Suddhikav±rakath±vaººan±

200. Eva½ jh±n±d²ni dasa m±tik±pad±ni vitth±retv± id±ni uttarimanussadhamma½ ullapanto ya½ sampaj±namus±v±da½ bhaºati, tassa aªga½ dassetv± tasseva vitth±rassa vasena cakkapeyy±la½ bandhanto ullapan±k±rañca ±pattibhedañca dassetu½ “t²h±k±reh²”ti-±dim±ha. Tattha suddhikav±ro vattuk±mav±ro paccayapaµisa½yuttav±roti tayo mah±v±r±. Tesu suddhikav±re paµhamajjh±na½ ±di½ katv± y±va moh± citta½ vin²varaºapada½, t±va ekamekasmi½ pade sam±pajji½, sam±pajj±mi, sam±panno, l±bh²mhi, vas²mhi, sacchikata½ may±ti imesu chasu padesu ekameka½ pada½ t²h±k±rehi, cat³hi, pañcahi, chahi, sattah±k±reh²ti eva½ pañcakkhattu½ yojetv± suddhikanayo n±ma vutto. Tato paµhamañca jh±na½, dutiyañca jh±nanti eva½ paµhamajjh±nena saddhi½ ekameka½ pada½ ghaµentena sabbapad±ni ghaµetv± teneva vitth±rena khaº¹acakka½ n±ma vutta½. Tañhi puna ±netv± paµhamajjh±n±d²hi na yojita½, tasm± “khaº¹acakkan”ti vuccati. Tato dutiyañca jh±na½, tatiyañca jh±nanti eva½ dutiyajjh±nena saddhi½ ekameka½ pada½ ghaµetv± puna ±netv± paµhamajjh±nena saddhi½ sambandhitv± teneva vitth±rena baddhacakka½ n±ma vutta½. Tato yath± dutiyajjh±nena saddhi½, eva½ tatiyajjh±n±d²hipi saddhi½, ekameka½ pada½ ghaµetv± puna ±netv± dutiyajjh±n±d²hi saddhi½ sambandhitv± teneva vitth±rena aññ±nipi ek³nati½sa baddhacakk±ni vatv± ekam³lakanayo niµµh±pito. P±µho pana saªkhepena dassito, so asammuyhantena vitth±rato veditabbo.
Yath± ca ekam³lako, eva½ dum³lak±dayopi sabbam³lakapariyos±n± catunna½ sat±na½ upari pañcati½sa nay± vutt±. Seyyathida½– dvim³lak± ek³nati½sa, tim³lak± aµµhav²sa, catum³lak± sattav²sa; eva½ pañcam³lak±dayopi ekeka½ ³na½ katv± y±va ti½sam³lak±, t±va veditabb±. P±µhe pana tesa½ n±mampi saªkhipitv± “ida½ sabbam³lakan”ti ti½sam³lakanayo eko dassito. Yasm± ca suññ±g±rapada½ jh±nena aghaµita½ s²sa½ na otarati, tasm± ta½ an±masitv± moh± citta½ vin²varaºapadapariyos±n±yeva sabbattha yojan± dassit±ti veditabb±. Eva½ paµhamajjh±n±d²ni paµip±µiy± v± uppaµip±µiy± v± dutiyajjh±n±d²hi ghaµetv± v± aghaµetv± v± sam±pajjinti-±din± nayena ullapato mokkho natthi, p±r±jika½ ±pajjatiyev±ti.
Imassa atthassa dassanavasena vutte ca panetasmi½ suddhikamah±v±re aya½ saªkhepato atthavaººan±– t²h±k±reh²ti sampaj±namus±v±dassa aªgabh³tehi t²hi k±raºehi. Pubbevassa hot²ti pubbabh±geyeva assa puggalassa eva½ hoti “mus± bhaºissan”ti. Bhaºantassa hot²ti bhaºam±nassa hoti. Bhaºitassa hot²ti bhaºite assa hoti, ya½ vattabba½ tasmi½ vutte hot²ti attho. Atha v± bhaºitass±ti vuttavato niµµhitavacanassa hot²ti. Yo eva½ pubbabh±gepi j±n±ti, bhaºantopi j±n±ti, pacch±pi j±n±ti, “mus± may± bhaºitan”ti so “paµhamajjh±na½ sam±pajjin”ti bhaºanto p±r±jika½ ±pajjat²ti ayamettha attho dassito. Kiñc±pi dassito, atha kho ayamettha viseso– pucch± t±va hoti “‘mus± bhaºissan’ti pubbabh±go atthi, ‘mus± may± bhaºitan’ti pacch±bh±go natthi, vuttamattameva hi koci pamussati, ki½ tassa p±r±jika½ hoti, na hot²”ti? S± eva½ aµµhakath±su vissajjit±– pubbabh±ge “mus± bhaºissan”ti ca bhaºantassa “mus± bhaº±m²”ti ca j±nato pacch±bh±ge “mus± may± bhaºitan”ti na sakk± na bhavitu½. Sacepi na hoti p±r±jikameva. Purimameva hi aªgadvaya½ pam±ºa½. Yass±pi pubbabh±ge “mus± bhaºissan”ti ±bhogo natthi, bhaºanto pana “mus± bhaº±m²”ti j±n±ti, bhaºitepi “mus± may± bhaºitan”ti j±n±ti, so ±pattiy± na k±retabbo. Pubbabh±go hi pam±ºataro. Tasmi½ asati dav± bhaºita½ v± rav± bhaºita½ v± hot²”ti.
