Katha½ bhagav± buddhacakkhun±pi vivaµacakkhu? Bhagav± buddhacakkhun± loka½ volokento addasa satte apparajakkhe mah±rajakkhe tikkhindriye mudindriye sv±k±re dv±k±re suvińń±paye duvińń±paye appekacce paralokavajjabhayadass±vino viharante, appekacce na paralokavajjabhayadass±vino viharante. Seyyath±pi n±ma uppaliniya½ v± paduminiya½ v± puŗ¹ar²kiniya½ v± appekacc±ni uppal±ni v± padum±ni v± puŗ¹ar²k±ni v± udake j±t±ni udake sa½va¹¹h±ni udak± anuggat±ni antonimuggapos²ni, appekacc±ni uppal±ni v± padum±ni v± puŗ¹ar²k±ni v± udake j±t±ni udake sa½va¹¹h±ni samodaka½ µhit±ni, appekacc±ni uppal±ni v± padum±ni v± puŗ¹ar²k±ni v± udake j±t±ni udake sa½va¹¹h±ni udak± accuggamma tiµµhanti anupalitt±ni udakena; evameva bhagav± buddhacakkhun± loka½ volokento addasa satte apparajakkhe mah±rajakkhe tikkhindriye mudindriye sv±k±re dv±k±re suvińń±paye duvińń±paye appekacce paralokavajjabhayadass±vino viharante, appekacce na paralokavajjabhayadass±vino viharante. J±n±ti bhagav± aya½ puggalo r±gacarito, aya½ dosacarito, aya½ mohacarito, aya½ vitakkacarito, aya½ saddh±carito, aya½ ń±ŗacaritoti. R±gacaritassa bhagav± puggalassa asubhakatha½ katheti; dosacaritassa bhagav± puggalassa mett±bh±vana½ ±cikkhati; mohacaritassa bhagav± puggalassa uddese paripucch±ya k±lena dhammassavane k±lena dhammas±kacch±ya garusa½v±se niveseti; vitakkacaritassa bhagav± puggalassa ±n±p±nassati½ ±cikkhati; saddh±caritassa bhagav± puggalassa pas±dan²ya½ nimitta½ ±cikkhati buddhasubodhi½ [buddhasubuddhata½ (ka.)] dhammasudhammata½ saŖghasuppaµipatti½ s²l±ni ca; attano ń±ŗacaritassa bhagav± puggalassa ±cikkhati vipassan±nimitta½ anicc±k±ra½ dukkh±k±ra½ anatt±k±ra½.
Sele yath± pabbatamuddhaniµµhito, yath±pi passe janata½ samantato;
tath³pama½ dhammamaya½ sumedha, p±s±dam±ruyha samantacakkhu;
sok±vatiŗŗa½ janatamapetasoko, avekkhassu j±tijar±bhibh³tanti.
Eva½ bhagav± buddhacakkhun±pi vivaµacakkhu. Katha½ bhagav± samantacakkhun±pi vivaµacakkhu? Samantacakkhu vuccati sabbańńutań±ŗa½. Bhagav± sabbańńutań±ŗena upeto samupeto upagato samupagato upapanno samupapanno samann±gato.
Na tassa adiµµhamidhatthi kińci, atho avińń±tamaj±nitabba½;
sabba½ abhińń±si yadatthi neyya½, tath±gato tena samantacakkh³ti.
Eva½ bhagav± samantacakkhun±pi vivaµacakkh³ti akittayi vivaµacakkhu. Sakkhidhamma½ parissayavinayanti. Sakkhidhammanti na itihitiha½, na itikir±ya, na parampar±ya, na piµakasampad±ya, na takkahetu, na nayahetu, na ±k±raparivitakkena, na diµµhinijjh±nakkhantiy± s±ma½ sayamabhińń±ta½ attapaccakkha½ dhammanti sakkhidhamma½. Parissayavinayanti. Parissay±ti dve parissay± p±kaµaparissay± ca paµicchannaparissay± ca. Katame p±kaµaparissay±? S²h± byaggh± d²p² acch± taracch± kok± mahi½s± [gomahis± (sy±.) mah±ni. 5] hatth² ahi vicchik± satapad², cor± v± assu m±nav± v± katakamm± v± akatakamm± v±, cakkhurogo sotarogo gh±narogo jivh±rogo k±yarogo s²sarogo kaŗŗarogo mukharogo dantarogo k±so s±so pin±so ¹±ho [¹aho (s². sy±.) mah±ni. 5] jaro kucchirogo mucch± pakkhandik± s³l± vis³cik± kuµµha½ gaŗ¹o kil±so soso apam±ro daddu kaŗ¹u kacchu rakhas± vitacchik± lohitapitta½ [lohita½ pitta½ (sy±. ka.)] madhumeho a½s± pi¼ak± bhagandal±, pittasamuµµh±n± ±b±dh± semhasamuµµh±n± ±b±dh± v±tasamuµµh±n± ±b±dh± sannip±tik± ±b±dh± utupariŗ±maj± ±b±dh± visamaparih±raj± ±b±dh± opakkamik± ±b±dh± kammavip±kaj± ±b±dh±, s²ta½ uŗha½ jighacch± pip±s± ucc±ro