17. Dukkhassa p²¼anaµµhoti-±d²ni so¼asa vissajjan±ni sacc±na½ tathalakkhaºavasena niddiµµh±ni. Dukkhadassaneneva p²¼anaµµho. Dukkh±y³hanasamudayadassanena saªkhataµµho. Sabbakilesasant±paharasus²talamaggadassanena sant±paµµho. Avipariº±madhammanirodhadassanena vipariº±maµµho. Samudayadassaneneva ±y³hanaµµho. Samuday±y³hitadukkhadassanena nid±naµµho. Visaññogabh³tanirodhadassanena saññogaµµho. Niyy±nabh³tamaggadassanena palibodhaµµho. Nirodhadassaneneva nissaraºaµµho. Avivekabh³tasamudayadassanena vivekaµµho. Saªkhatabh³tamaggadassanena asaªkhataµµho. Visabh³tadukkhadassanena amataµµho. Maggadassaneneva niyy±naµµho. Nibb±nasampattiy± ahetubh³tasamudayadassanena hetuµµho. Sududdasanirodhadassanena dassanaµµho. Kapaºajanasadisadukkhadassanena u¼±rakulasadiso ±dhipateyyaµµho p±tubhavat²ti. Eva½ ta½ta½saccadassanena tadaññasaccadassanena ca ekekassa saccassa catt±ro catt±ro lakkhaºaµµh± vutt±.
Tathaµµh±d²ni dv±dasa vissajjan±ni sabbadhammasaªg±hakadv±dasapadavasena niddiµµh±ni. Tathaµµhoti yath±sabh±vaµµho. Anattaµµhoti attavirahitaµµho. Saccaµµhoti avisa½v±danaµµho. Paµivedhaµµhoti paµivijjhitabbaµµho. Abhij±nanaµµhoti abhij±nitabbaµµho. Parij±nanaµµhoti ñ±tat²raºapariññ±ya parij±nitabbaµµho. Dhammaµµhoti sabh±vadh±raº±di-attho. Dh±tuµµhoti suññ±di-attho. ѱtaµµhoti j±nitu½ sakkuºeyyaµµho. Sacchikiriyaµµhoti sacchik±tabbaµµho. Phassanaµµhoti ñ±ºena phusitabbaµµho. Abhisamayaµµhoti paccavekkhaºañ±ºena abhisamm±gantabbaµµho, ñ±ºena paµilabhitabbaµµho v±. Paµil±bhopi hi “atth±bhisamay± dh²ro”ti-±d²su (sa½. ni. 1.130) viya abhisamayoti vuccati.
18. Nekkhamm±d²ni satta vissajjan±ni upac±rajjh±navasena niddiµµh±ni. Nekkhammanti k±macchandassa paµipakkho alobho. ¾lokasaññ±ti thinamiddhassa paµipakkhe ±lokanimitte saññ±. Avikkhepoti uddhaccassa paµipakkho sam±dhi. Dhammavavatth±nanti vicikicch±ya paµipakkha½ ñ±ºa½. ѱºanti avijj±ya paµipakkha½ ñ±ºa½. P±mojjanti aratipaµipakkh± p²ti. Paµhamajjh±n±d²ni aµµha vissajjan±ni r³p±r³pasam±pattivasena niddiµµh±ni. Heµµh± pana r³pasam±patti-anantara½ r³pajjh±nasambandhena catt±ro brahmavih±r± niddiµµh±.
Anicc±nupassan±d²ni lokuttaramaggassa pubbabh±ge aµµh±rasamah±vipassan±vasena niddiµµh±ni. Heµµh± pana r³p±d²hi yojan³pag± satta anupassan± eva vutt±, idha pana sabb±pi vutt±. Kal±pasammasana-udayabbay±nupassan± kasm± na vutt±ti ce? T±sa½ dvinna½ vasena anicc±nupassan±d²na½ sijjhanato im±su vutt±su t± dvepi vutt±va honti, anicc±nupassan±d²hi v± vin± t±sa½ dvinna½ appavattito im±su vutt±su t± dvepi vutt±va honti. Khay±nupassan±ti paccuppann±na½ r³pakkhandh±d²na½ bhaªgadassanañ±ºañca ta½ta½khandhabhaªgadassan±nantara½ tad±rammaºacittacetasikabhaªgadassanañ±ºañca. Vay±nupassan±ti paccuppann±na½ khandh±na½ bhaªgadassan±nantara½ tadanvayeneva at²t±n±gatakhandh±na½ bhaªgadassanañ±ºa½. Vipariº±m±nupassan±ti tasmi½ bhaªgasaªkh±te nirodhe adhimuttatt±, atha sabbepi at²t±n±gatapaccuppann± khandh± vipariº±mavantoti sabbesa½ vipariº±madassanañ±ºa½. Animitt±nupassan±ti eva½ sabbasaªkh±r±na½ vipariº±ma½ disv± aniccato vipassantassa anicc±nupassan±va niccanimittapajahanavasena niccanimitt±bh±v± animitt±nupassan± n±ma hoti. Appaºihit±nupassan±ti anicc±nupassan±nantara½ pavatt± dukkh±nupassan±va sukhapatthan±pajahanavasena paºidhi-abh±v± appaºihit±nupassan± n±ma hoti.
Suññat±nupassan±ti dukkh±nupassan±nantara½ pavatt± anatt±nupassan±va att±bhinivesapajahanavasena attasuññat±dassanato suññat±nupassan± n±ma hoti. Adhipaññ±dhammavipassan±ti eva½ saªkh±r±na½ bhaªga½ passitv± passitv± anicc±dito vipassantassa saªkh±r±va bhijjanti, saªkh±r±na½ maraºa½ na añño koci atth²ti bhaªgavasena suññata½ gahetv± pavatt± vipassan±. S± hi adhipaññ± ca dhammesu ca vipassan±ti katv± adhipaññ±dhammavipassan±ti vuccati. Yath±bh³tañ±ºadassananti bhaªga½ disv± disv± “sabhay± saªkh±r±”ti pavatta½ bhayatupaµµh±nañ±ºa½. ¾d²nav±nupassan±ti bhayatupaµµh±navasena uppanna½ sabbabhav±d²su ±d²navadassanañ±ºa½. “Y± ca bhayatupaµµh±ne paññ± yañca ±d²nave ñ±ºa½ y± ca nibbid±, ime dhamm± ekatth±, byañjanameva n±nan”ti (paµi. ma. 1.227) vacanato bhayatupaµµh±n±d²nav±nupassan±su vutt±su nibbid±nupassan± idh±pi vutt±va hoti. ¾dito catuttha½ katv± vuttatt± panidha na vutt±. Paµisaªkh±nupassan±ti muñcitukamyat±ñ±ºavasena uppanna½ muñcanassa up±yakaraºa½ paµisaªkh±nupassan±saññita½ aniccadukkh±natt±nupassan±ñ±ºa½. “Y± ca muñcitukamyat± y± ca paµisaªkh±nupassan± y± ca saªkh±rupekkh±, ime dhamm± ekatth±, byañjanameva n±nan”ti (paµi. ma. 1.227) vacanato paµisaªkh±nupassan±ya vutt±ya muñcitukamyat±saªkh±rupekkh±ñ±º±ni vutt±neva honti. Vivaµµan±nupassan±ti anulomañ±ºavasena uppanna½ gotrabhuñ±ºa½. Anulomañ±ºena gotrabhuñ±ºassa sijjhanato gotrabhuñ±ºe vutte anulomañ±ºa½ vuttameva hoti. Evañhi aµµh±rasanna½ mah±vipassan±na½ paµip±µi vuccam±n± p±¼iy± sameti. Vuttañhi indriyakath±ya½–
“Pubbabh±ge pañcahindriyehi paµhamajjh±navasena pañcindriy±ni nissaµ±ni honti, paµhame jh±ne pañcahindriyehi dutiyajjh±navasena pañcindriy±ni nissaµ±ni hont²”ti (paµi. ma. 1.192)–

