Id±ni “j±na½ j±n±t²”ti-±d²hi vuttaguºa½ sabbaññut±ya visesetv± dassetuk±mo sabbaññuta½ s±dhento “natth²”ti-±dim±ha. Eva½bh³tassa hi tassa bhagavato p±ramit±puññaphalappabh±vanipphannena arahattamaggañ±ºena sabbadhammesu sav±sanassa sammohassa vihatatt± asammohato sabbadhamm±na½ ñ±tatt± aññ±ta½ n±ma natthi. Tatheva ca sabbadhamm±na½ cakkhun± viya ñ±ºacakkhun± diµµhatt± adiµµha½ n±ma natthi. ѱºena pattatt± avidita½ n±ma natthi. Asammohasacchikiriy±ya sacchikatatt± asacchikata½ n±ma natthi. Asammohapaññ±ya phuµµhatt± paññ±ya aphassita½ n±ma natthi. Paccuppannanti paccuppanna½ k±la½ v± dhamma½ v±. Up±d±y±ti ±d±ya, antokatv±ti attho. Up±d±yavacaneneva k±lavinimutta½ nibb±nampi gahitameva hoti. “At²t±”divacan±ni ca “natth²”ti-±divacaneneva ghaµiyanti, “sabbe”ti-±divacanena v±. Sabbe dhamm±ti sabbasaªkhat±saªkhatadhammapariy±d±na½. Sabb±k±ren±ti sabbadhammesu ekekasseva dhammassa anicc±k±r±disabb±k±rapariy±d±na½. ѱºamukheti ñ±º±bhimukhe. ¾p±tha½ ±gacchant²ti osaraºa½ upenti. J±nitabbanti pada½ neyyanti padassa atthavivaraºattha½ vutta½. Attattho v±ti-±d²su v±-saddo samuccayattho. Attatthoti attano attho. Paratthoti paresa½ tiººa½ lok±na½ attho. Ubhayatthoti attano ca paresañc±ti saki½yeva ubhinna½ attho. Diµµhadhammikoti diµµhadhamme niyutto, diµµhadhammappayojano v± attho. Sampar±ye niyutto, sampar±yappayojano v± sampar±yiko. Utt±noti-±d²su voh±ravasena vattabbo sukhapatiµµhatt± utt±no Voh±ra½ atikkamitv± vattabbo suññat±paµisa½yutto dukkhapatiµµhatt± gambh²ro. Lokuttaro accantatirokkhatt± g³¼ho. Aniccat±diko ghan±d²hi paµicchannatt± paµicchanno. Apacuravoh±rena vattabbo yath±ruta½ aggahetv± adhipp±yassa netabbato neyyo. Pacuravoh±rena vattabbo vacanamatteneva adhipp±yassa n²tatt± n²to. Suparisuddhas²lasam±dhivipassanattho tadaªgavikkhambhanavasena vajjavirahitatt± anavajjo. Kilesasamucchedanato ariyamaggattho nakkileso. Kilesapaµippassaddhatt± ariyaphalattho vod±no. Saªkhat±saªkhatesu aggadhammatt± nibb±na½ paramattho. Parivattat²ti buddhañ±ºassa visayabh±vato abahibh³tatt± antobuddhañ±ºe by±pitv± v± samant± v± alaªkaritv± v± visesena v± vattati. “Sabba½ k±yakamman”ti-±d²hi bhagavato ñ±ºavisayata½ dasseti. ѱº±nuparivatt²ti ñ±ºa½ anuparivatti, ñ±ºavirahita½ na hot²ti attho. Appaµihatanti nir±varaºata½ dasseti. Puna sabbaññuta½ upam±ya s±dhetuk±mo “y±vatakan”ti-±dim±ha. Tattha j±nitabbanti neyya½. Neyyapariyanto neyy±vas±namassa atth²ti neyyapariyantika½. Asabbaññ³na½ pana neyy±vas±nameva natthi. ѱºapariyantikepi eseva nayo. Purimayamake vuttatthameva imin± yamakena visesetv±dasseti tatiyayamakena paµisedhavasena niyametv± dasseti. Ettha ca neyya½ ñ±ºassa pathatt± neyyapatho. Aññamaññapariyantaµµh±yinoti neyyañca ñ±ºañca khepetv± µh±nato aññamaññassa pariyante µh±nas²l±. ¾vajjanapaµibaddh±ti manodv±r±vajjan±yatt±, ±vajjit±nantarameva j±n±t²ti attho. ¾kaªkhapaµibaddh±ti ruci-±yatt± ±vajjan±nantara½ javanañ±ºena j±n±t²ti attho. Itar±ni dve pad±ni imesa½ dvinna½ pad±na½ yath±kkamena atthappak±sanattha½ vutt±ni. ¾saya½ j±n±t²ti ettha ±sayanti nissayanti etth±ti ±sayo, micch±diµµhiy± samm±diµµhiy± k±m±d²hi nekkhamm±d²hi v± paribh±vitassa sant±nasseta½ adhivacana½. Sattasant±na½ anusenti anupavattent²ti anusay±, th±magat±na½ k±mar±g±d²na½va eta½ adhivacana½. Anusaya½ j±n±t²ti anusayakath± heµµh± vutt±yeva. Caritanti pubbe katakusal±kusalakamma½. Adhimuttinti sampati kusale akusale v± cittavosaggo. Apparajakkheti paññ±maye akkhimhi appa½ r±g±dirajo etesanti apparajakkh±. Appa½ r±g±dirajo etesanti v± apparajakkh±, te apparajakkhe. Mah±rajakkheti ñ±ºamaye akkhimhi mahanta½ r±g±dirajo etesanti mah±rajakkh±. Mahanta½ r±g±dirajo etesanti v± mah±rajakkh±, te mah±rajakkhe. Tikkhindriye mudindriyeti tikkh±ni saddh±d²ni indriy±ni etesanti tikkhindriy±. Mud³ni saddh±d²ni indriy±ni etesanti mudindriy±. Sv±k±re dv±k±reti sundar± saddh±dayo ±k±r± koµµh±s± etesanti sv±k±r±. Kucchit± garahit± asaddh±dayo ±k±r± koµµh±s± etesanti dv±k±r±. Suviññ±paye duviññ±payeti ye kathita½ k±raºa½ sallakkhenti sukhena sakk± honti viññ±petu½, te suviññ±pay±. Tabbipar²t± duviññ±pay±. Bhabb±bhabbeti bhabbe ca abhabbe ca. Ariy±ya j±tiy± bhavanti j±yant²ti bhabb±. Vattam±nasam²pe vattam±navacana½. Bhavissanti j±yissanti v±ti bhabb±, bh±janabh³t±ti attho. Ye ariyamaggapaµivedhassa anucchavik± upanissayasampann±, te bhabb±. Vuttapaµipakkh± abhabb±. Satte paj±n±t²ti r³p±dike ±rammaºe lagge laggite satte paj±n±ti. Sadevako lokoti saha devehi sadevako. Saha m±rena sam±rako. Saha brahmun± sabrahmako. Saha samaºabr±hmaºehi sassamaºabr±hmaº². Paj±tatt± paj±. Saha devamanussehi sadevamanuss±. “Paj±”ti sattalokassa pariy±yavacanameta½. Tattha sadevakavacanena pañcak±m±vacaradevaggahaºa½, sam±rakavacanena chaµµhak±m±vacaradevaggahaºa½. Sabrahmakavacanena brahmak±yik±dibrahmaggahaºa½. Sassamaºabr±hmaº²vacanena s±sanassa paccatthikapacc±mittasamaºabr±hmaºaggahaºa½ samitap±pab±hitap±pasamaºabr±hmaºaggahaºañca. Paj±vacanena sattalokaggahaºa½. Sadevamanussavacanena sammutideva-avasesamanussaggahaºa½. Evamettha t²hi padehi ok±saloko. Dv²hi paj±vasena sattaloko gahitoti veditabbo. Aparo nayo– sadevakaggahaºena ar³p±vacaraloko gahito, sam±rakaggahaºena chak±m±vacaraloko, sabrahmakaggahaºena r³p±vacarabrahmaloko, sassamaºabr±hmaº±diggahaºena catuparisavasena sammutidevehi v± saha manussaloko, avasesasabbasattaloko v±. Api cettha sadevakavacanena ukkaµµhaparicchedato sabbassapi lokassa antobuddhañ±ºe parivattanabh±va½ s±dheti. Tato yesa½ siy± “m±ro mah±nubh±vo chak±m±vacarissaro vasavatt², ki½ sopi antobuddhañ±ºe parivattat²”ti. Tesa½ vimati½ vidhamento “sam±rako”ti ±ha. Yesa½ pana siy± “brahm± mah±nubh±vo, ekaªguliy± ekasmi½ cakkav±¼asahasse ±loka½ pharati. Dv²hi…pe… dasahi aªgul²hi dasasu cakkav±¼asahassesu ±loka½ pharati, anuttarañca