Tasseva½ anuyuttassa viharato id±ni appan± uppajjissat²ti bhavaªga½ vicchinditv± nimitt±rammaºa½ manodv±r±vajjana½ uppajjati. Tasmiñca niruddhe tadev±rammaºa½ gahetv± catt±ri pañca v± javan±ni, yesa½ paµhama½ parikamma½, dutiya½ upac±ra½, tatiya½ anuloma½, catuttha½ gotrabhu pañcama½ appan±citta½. Paµhama½ v± parikammañceva upac±rañca, dutiya½ anuloma½, tatiya½ gotrabhu, catuttha½ appan±cittanti vuccati. Catutthameva hi pañcama½ v± appeti, na chaµµha½ sattama½ v± ±sannabhavaªgap±tatt±.¾bhidhammikagodattatthero pan±ha– “±sevanapaccayena kusal± dhamm± balavanto honti; tasm± chaµµha½ sattama½ v± appet²”ti. Ta½ aµµhakath±su paµikkhitta½. Tattha pubbabh±gacitt±ni k±m±vacar±ni honti, appan±citta½ pana r³p±vacara½. Evamanena pañcaªgavippah²na½, pañcaªgasamann±gata½, dasalakkhaºasampanna½, tividhakaly±ºa½, paµhamajjh±na½ adhigata½ hoti. So tasmi½yev±rammaºe vitakk±dayo v³pasametv± dutiyatatiyacatutthajjh±n±ni p±puº±ti. Ett±vat± ca µhapan±vasena bh±van±ya pariyos±nappatto hoti. Ayamettha saªkhepakath±. Vitth±ro pana icchantena visuddhimaggato gahetabbo.Eva½ pattacatutthajjh±no panettha bhikkhu sallakkhaº±vivaµµan±vasena kammaµµh±na½ va¹¹hetv± p±risuddhi½ pattuk±mo tadeva jh±na½ ±vajjanasam±pajjana-adhiµµh±navuµµh±napaccavekkhaºasaªkh±tehi pañcah±k±rehi vasippatta½ paguºa½ katv± ar³papubbaªgama½ v± r³pa½, r³papubbaªgama½ v± ar³panti r³p±r³pa½ pariggahetv± vipassana½ paµµhapeti. Katha½? So hi jh±n± vuµµhahitv± jh±naªg±ni pariggahetv± tesa½ nissaya½ hadayavatthu½ ta½ nissay±ni ca bh³t±ni tesañca nissaya½ sakalampi karajak±ya½ passati. Tato “jh±naªg±ni ar³pa½, vatth±d²ni r³pan”ti r³p±r³pa½ vavatthapeti.Atha v± sam±pattito vuµµhahitv± kes±d²su koµµh±sesu pathav²dh±tu-±divasena catt±ri bh³t±ni ta½nissitar³p±ni ca pariggahetv± yath±pariggahitar³p±rammaºa½ yath±pariggahitar³pavatthudv±r±rammaºa½ v± sasampayuttadhamma½ viññ±ºañca passati. Tato “bh³t±d²ni r³pa½ sasampayuttadhamma½ viññ±ºa½ ar³pan”ti vavatthapeti.Atha v± sam±pattito vuµµhahitv± ass±sapass±s±na½ samudayo karajak±yo ca cittañc±ti passati. Yath± hi kamm±ragaggariy± dhamam±n±ya bhastañca purisassa ca tajja½ v±y±ma½ paµicca v±to sañcarati; evameva k±yañca cittañca paµicca ass±sapass±s±ti. Tato ass±sapass±se ca k±yañca r³pa½, cittañca ta½sampayuttadhamme ca ar³panti vavatthapeti.Eva½ n±mar³pa½ vavatthapetv± tassa paccaya½ pariyesati, pariyesanto ca ta½ disv± t²supi addh±su n±mar³passa pavatti½ ±rabbha kaªkha½ vitarati. Vitiººakaªkho kal±pasammasanavasena tilakkhaºa½ ±ropetv± udayabbay±nupassan±ya pubbabh±ge uppanne obh±s±dayo dasa vipassanupakkilese pah±ya upakkilesavimutta½ paµipad±ñ±ºa½ “maggo”ti vavatthapetv± udaya½ pah±ya bhaªg±nupassana½ patv± nirantara½ bhaªg±nupassanena bhayato upaµµhitesu sabbasaªkh±resu nibbindanto virajjanto vimuccanto yath±kkama½ catt±ro ariyamagge p±puºitv± arahattaphale patiµµh±ya ek³nav²satibhedassa paccavekkhaºañ±ºassa pariyantappatto sadevakassa lokassa aggadakkhiºeyyo hoti. Ett±vat± cassa gaºana½ ±di½ katv± vipassan±pariyos±n± ±n±p±nassatisam±dhibh±van± ca samatt± hot²ti.