¾din± nayena y±va arahattaphal± uttaruttaripaµip±µiy± indriy±ni vutt±ni. Tasm± aµµh±rasa mah±vipassan± yath±vuttakkamena p±¼iy± yujjanti. Visuddhimagge pana–

“Khay±nupassan±ti ghanavinibbhoga½ katv± anicca½ khayaµµhen±ti eva½ khaya½ passato ñ±ºa½. Vipariº±m±nupassan±ti r³pasattaka-ar³pasattak±divasena ta½ ta½ pariccheda½ atikkamma aññath± pavattidassana½. Uppannassa v± jar±ya ceva maraºena ca dv²h±k±rehi vipariº±madassana½. Yath±bh³tañ±ºadassananti sapaccayan±mar³papariggaho”ti (visuddhi. 2.850)–

Vutta½. Ta½ t±ya p±¼iy± viruddha½ viya dissati. Vivaµµan±nupassan±ti saªkh±rupekkh± ceva anulomañc±ti vutta½. Tañca p±¼iy± viruddha½ viya dissati. Cariy±kath±yañhi–

“Anicc±nupassanatth±ya ±vajjanakiriy±by±kat± viññ±ºacariy±. Anicc±nupassan± ñ±ºacariy±…pe… paµisaªkh±nupassanatth±ya ±vajjanakiriy±by±kat± viññ±ºacariy±. Paµisaªkh±nupassan± ñ±ºacariy±”ti (paµi. ma. 1.71)–