jh±nasam±pattisukha½ paµisa½vedeti, ki½ sopi antobuddhañ±ºe parivattat²”ti. Tesa½ vimati½ vidhamento “sabrahmako”ti ±ha. Tato yesa½ siy± “puth³ samaºabr±hmaº± s±sanapaccatthik±, ki½ tepi antobuddhañ±ºe parivattant²”ti. Tesa½ vimati½ vidhamento “sassamaºabr±hmaº² paj±”ti ±ha. Eva½ ukkaµµh±na½ antobuddhañ±ºe parivattanabh±va½ pak±setv± atha sammutideve avasesamanusse ca up±d±ya ukkaµµhaparicchedavasena sesasattalokassa antobuddhañ±ºe parivattanabh±va½ pak±sento “sadevamanuss±”ti ±ha. Ayamettha anusandhikkamo. Por±º± pan±hu “sadevakoti devat±hi saddhi½ avasesaloko. Sam±rakoti m±rena saddhi½ avasesaloko. Sabrahmakoti brahmehi saddhi½ avasesaloko. Eva½ sabbepi tibhav³page satte t²h±k±rehi t²su padesu pakkhipitv± puna dv²h±k±rehi pariy±d±tu½ ‘sassamaºabr±hmaº² paj± sadevamanuss±’ti vutta½. Eva½ pañcahi padehi tena tena ±k±rena tedh±tukameva pariy±dinna½ hot²”ti. Antamasoti uparimantena. Timitimiªgalanti ettha timi n±ma ek± macchaj±ti, timi½ gilitu½ samatth± tato mahantasar²r± timiªgal± n±ma ek± macchaj±ti, timiªgalampi gilitu½ samatth± pañcayojanasatikasar²r± timitimiªgal± n±ma ek± macchaj±ti. Idha j±tiggahaºena ekavacana½ katanti veditabba½. Garu¼a½ venateyyanti ettha garu¼oti j±tivasena n±ma½. Venateyyoti gottavasena. Padeseti ekadese. S±riputtasam±ti sabbabuddh±na½ dhammasen±patitthere gahetv± vuttanti veditabba½. Sesas±vak± hi paññ±ya dhammasen±patittherena sam± n±ma natthi. Yath±ha– “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ mah±paññ±na½ yadida½ s±riputto”ti (a. ni. 1.188-189). Aµµhakath±yañca (visuddhi. 1.171; paµi. ma. aµµha. 2.3.5) vutta½–
“Lokan±tha½ µhapetv±na, ye caññe santi p±ºino;
paññ±ya s±riputtassa, kala½ n±gghanti so¼asin”ti.
Pharitv±ti buddhañ±ºa½ sabbadevamanuss±nampi pañña½ p±puºitv± µh±nato tesa½ pañña½ pharitv± by±pitv± tiµµhati. Abhibhavitv±ti sabbadevamanuss±nampi pañña½ atikkamitv±, tesa½ avisayabh³tampi sabba½ neyya½ abhibhavitv± tiµµhat²ti attho. Paµisambhid±ya½ (paµi. ma. 3.5) pana “atigha½sitv±”ti p±µho, gha½sitv± tuditv±ti attho. Yepi teti-±d²hi eva½ pharitv± abhibhavitv± µh±nassa paccakkhak±raºa½ dasseti. Tattha paº¹it±ti paº¹iccena samann±gat± Nipuº±ti saºhasukhumabuddhino sukhume atthantare paµivijjhanasamatth±. Kataparappav±d±ti viññ±taparappav±d± ceva parehi saddhi½ katav±daparicay± ca. V±lavedhir³p±ti v±lavedhidhanuggahasadis±. Vo bhindant± maññe caranti paññ±gatena diµµhigat±n²ti v±lavedh² viya v±la½ sukhum±nipi paresa½ diµµhigaman±ni attano paññ±gamanena bhindant± viya carant²ti attho. Atha v± “g³thagata½ muttagatan”ti-±d²su (a. ni. 9.11) viya paññ± eva paññ±gata½. Diµµhiyo eva diµµhigat±ni. Pañhe abhisaªkharitv± abhisaªkharitv±ti dvipadampi tipadampi catupadampi puccha½ racayitv± tesa½ pañh±na½ atibahukatt± sabbasaªgahattha½ dvikkhattu½ vutta½. G³¼h±ni ca paµicchann±ni ca atthaj±t±n²ti p±µhaseso. Tesa½ tath± vinaya½ disv± attan± abhisaªkhata½ pañha½ pucchant²ti eva½ bhagavat± adhippetatt± pañha½ pucchanti. Aññesa½ pana pucch±ya ok±sameva adatv± bhagav± upasaªkamant±na½ dhamma½ deseti. Yath±ha–
