhipp±ye sati sampaj±namus±v±de p±cittiyassa ok±so na dissati, na ca sakk± anuddha½sentassa an±pattiy± bhavitunti purimanayovettha parisuddhataro kh±yati. Tath± bhikkhun² bhikkhuni½ am³lakena antimavatthun± anuddha½seti saŖgh±diseso, bhikkhu½ anuddha½seti dukkaµa½, tatra saŖgh±diseso vuµµh±nag±m² dukkaµa½, desan±g±m² etehi n±san± natthi. Yasm± pana s± pakatiy±va duss²l± p±pabhikkhun² id±ni ca sayameva “duss²l±mh²”ti vadati tasm± na½ bhagav± asuddhatt±yeva n±ses²ti.
Atha kho mettiyabh³majak±ti eva½ “mettiya½ bhikkhuni½ n±setha, ime ca bhikkh³ anuyuńjath±”ti vatv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµhe bhagavati tehi bhikkh³hi “detha d±ni imiss± setak±n²”ti n±siyam±na½ ta½ bhikkhuni½ disv± te bhikkh³ ta½ mocetuk±mat±ya attano apar±dha½ ±vikari½su, etamattha½ dassetu½ “atha kho mettiyabh³majak±”ti-±di vutta½.
385-6. Duµµho dosoti d³sito ceva d³sako ca. Uppanne hi dose puggalo tena dosena d³sito hoti pakatibh±va½ jah±pito, tasm± “duµµho”ti vuccati. Parańca d³seti vin±seti, tasm± “doso”ti vuccati. Iti “duµµho doso”ti ekasseveta½ puggalassa ±k±ran±nattena nidassana½, tena vutta½ “duµµho dosoti d³sito ceva d³sako c±”ti tattha saddalakkhaŗa½ pariyesitabba½. Yasm± pana so “duµµho doso”ti saŖkhya½ gato paµighasamaŖg²puggalo kupit±dibh±ve µhitova hoti, tenassa padabh±jane “kupito”ti-±di vutta½. Tattha kupitoti kuppabh±va½ pakatito cavanabh±va½ patto. Anattamanoti na sakamano attano vase aµµhitacitto; apica p²tisukhehi na attamano na attacittoti anattamano. Anabhiraddhoti na sukhito na v± pas±ditoti anabhiraddho. Paµighena ±hata½ cittamass±ti ±hatacitto. Cittathaddhabh±vacittakacavarasaŖkh±ta½ paµighakh²la½ j±tamass±ti khilaj±to. Appat²toti nappat²to p²tisukh±d²hi vajjito, na abhisaµoti attho. Padabh±jane pana yesa½ dhamm±na½ vasena appat²to hoti, te dassetu½ “tena ca kopen±”ti-±di vutta½.
Tattha tena ca kopen±ti yena duµµhoti ca kupitoti ca vutto ubhayampi heta½ pakatibh±va½ jah±panato ek±k±ra½ hoti. Tena ca dosen±ti yena “doso”ti vutto. Imehi dv²hi saŖkh±rakkhandhameva dasseti.
T±ya ca anattamanat±y±ti y±ya “anattamano”ti vutto. T±ya ca anabhiraddhiy±ti y±ya “anabhiraddho”ti vutto. Imehi dv²hi vedan±kkhandha½ dasseti.
Am³lakena p±r±jiken±ti ettha n±ssa m³lanti am³laka½, ta½ panassa am³lakatta½ yasm± codakavasena adhippeta½, na cuditakavasena. Tasm± tamattha½ dassetu½ padabh±jane “am³laka½ n±ma adiµµha½ asuta½ aparisaŖkitan”ti ±ha. Tena ima½ d²peti “ya½ p±r±jika½ codakena cuditakamhi puggale neva diµµha½ na suta½ na parisaŖkita½ ida½ etesa½ dassanasavanaparisaŖk±saŖkh±t±na½ m³l±na½ abh±vato am³laka½ n±ma, ta½ pana so ±panno v± hotu an±panno v± eta½ idha appam±ŗanti.
Tattha adiµµha½ n±ma attano pas±dacakkhun± v± dibbacakkhun± v± adiµµha½. Asuta½ n±ma tatheva kenaci vuccam±na½ na suta½. AparisaŖkita½ n±ma cittena aparisaŖkita½.