Aya½ sabb±k±rato paµhamacatukkavaººan±.
Itaresu pana t²su catukkesu yasm± visu½ kammaµµh±nabh±van±nayo n±ma natthi; tasm± anupadavaººan±nayeneva nesa½ attho veditabbo. P²tippaµisa½ved²ti p²ti½ paµisa½vidita½ karonto p±kaµa½ karonto assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhati. Tattha dv²h±k±rehi p²ti paµisa½vidit± hoti– ±rammaºato ca asammohato ca.Katha½ ±rammaºato p²ti paµisa½vidit± hoti? Sapp²tike dve jh±ne sam±pajjati, tassa sam±pattikkhaºe jh±napaµil±bhena ±rammaºato p²ti paµisa½vidit± hoti ±rammaºassa paµisa½viditatt±.Katha½ asammohato? Sapp²tike dve jh±ne sam±pajjitv± vuµµh±ya jh±nasampayuttakap²ti½ khayato vayato sammasati, tassa vipassan±kkhaºe lakkhaºapaµivedhena asammohato p²ti paµisa½vidit± hoti. Vuttañheta½ paµisambhid±ya½–
“D²gha½ ass±savasena cittassa ekaggata½ avikkhepa½ paj±nato sati upaµµhit± hoti. T±ya satiy± tena ñ±ºena s± p²ti paµisa½vidit± hoti. D²gha½ pass±savasena…pe… rassa½ ass±savasena… rassa½ pass±savasena… sabbak±yappaµisa½ved² ass±savasena… sabbak±yappaµisa½ved² pass±savasena… passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ ass±savasena… passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ pass±savasena cittassa ekaggata½ avikkhepa½ paj±nato sati upaµµhit± hoti, t±ya satiy± tena ñ±ºena s± p²ti paµisa½vidit± hoti. ¾vajjato s± p²ti paµisa½vidit± hoti j±nato… passato… paccavekkhato… citta½ adhiµµhahato… saddh±ya adhimuccato… v²riya½ paggaºhato… sati½ upaµµh±payato… citta½ sam±dahato… paññ±ya paj±nato… abhiññeyya½ abhij±nato… pariññeyya½ parij±nato… pah±tabba½ pajahato… bh±vetabba½ bh±vayato… sacchik±tabba½ sacchikaroto s± p²ti paµisa½vidit± hoti. Eva½ s± p²ti paµisa½vidit± hot²”ti (paµi. ma. 1.172).
Eteneva nayena avasesapad±nipi atthato veditabb±ni. Ida½ panettha visesamatta½. Tiººa½ jh±n±na½ vasena sukhapaµisa½vedit± catunnampi vasena cittasaªkh±rapaµisa½vedit± veditabb±. “Cittasaªkh±ro”ti vedan±dayo dve khandh±. Sukhappaµisa½vedipade cettha vipassan±bh³midassanattha½ “sukhanti dve sukh±ni– k±yikañca sukha½ cetasikañc±”ti paµisambhid±ya½ vutta½. Passambhaya½ cittasaªkh±ranti o¼±rika½ o¼±rika½ cittasaªkh±ra½ passambhento, nirodhentoti attho. So vitth±rato k±yasaªkh±re vuttanayeneva veditabbo. Apicettha p²tipade p²tis²sena vedan± vutt±. Sukhapade sar³peneva vedan± Dv²su cittasaªkh±rapadesu “saññ± ca vedan± ca cetasik± ete dhamm± cittapaµibaddh± cittasaªkh±r±”ti (paµi. ma. 1.174; ma. ni. 1.463) vacanato saññ±sampayutt± vedan±ti. Eva½ vedan±nupassan±nayena ida½ catukka½ bh±sitanti veditabba½.Tatiyacatukkepi catunna½ jh±n±na½ vasena cittapaµisa½vedit± veditabb±. Abhippamodaya½ cittanti citta½ modento pamodento h±sento pah±sento assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhati. Tattha dv²h±k±rehi abhippamodo hoti– sam±dhivasena ca vipassan±vasena ca.Katha½ sam±dhivasena? Sapp²tike dve jh±ne sam±pajjati, so sam±pattikkhaºe sampayutt±ya p²tiy± citta½ ±modeti pamodeti. Katha½ vipassan±vasena? Sapp²tike dve jh±ne sam±pajjitv± vuµµh±ya jh±nasampayuttakap²ti½ khayato vayato sammasati; eva½ vipassan±kkhaºe jh±nasampayuttakap²ti½ ±rammaºa½ katv± citta½ ±modeti pamodeti. Eva½ paµipanno “abhippamodaya½ citta½ assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhat²”ti vuccati.Sam±daha½ cittanti paµhamajjh±n±divasena ±rammaºe citta½ sama½ ±dahanto sama½ µhapento t±ni v± pana jh±n±ni sam±pajjitv± vuµµh±ya jh±nasampayuttakacitta½ khayato vayato sammasato vipassan±kkhaºe lakkhaºapaµivedhena uppajjati khaºikacittekaggat±; eva½ uppann±ya khaºikacittekaggat±ya vasenapi ±rammaºe citta½ sama½ ±dahanto sama½ µhapento “sam±daha½ citta½ assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhat²”ti vuccati.Vimocaya½ cittanti paµhamajjh±nena n²varaºehi citta½ mocento vimocento, dutiyena vitakkavic±rehi, tatiyena p²tiy±, catutthena sukhadukkhehi citta½ mocento vimocento. T±ni v± pana jh±n±ni sam±pajjitv± vuµµh±ya jh±nasampayuttakacitta½ khayato vayato sammasati. So vipassan±kkhaºe anicc±nupassan±ya niccasaññ±to citta½ mocento vimocento, dukkh±nupassan±ya sukhasaññ±to, anatt±nupassan±ya attasaññ±to, nibbid±nupassan±ya nandito, vir±g±nupassan±ya r±gato, nirodh±nupassan±ya samudayato, paµinissagg±nupassan±ya ±d±nato citta½ mocento vimocento assasati ceva passasati ca. Tena vutta½ “vimocaya½ citta½ assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhat²”ti. Eva½ citt±nupassan±vasena ida½ catukka½ bh±sitanti veditabba½.Catutthacatukke pana anicc±nupass²ti ettha t±va anicca½ veditabba½, aniccat± veditabb±, anicc±nupassan± veditabb± anicc±nupass² veditabbo. Tattha “aniccan”ti pañcakkhandh±. Kasm±? Upp±davayaññathattabh±v±. “Aniccat±”ti tesaññeva upp±davayaññathatta½ hutv± abh±vo v± nibbatt±na½ tenev±k±rena aµhatv± khaºabhaªgena bhedoti attho. “Anicc±nupassan±”ti tass± aniccat±ya vasena r³p±d²su “aniccan”ti anupassan±; “anicc±nupass²”ti t±ya anupassan±ya samann±gato; tasm± eva½ bh³to assasanto ca passasanto ca idha “anicc±nupass² assasiss±mi, passasiss±m²ti sikkhat²”ti veditabbo.Vir±g±nupass²ti ettha pana dve vir±g±– khayavir±go ca accantavir±go ca. Tattha “khayavir±go”ti saªkh±r±na½ khaºabhaªgo; “accantavir±go”ti nibb±na½; “vir±g±nupassan±”ti tadubhayadassanavasena pavatt± vipassan± ca maggo ca. T±ya duvidh±yapi anupassan±ya samann±gato hutv± assasanto ca passasanto ca “vir±g±nupass² assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhat²”ti veditabbo. Nirodh±nupass²padepi eseva nayo.Paµinissagg±nupass²ti etth±pi dve paµinissagg±– paricc±gapaµinissaggo ca pakkhandanapaµinissaggo ca. Paµinissaggoyeva anupassan± paµinissagg±nupassan±; vipassan±magg±nameta½ adhivacana½. Vipassan± hi tadaªgavasena saddhi½ khandh±bhisaªkh±rehi kilese pariccajati, saªkhatadosadassanena ca tabbipar²te nibb±ne tanninnat±ya pakkhandat²ti paricc±gapaµinissaggo ceva pakkhandanapaµinissaggo c±ti vuccati. Maggo samucchedavasena saddhi½ khandh±bhisaªkh±rehi kilese pariccajati, ±rammaºakaraºena ca nibb±ne pakkhandat²ti paricc±gapaµinissaggo ceva pakkhandanapaµinissago c±ti vuccati. Ubhayampi pana purimapurimañ±º±na½ anu-anu passanato anupassan±ti vuccati. T±ya duvidh±ya paµinissagg±nupassan±ya samann±gato hutv± assasanto ca passasanto ca paµinisagg±nupass² assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhat²ti veditabbo. Eva½ bh±vitoti eva½ so¼asahi ±k±rehi bh±vito. Sesa½ vuttanayameva.