Yassa yassa ñ±ºassa visu½ visu½ ±vajjana½ labbhati, tassa tassa visu½ visu½ ±vajjana½ vutta½. Vivaµµan±nupassan±ya pana ±vajjana½ avatv±va “vivaµµan±nupassan± ñ±ºacariy±”ti vutta½. Yadi saªkh±rupekkh±nulomañ±º±ni vivaµµan±nupassan± n±ma siyu½, tad±vajjanasambhav± tadatth±ya ca ±vajjana½ vadeyya, na ca tadatth±ya ±vajjana½ vutta½. Gotrabhuñ±ºassa pana visu½ ±vajjana½ natthi anulom±vajjanav²thiya½yeva uppattito. Tasm± vivaµµan±nupassanatth±ya ±vajjanassa avuttatt± gotrabhuñ±ºameva “vivaµµan±nupassan±”ti yujjati.

19. Sot±pattimagg±d²ni aµµha vissajjan±ni lokuttaramaggaphalavasena niddiµµh±ni. Sotassa ±pajjana½ sot±patti, sot±patti eva maggo sot±pattimaggo. Sot±pattiy± phala½ sot±pattiphala½, sam±pajj²yat²ti sam±patti, sot±pattiphalameva sam±patti sot±pattiphalasam±patti. Paµisandhivasena saki½yeva ima½ loka½ ±gacchat²ti sakad±g±m², tassa maggo sakad±g±mimaggo. Sakad±g±missa phala½ sakad±g±miphala½. Paµisandhivaseneva k±mabhava½ na ±gacchat²ti an±g±m², tassa maggo an±g±mimaggo. An±g±missa phala½ an±g±miphala½. Kilesehi ±rakatt±, kiles±r²na½ hatatt±, sa½s±racakkassa ar±na½ hatatt±, p±pakaraºe rah±bh±v±, paccay±d²na½ arahatt± araha½, arahato bh±vo arahatta½. Ki½ ta½? Arahattaphala½. Arahattassa maggo arahattamaggo. Arahattameva phala½ arahattaphala½.
“Adhimokkhaµµhena saddhindriyan”ti-±d²ni “tathaµµhena sacc±”tipariyant±ni tetti½sa vissajjan±ni niddiµµh±ni. Heµµh± “saddhindriyassa adhimokkhaµµho”ti-±d²hi tetti½s±ya vissajjanehi sam±n±ni. Kevalañhi tattha dhammehi atth± niddiµµh±, idha atthehi dhamm± niddiµµh±ti aya½ viseso. “Avikkhepaµµhena samatho”ti-±d²nañca catunna½ vissajjan±na½ heµµh± “samathassa avikkhepaµµho”ti-±d²nañca catunna½ vissajjan±na½ viseso vuttanayeneva veditabbo.
Sa½varaµµhen±ti-±d²ni aµµha vissajjan±ni s²l±dibalapariyos±nadhammavasena niddiµµh±ni. S²lavisuddh²ti suparisuddhap±timokkhasa½var±dicatubbidha½ s²la½ duss²lyamalavisodhanato. Cittavisuddh²ti sa-upac±r± aµµha sam±pattiyo. Cittas²sena hettha sam±dhi vutto. So cittamalavisodhanato cittavisuddhi. Diµµhivisuddh²ti n±mar³p±na½ yath±sabh±vadassana½ sattadiµµhimalavisodhanato diµµhivisuddhi. Muttaµµhen±ti tadaªgavasena upakkilesato vimuttaµµhena ±rammaºe ca adhimuttaµµhena. Vimokkhoti tadaªgavimokkho. Paµivedhaµµhena vijj±ti pubbeniv±s±nussatiñ±ºa½ purimabhavapaµivedhaµµhena vijj±, dibbacakkhuñ±ºa½ satt±na½ cut³pap±tapaµivedhaµµhena vijj±, ±sav±na½ khaye ñ±ºa½ saccapaµivedhaµµhena vijj±. Paµivedhaµµhen±ti j±nanaµµhena. Paricc±gaµµhena vimutt²ti ya½ ya½ pariccatta½, tato tato vimuttatt± phalavimutti. Samucchedaµµhena khaye ñ±ºanti kilesasamucchindanatthena kilesakkhayakare ariyamagge ñ±ºa½. Paµippassaddhaµµhena anupp±de ñ±ºanti maggakiccasaªkh±tapayogapaµippassaddhatt± paµisandhivasena anupp±dabh³te ta½ta½maggavajjhakiles±na½ anupp±dapariyos±ne uppanne ariyaphale ñ±ºa½.