“Diµµha½” n±ma attan± v± parena v± pas±dacakkhun± v± dibbacakkhun± v± diµµha½. “Suta½” n±ma tatheva suta½. “ParisaŖkita”mpi attan± v± parena v± parisaŖkita½. Tattha attan± diµµha½ diµµhameva, parehi diµµha½ attan± suta½, parehi suta½, parehi parisaŖkitanti ida½ pana sabbampi attan± sutaµµh±neyeva tiµµhati.
ParisaŖkita½ pana tividha½– diµµhaparisaŖkita½, sutaparisaŖkita½, mutaparisaŖkitanti. Tattha diµµhaparisaŖkita½ n±ma eko bhikkhu ucc±rapass±vakammena g±masam²pe eka½ gumba½ paviµµho, ańńatar±pi itth² kenacideva karaŗ²yena ta½ gumba½ pavisitv± nivatt±, n±pi bhikkhu itthi½ addasa; na itth² bhikkhu½, adisv±va ubhopi yath±ruci½ pakkant±, ańńataro bhikkhu ubhinna½ tato nikkhamana½ sallakkhetv± “addh± imesa½ kata½ v± karissanti v±”ti parisaŖkati, ida½ diµµhaparisaŖkita½ n±ma.
SutaparisaŖkita½ n±ma idhekacco andhak±re v± paµicchanne v± ok±se m±tug±mena saddhi½ bhikkhuno t±disa½ paµisanth±ravacana½ suŗ±ti, sam²pe ańńa½ vijjam±nampi “atthi natth²”ti na j±n±ti, so “addh± imesa½ kata½ v± karissanti v±”ti parisaŖkati, ida½ sutaparisaŖkita½ n±ma.
MutaparisaŖkita½ n±ma sambahul± dhutt± rattibh±ge pupphagandhama½sasur±d²ni gahetv± itth²hi saddhi½ eka½ paccantavih±ra½ gantv± maŗ¹ape v± bhojanas±l±d²su v± yath±sukha½ k²¼itv± pupph±d²ni vikiritv± gat±, punadivase bhikkh³ ta½ vippak±ra½ disv± “kassida½ kamman”ti vicinanti. Tatra ca kenaci bhikkhun± pageva vuµµhahitv± vattas²sena maŗ¹apa½ v± bhojanas±la½ v± paµijaggantena pupph±d²ni ±maµµh±ni honti, kenaci upaµµh±kakulato ±bhatehi pupph±d²hi p³j± kat± hoti, kenaci bhesajjattha½ ariµµha½ p²ta½ hoti, atha te “kassida½ kamman”ti vicinant± bhikkh³ tesa½ hatthagandhańca mukhagandhańca gh±yitv± te bhikkh³ parisaŖkanti, ida½ mutaparisaŖkita½ n±ma.
Tattha diµµha½ atthi sam³laka½, atthi am³laka½; diµµhameva atthi sańń±sam³laka½, atthi sańń±-am³laka½. Esa nayo sutepi. ParisaŖkite pana diµµhaparisaŖkita½ atthi sam³laka½, atthi am³laka½; diµµhaparisaŖkitameva atthi sańń±sam³laka½ atthi sańń±-am³laka½. Esa nayo sutamutaparisaŖkitesu. Tattha diµµha½ sam³laka½ n±ma p±r±jika½ ±pajjanta½ disv±va “diµµho may±”ti vadati, am³laka½ n±ma paµicchannok±sato nikkhamanta½ disv± v²tikkama½ adisv± “diµµho may±”ti vadati. Diµµhameva sańń±sam³laka½ n±ma disv±va diµµhasańń² hutv± codeti, sańń±-am³laka½ n±ma pubbe p±r±jikav²tikkama½ disv± pacch± adiµµhasańń² j±to, so sańń±ya am³laka½ katv± “diµµho may±”ti codeti. Etena nayena sutamutaparisaŖkit±nipi vitth±rato veditabb±ni. Ettha ca sabbappak±reŗ±pi sam³lakena v± sańń±sam³lakena v± codentassa an±patti, am³lakena v± pana sańń±-am³lakena v± codentasseva ±patti.