¾n±p±nassatisam±dhikath± niµµhit±.
167. Atha kho bhagav±ti-±dimhi pana aya½ saªkhepattho. Eva½ bhagav± ±n±p±nassatisam±dhikath±ya bhikkh³ samass±setv± atha ya½ ta½ tatiyap±r±jikapaññattiy± nid±nañceva pakaraºañca uppanna½ bhikkh³na½ aññamañña½ j²vit± voropana½, etasmi½ nid±ne etasmi½ pakaraºe bhikkhusaªgha½ sannip±tetv± paµipucchitv± vigarahitv± ca yasm± tattha attan± att±na½ j²vit± voropana½ migalaº¹ikena ca vorop±pana½ p±r±jikavatthu na hoti; tasm± ta½ µhapetv± p±r±jikassa vatthubh³ta½ aññamañña½ j²vit± voropanameva gahetv± p±r±jika½ paññapento “yo pana bhikkhu sañcicca manussaviggahan”ti-±dim±ha. Ariyapuggalamissakatt± panettha “moghapuris±”ti avatv± “te bhikkh³”ti vutta½.Eva½ m³lacchejjavasena da¼ha½ katv± tatiyap±r±jike paññatte aparampi anupaññattatth±ya maraºavaººasa½vaººanavatthu udap±di, tassuppattid²panattha½ “evañcida½ bhagavat±”ti-±di vutta½. 168. Tattha paµibaddhacitt±ti chandar±gena paµibaddhacitt±; s±ratt± apekkhavantoti attho. Maraºavaººa½ sa½vaººem±ti j²vite ±d²nava½ dassetv± maraºassa guºa½ vaººema; ±nisa½sa½ dassem±ti. Katakaly±ºoti-±d²su aya½ padattho– kaly±ºa½ sucikamma½ kata½ tay±ti tva½ kho asi katakaly±ºo. Tath± kusala½ anavajjakamma½ kata½ tay±ti katakusalo. Maraºak±le sampatte y± satt±na½ uppajjati bhayasaªkh±t± bh²rut±, tato t±yana½ rakkhaºakamma½ kata½ tay±ti katabh²rutt±ºo p±pa½. L±makakamma½ akata½ tay±ti akatap±po. Ludda½ d±ruºa½ duss²lyakamma½ akata½ tay±ti akataluddo. Kibbisa½ s±hasikakamma½ lobh±dikilesussada½ akata½ tay±ti akatakibbiso. Kasm± ida½ vuccati? Yasm± sabbappak±rampi kata½ tay± kaly±ºa½, akata½ tay± p±pa½; tena ta½ vad±ma– “ki½ tuyha½ imin± rog±bhibh³tatt± l±makena p±pakena dukkhabahulatt± dujj²vitena”. Mata½ te j²vit± seyyoti tava maraºa½ j²vit± sundaratara½. Kasm±? Yasm± ito tva½ k±laªkato katak±lo hutv± k±la½ katv± maritv±ti attho. K±yassa bhed±…pe… upapajjissasi. Eva½ upapanno ca tattha dibbehi devaloke uppannehi pañcahi k±maguºehi man±piyar³p±dikehi pañcahi vatthuk±makoµµh±sehi samappito samaªg²bh³to paricarissasi sampayutto samodh±nagato hutv± ito cito ca carissasi, vicarissasi abhiramissasi v±ti attho. 169. Asapp±y±n²ti ahit±ni avu¹¹hikar±ni y±ni khippameva j²vitakkhaya½ p±penti.