20. Chando m³laµµhen±ti-±d²ni nava vissajjan±ni ariyamaggassa ±dimajjhapariyos±navasena niddiµµh±ni. Chando m³laµµhen±ti kusal±na½ dhamm±na½ kattukamyat±chando paµipattiy± ca nipphattiy± ca m³latt± m³laµµhena. Manasik±ro samuµµh±naµµhen±ti yonisomanasik±ro sabbakusaladhamme samuµµh±pet²ti samuµµh±naµµhena. Phasso samodh±naµµhen±ti yasm± taºh±ya visesena vedan± padh±nak±raºa½, taºh± ca pah²yam±n± visesena vedan±ya pariññ±t±ya pah²yati, tass± ca vedan±ya phassova padh±nak±raºa½, tasmi½ pariññ±te vedan± pariññ±t± hoti, tasm± sattasu abhiññeyyavatth³su phasso paµhama½ vutto. So ca tikasannip±tasaªkh±tassa attano k±raºassa vasena paveditatt± “tikasannip±tapaccupaµµh±no”ti vuttatt± samodh±naµµhena abhiññeyyo. Keci pana “ñ±ºaphasso phasso”ti vadanti.
Yasm± pana vedan± cittacetasike attano vase vatt±payam±n± tattha samosarati pavisati, cittasant±nameva v± pavisati, tasm± samosaraºaµµhena abhiññeyy±ti vutt±. Keci pana “sabb±nipi pariññeyy±ni vedan±su samosaranti, vedan±su pariññ±t±su sabba½ taºh±vatthu pariññ±ta½ hoti. Ta½ kissa hetu? Vedan±paccay± hi sabb±pi taºh±. Tasm± vedan± samosaraºaµµhena abhiññeyy±”ti vadanti. Yasm± sabbagop±nas²na½ ±bandhanato k³µ±g±rakaººik± viya cittacetasik±na½ sampiº¹anato sam±dhi kusal±na½ dhamm±na½ pamukho hoti jeµµhako, tasm± sam±dhi pamukhaµµhen±ti vutta½. P±mukhaµµhen±tipi p±µho. Yasm± samathavipassana½ bh±ventassa ±rammaº³paµµh±n±dhipati hoti sati, satiy± upaµµhite ±rammaºe sabbepi kusal± dhamm± saka½ saka½ kicca½ s±dhenti, tasm± sati ±dhipateyyaµµhen±ti vutta½. Paññ± taduttaraµµhen±ti ariyamaggapaññ± tesa½ kusal±na½ dhamm±na½ uttaraµµhena seµµhaµµhena abhiññeyy±. Atha v± tato kilesehi, sa½s±ravaµµato v± uttarati samatikkamat²ti taduttar±, tass± attho taduttaraµµho. Tena taduttaraµµhena. Tatuttaraµµhen±tipi p±µho, tato uttaraµµhen±ti attho. Vimutti s±raµµhen±ti phalavimutti aparih±nivasena thiratt± s±ro, ta½ atikkamitv± aññassa pariyesitabbassa abh±vatopi s±ro. S± vimutti tena s±raµµhena abhiññeyy±. Amatogadha½ nibb±nanti natthi etassa maraºasaªkh±ta½ matanti amata½, kilesavisapaµipakkhatt± agadantipi amata½ sacchikiriy±ya satt±na½ patiµµh±bh³tanti ogadha½, sa½s±radukkhasantibh³tatt± nibbutanti nibb±na½, natthettha taºh±saªkh±ta½ v±nantipi nibb±na½. Ta½ s±sanassa niµµh±bh³tatt± pariyos±naµµhena abhiññeyya½. Eva½ imasmi½ abhiññeyyaniddese sattasahass±ni sattasat±ni catt±l²sañca vissajjan±ni honti.
Id±ni tesa½ eva½ niddiµµh±na½ dhamm±na½ “ye ye dhamm± abhiññ±t±, te te dhamm± ñ±t± hont²”ti nigamana½ karoti, tassa abhimukha½ katv± ñ±t± hont²ti adhipp±yo. Ta½ñ±taµµhena ñ±ºanti tesa½ vuttappak±r±na½ dhamm±na½ j±nanaµµhena ñ±ºa½. Paj±nanaµµhena paññ±ti pak±rato j±nanaµµhena paññ±. Tena vuccat²ti-±dito pucchitapucch± nigametv± dassit±. Tena k±raºena “ime dhamm± abhiññeyy±ti sot±vadh±na½, ta½paj±nan± paññ± sutamaye ñ±ºan”ti vuccat²ti atthoti.

Saddhammappak±siniy± paµisambhid±maggaµµhakath±ya

Abhiññeyyaniddesavaººan± niµµhit±.