“Te pañha½ abhisaªkharonti ‘ima½ maya½ pañha½ samaºa½ gotama½ upasaªkamitv± pucchiss±ma, sace no samaºo gotamo eva½ puµµho eva½ by±karissati, evamassa maya½ v±da½ ±ropess±ma, eva½ cepi no puµµho eva½ by±karissati, evampissa maya½ v±da½ ±ropess±m±’ti. Te suºanti ‘samaºo khalu bho gotamo amuka½ n±ma g±ma½ v± nigama½ v± osaµo’ti. Te yena samaºo gotamo tenupasaªkamanti. Te samaºo gotamo dhammiy± kath±ya sandasseti sam±dapeti samuttejeti sampaha½seti. Te samaºena gotamena dhammiy± kath±ya sandassit± sam±dapit± samuttejit± sampaha½sit± na ceva samaºa½ gotama½ pañha½ pucchanti, kutossa v±da½ ±ropessanti, aññadatthu samaºasseva gotamassa s±vak± sampajjant²”ti (ma. ni. 1.289).
Kasm± pañhe na pucchant²ti ce? Bhagav± kira parisamajjhe dhamma½ desento paris±ya ajjh±saya½ oloketi, tato passati “ime paº¹it± g³¼ha½ rahassa½ pañha½ ovaµµikas±ra½ katv± ±gat±”ti. So tehi apuµµhoyeva “pañhapucch±ya ettak± dos±, vissajjane ettak±, atthe, pade, akkhare ettak±ti; ima½ pañha½ pucchanto eva½ puccheyya, vissajjento eva½ vissajjeyy±”ti; iti ovaµµikas±ra½ katv± ±n²te pañhe dhammakath±ya antare pakkhipitv± dasseti. Te paº¹it± “seyy± vata no, ye maya½ ime pañhe na pucchimh±. Sacepi maya½ puccheyy±ma, appatiµµhite no katv± samaºo gotamo khipeyy±”ti attaman± bhavanti. Api ca buddh± n±ma dhamma½ desent± parisa½ mett±ya pharanti. Mett±pharaºena dasabalesu mah±janassa citta½ pas²dati. Buddh± n±ma r³paggappatt± honti dassanasampann± madhurassar± mudujivh± suphusitadant±varaº±, amatena hadaya½ siñcant± viya dhamma½ kathenti. Tatra nesa½ mett±pharaºena pasannacitt±na½ eva½ hoti– “evar³pa½ advejjhakatha½ amoghakatha½ niyy±nikakatha½ kathentena bhagavat± saddhi½ na sakkhiss±ma paccan²kagg±ha½ gaºhitun”ti attano pasannabh±veneva pañhe na pucchant²ti. Kathit± vissajjit± v±ti “eva½ tumhe pucchath±”ti apucchitapañh±na½ ucc±raºena te pañh± bhagavat± kathit± eva honti. Yath± ca te vissajjetabb±, tath± vissajjit± eva honti. Niddiµµhak±raº±ti imin± k±raºena imin± hetun± eva½ hont²ti eva½ sahetuka½ katv± vissajjanena bhagavat± niddiµµhak±raº± eva honti te pañh±. Upakkhittak± ca te bhagavato sampajjant²ti khattiyapaº¹it±dayo bhagavato pañhavissajjaneneva bhagavato sam²pe khittak± pakkhittak± sampajjanti; s±vak± v± sampajjanti, up±sak± v±ti attho; s±vakasampatti½ v± p±puºanti, up±sakasampatti½ v±ti vutta½ hoti. Ath±ti anantaratthe, tesa½ upakkhittakasampattisamanantaramev±ti attho. Tatth±ti tasmi½ µh±ne, tasmi½ adhik±re v±. Atirocat²ti ativiya jotati pak±sati. Yadida½ paññ±y±ti y±ya½ bhagavato paññ±, t±ya paññ±ya bhagav±va atirocat²ti attho. Iti-saddo k±raºattho, imin± k±raºen±ti attho. Sesa½ sabbattha p±kaµamev±ti.
Saddhammappajjotik±ya mah±niddesaµµhakath±ya
Pas³rasuttaniddesavaººan± niµµhit±.