pass±vo ¹a½samakasav±t±tapasar²sapasamphass± iti v± ime vuccanti p±kaµaparissay±. Katame paµicchannaparissay±? K±yaduccarita½ vac²duccarita½ manoduccarita½ k±macchandan²varaŗa½ by±p±dan²varaŗa½ thinamiddhan²varaŗa½ uddhaccakukkuccan²varaŗa½ vicikicch±n²varaŗa½ r±go doso moho kodho upan±ho makkho pa¼±so iss± macchariya½ m±y± s±µheyya½ thambho s±rambho m±no atim±no mado pam±do, sabbe kiles± sabbe duccarit± sabbe darath± sabbe pari¼±h± sabbe sant±p± sabb±kusal±bhisaŖkh±r± ime vuccanti paµicchannaparissay±. Parissay±ti kenaµµhena parissay±? Parisahant²ti parissay±, parih±n±ya sa½vattant²ti parissay±, tatr±say±ti parissay±. Katha½ parisahant²ti parissay±? Te parissay± ta½ puggala½ sahanti parisahanti abhibhavanti ajjhottharanti pariy±diyanti maddanti. Eva½ parisahant²ti parissay±. Katha½ parih±n±ya sa½vattant²ti parissay±? Te parissay± kusal±na½ dhamm±na½ antar±y±ya parih±n±ya sa½vattanti. Katamesa½ kusal±na½ dhamm±na½? Samm±paµipad±ya anulomapaµipad±ya apaccan²kapaµipad±ya aviruddhapaµipad±ya anvatthapaµipad±ya dhamm±nudhammapaµipad±ya s²lesu parip³rak±rit±ya indriyesu guttadv±rat±ya bhojane mattańńut±ya j±gariy±nuyogassa satisampajańńassa catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±van±nuyogassa catunna½ sammappadh±n±na½ catunna½ iddhip±d±na½ pańcanna½ indriy±na½ pańcanna½ bal±na½ sattanna½ bojjhaŖg±na½ ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa bh±van±nuyogassa imesa½ kusal±na½ dhamm±na½ antar±y±ya parih±n±ya sa½vattanti. Evampi parih±n±ya sa½vattant²ti parissay±. Katha½ tatr±say±ti parissay±? Tatthete p±pak± akusal± dhamm± uppajjanti attabh±vasannissay±. Yath± bile bil±say± p±ŗ± sayanti, dake dak±say± p±ŗ± sayanti, vane van±say± p±ŗ± sayanti, rukkhe rukkh±say± p±ŗ± sayanti; evameva tatthete p±pak± akusal± dhamm± uppajjanti attabh±vasannissay±ti. Evampi tatr±say±ti parissay±. Vuttańheta½ bhagavat± s±ntev±siko, bhikkhave, bhikkhu s±cariyako dukkha½ na ph±su viharati. Kathańca, bhikkhave, bhikkhu s±ntev±siko s±cariyako dukkha½ na ph±su viharati? Idha, bhikkhave, bhikkhuno cakkhun± r³pa½ disv± uppajjanti p±pak± akusal± dhamm± sarasaŖkapp± sańńojaniy±, tyassa anto vasanti anv±ssavanti p±pak± akusal± dhamm±ti. Tasm± s±ntev±sikoti vuccati. Te na½ samud±caranti, samud±caranti [samud±c±renti (s².)] na½ p±pak± akusal± dhamm±ti. Tasm± s±cariyakoti vuccati. Puna capara½, bhikkhave, bhikkhuno sotena sadda½ sutv±
pe
gh±nena gandha½ gh±yitv±
jivh±ya rasa½ s±yitv±
k±yena phoµµhabba½ phusitv± manas± dhamma½ vińń±ya uppajjanti p±pak± akusal± dhamm± sarasaŖkapp± sańńojaniy±, tyassa anto vasanti anv±ssavanti p±pak± akusal± dhamm±ti. Tasm± s±ntev±sikoti vuccati. Te na½ samud±caranti, samud±caranti na½ p±pak± akusal± dhamm±ti. Tasm± s±cariyakoti vuccati. Eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu s±ntev±siko s±cariyako dukkha½ na ph±su viharat²ti. Evampi tatr±say±ti parissay±. Vuttańheta½ bhagavat± tayome, bhikkhave, antar±mal± antar±-amitt± antar±sapatt± antar±vadhak± antar±paccatthik±. Katame tayo? Lobho, bhikkhave, antar±malo [antar±mala½ (s². ka.) itivu. 88] antar±-amitto antar±sapatto antar±vadhako antar±paccatthiko; doso, bhikkhave
pe
moho, bhikkhave, antar±malo antar±-amitto antar±sapatto antar±vadhako antar±paccatthiko. Ime kho, bhikkhave, tayo antar±mal± antar±-amitt± antar±sapatt± antar±vadhak± antar±paccatthik±ti.