Ettha ca ta½ñ±ºat± ca ñ±ºasamodh±nañca pariccajitabba½. Ta½ñ±ºat± pariccajitabb±ti yena cittena “mus± bhaºissan”ti j±n±ti, teneva “mus± bhaº±m²”ti ca “mus± may± bhaºitan”ti ca j±n±t²ti eva½ ekacitteneva t²su khaºesu j±n±t²ti aya½ ta½ññaºat± pariccajitabb±, na hi sakk± teneva cittena ta½ citta½ j±nitu½ yath± na sakk± teneva asin± so asi chinditunti. Purima½ purima½ pana citta½ pacchimassa pacchimassa cittassa tath± uppattiy± paccayo hutv± nirujjhati. Teneta½ vuccati–
“Pam±ºa½ pubbabh±gova, tasmi½ sati na hessati;
sesadvayanti nattheta, miti v±c± tivaªgik±”ti.
“ѱºasamodh±na½ pariccajitabban”ti et±ni t²ºi citt±ni ekakkhaºe uppajjant²ti na gahetabb±ni. Idañhi citta½ n±ma–
Aniruddhamhi paµhame, na uppajjati pacchima½;
nirantaruppajjanato, eka½ viya pak±sati.
Ito para½ pana yv±ya½ “paµhama½ jh±na½ sam±pajjin”ti sampaj±namus± bhaºati, yasm± so “natthi me paµhama½ jh±nan”ti eva½diµµhiko hoti, tassa hi atthev±ya½ laddhi. Tath± “natthi me paµhama½ jh±nan”ti evamassa khamati ceva ruccati ca. Eva½sabh±vameva cassa citta½ “natthi me paµhama½ jh±nan”ti. Yad± pana mus± vattuk±mo hoti, tad± ta½ diµµhi½ v± diµµhiy± saha khanti½ v± diµµhikhant²hi saddhi½ ruci½ v±, diµµhikhantiruc²hi saddhi½ bh±va½ v± vinidh±ya nikkhipitv± paµicch±detv± abh³ta½ katv± bhaºati, tasm± tesampi vasena aªgabheda½ dassetu½ “cat³h±k±reh²”ti-±di vutta½. Pariv±re ca “aµµhaªgiko mus±v±do”ti (paµi. 328) vuttatt± tattha adhippet±ya saññ±ya saddhi½ aññopi idha “aµµhah±k±reh²”ti eko nayo yojetabbo.
Ettha ca vinidh±ya diµµhinti balavadhammavinidh±navaseneta½ vutta½. Vinidh±ya khantinti-±d²ni tato dubbaladubbal±na½ vinidh±navasena. Vinidh±ya saññanti ida½ panettha sabbadubbaladhammavinidh±na½. Saññ±mattampi n±ma avinidh±ya sampaj±namus± bh±sissat²ti neta½ µh±na½ vijjati. Yasm± pana “sam±pajjiss±m²”ti-±din± an±gatavacanena p±r±jika½ na hoti, tasm± “sam±pajjin”ti-±d²ni at²tavattam±napad±neva p±µhe vutt±n²ti veditabb±ni.
207. Ito para½ sabbampi imasmi½ suddhikamah±v±re utt±natthameva. Na hettha ta½ atthi– ya½ imin± vinicchayena na sakk± bhaveyya viññ±tu½, µhapetv± kilesappah±napadassa padabh±jane “r±go me catto vanto”ti-±d²na½ pad±na½ attha½. Sv±ya½ vuccati– ettha hi cattoti ida½ sakabh±vapariccajanavasena vutta½. Vantoti ida½ puna an±diyanabh±vadassanavasena. Muttoti ida½ santatito vimocanavasena. Pah²noti ida½ muttass±pi kvaci anavaµµh±nadassanavasena. Paµinissaµµhoti ida½ pubbe ±dinnapubbassa paµinissaggadassanavasena. Ukkheµitoti ida½ ariyamaggena utt±sitatt± puna anall²yanabh±vadassanavasena. Sv±yamattho saddasatthato pariyesitabbo Samukkheµitoti ida½ suµµhu utt±setv± aºusahagatass±pi puna anall²yanabh±vadassanavasena vuttanti.

Suddhikav±rakath± niµµhit±.