Anatthajanano lobho, lobho cittappakopano;
bhayamantarato j±ta½, ta½ jano n±vabujjhati.
Luddho attha½ na j±n±ti, luddho dhamma½ na passati;
andhantama½ [andhatama½ (sy±.) itivu. 88] tad± hoti, ya½ lobho sahate nara½.
Anatthajanano doso, doso cittappakopano;
bhayamantarato j±ta½, ta½ jano n±vabujjhati.
Kuddho attha½ na j±n±ti, kuddho dhamma½ na passati;
andhantama½ tad± hoti, ya½ doso sahate nara½.
Anatthajanano moho, moho cittappakopano;
bhayamantarato j±ta½, ta½ jano n±vabujjhati.
M³¼ho attha½ na j±n±ti, m³¼ho dhamma½ na passati;
andhantama½ tad± hoti, ya½ moho sahate naranti.
Evampi tatr±say±ti parissay±. Vuttańheta½ bhagavat± tayo kho, mah±r±ja, purisassa dhamm± ajjhatta½ uppajjam±n± uppajjanti ahit±ya dukkh±ya aph±suvih±r±ya. Katame tayo? Lobho kho, mah±r±ja, purisassa dhammo ajjhatta½ uppajjam±no uppajjati ahit±ya dukkh±ya aph±suvih±r±ya; doso kho, mah±r±ja
pe
moho kho, mah±r±ja, purisassa dhammo ajjhatta½ uppajjam±no uppajjati ahit±ya dukkh±ya aph±suvih±r±ya. Ime kho, mah±r±ja, tayo purisassa dhamm± ajjhatta½ uppajjam±n± uppajjanti ahit±ya dukkh±ya aph±suvih±r±ya.
Lobho doso ca moho ca, purisa½ p±pacetasa½;
hi½santi attasambh³t±, tacas±ra½va samphalanti.
Evampi tatr±say±ti parissay±. Vuttańheta½ bhagavat±
R±go ca doso ca ito nid±n±, arat² rat² lomaha½so itoj±;
ito samuµµh±ya manovitakk±, kum±rak± dhaŖkamivossajant²ti.
Evampi tatr±say±ti parissay±. Parissayavinayanti parissayavinaya½ parissayappah±na½ parissayav³pasama½ parissayapaµinissagga½ parissayapaµipassaddhi½ amata½ nibb±nanti sakkhidhamma½ parissayavinaya½. Paµipada½ vadehi bhaddanteti. Paµipada½ vadehi samm±paµipada½ anulomapaµipada½ apaccan²kapaµipada½ aviruddhapaµipada½ anvatthapaµipada½ dhamm±nudhammapaµipada½ s²lesu parip³rak±rita½ indriyesu guttadv±rata½ bhojane mattańńuta½ j±gariy±nuyoga½ satisampajańńa½ catt±ro satipaµµh±ne catt±ro sammappadh±ne catt±ro iddhip±de pańcindriy±ni pańca bal±ni satta bojjhaŖge ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ nibb±nańca nibb±nag±minińca paµipada½ vadehi ±cikkha desehi pańńapehi paµµhapehi vivara vibhaja utt±n²karohi pak±seh²ti paµipada½ vadehi. Bhaddanteti so nimmito buddha½ bhagavanta½ ±lapati. Atha v± ya½ tva½ dhamma½ ±cikkhasi desesi pańńapesi paµµhapesi vivari vibhaji utt±n²-ak±si pak±sesi sabba½ ta½ sundara½ bhaddaka½ kaly±ŗa½ anavajja½ sevitabbanti paµipada½ vadehi bhaddante. P±timokkha½ atha v±pi sam±dhinti. P±timokkhanti s²la½ patiµµh± ±di caraŗa½ sa½yamo sa½varo mukha½ pamukha½ kusal±na½ dhamm±na½ sam±pattiy±. Atha v±pi sam±dhinti y± cittassa µhiti saŗµhiti avaµµhiti avis±h±ro avikkhepo avis±hatam±nasat± samatho sam±dhindriya½ sam±dhibala½ samm±sam±dh²ti p±timokkha½ atha v±pi sam±dhi½. Ten±ha so nimmito
Akittay² vivaµacakkhu, sakkhidhamma½ parissayavinaya½;
paµipada½ vadehi bhaddante, p±timokkha½ atha v±pi sam±dhinti.