Ta½ sutv± r±j± pubbe bodhisattassa kathitadosa½ saritv± tena saddhi½ kathetu½ asakkonto tassa suºantasseva paridevanto ±ha–
678. “Yath± kadalino s±ra½, anvesa½ n±dhigacchati;
eva½ anvesam±n± na½, pañha½ najjhagam±mase.
679. “Yath± simbalino s±ra½, anvesa½ n±dhigacchati;
eva½ anvesam±n± na½, pañha½ najjhagam±mase.
680. “Adese vata no vuµµha½, kuñjar±na½ vanodake;
sak±se dummanuss±na½, b±l±na½ avij±nata½.
681. “Ubbedhati me hadaya½, mukhañca parisussati;
nibbuti½ n±dhigacch±mi, aggida¹¹hova ±tape.
682. “Kamm±r±na½ yath± ukk±, anto jh±yati no bahi;
evampi hadaya½ mayha½, anto jh±yati no bah²”ti.
Tattha kadalinoti yath± kadalikkhandhassa niss±ratt± s±ratthiko puriso anvesantopi tato s±ra½ n±dhigacchati, eva½ maya½ imamh± dukkh± muccanup±ya½ pañha½ pañca paº¹ite pucchitv± anvesam±n±pi pañha½ najjhagam±mase. Amhehi pucchita½ up±ya½ aj±nant± assuºant± viya j±t±, maya½ ta½ pañha½ n±dhigacch±ma. Dutiyag±th±yapi eseva nayo. Kuñjar±na½ vanodaketi yath± kuñjar±na½ nirudake µh±ne vuµµha½ adese vuµµha½ n±ma hoti, te hi tath±r³pe nirudake vanagahane padese vasant± khippameva pacc±mitt±na½ vasa½ gacchanti, eva½ amhehipi imesa½ dummanuss±na½ b±l±na½ santike vasantehi adese vuµµha½. Ettakesu hi paº¹itesu ekopi me id±ni paµisaraºa½ natth²ti n±n±vidhena vilapati.
Ta½ sutv± paº¹ito “aya½ r±j± ativiya kilamati. Sace na½ na ass±sess±mi, hadayena phalitena marissat²”ti cintetv± ass±sesi. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
683. “Tato so paº¹ito dh²ro, atthadass² mahosadho;
vedeha½ dukkhita½ disv±, ida½ vacanamabravi.
684. “M± tva½ bh±yi mah±r±ja, m± tva½ bh±yi rathesabha;
aha½ ta½ mocayiss±mi, r±huggaha½va candima½.
685. “M± tva½ bh±yi mah±r±ja, m± tva½ bh±yi rathesabha;
aha½ ta½ mocayiss±mi, r±huggaha½va s³riya½.
686. “M± tva½ bh±yi mah±r±ja, m± tva½ bh±yi rathesabha;
aha½ ta½ mocayiss±mi, paªke sanna½va kuñjara½.
687. “M± tva½ bh±yi mah±r±ja, m± tva½ bh±yi rathesabha;
aha½ ta½ mocayiss±mi, pe¼±baddha½va pannaga½.
688. “M± tva½ bh±yi mah±r±ja, m± tva½ bh±yi rathesabha;
aha½ ta½ mocayiss±mi, pakkhi½ baddha½va pañjare.
689. “M± tva½ bh±yi mah±r±ja, m± tva½ bh±yi rathesabha;
aha½ ta½ mocayiss±mi, macche j±lagateriva.
690. “M± tva½ bh±yi mah±r±ja, m± tva½ bh±yi rathesabha;
aha½ ta½ mocayiss±mi, sayoggabalav±hana½.
691. “M± tva½ bh±yi mah±r±ja, m± tva½ bh±yi rathesabha;
pañc±la½ v±hayiss±mi, k±kasena½va le¹¹un±.
692. “Adu paññ± kimatthiy±, amacco v±pi t±diso;
yo ta½ samb±dhapakkhanda½, dukkh± na parimocaye”ti.
Tattha idanti dava¹±hada¹¹he araññe ghanavassa½ vass±pento viya na½ ass±sento ida½ “m± tva½ bh±yi, mah±r±j±”ti-±dika½ vacana½ abravi. Tattha sannanti lagga½. Pe¼±baddhanti pe¼±ya abbhantaragata½ sappa½. Pañc±lanti eta½ eva½ mahantimpi pañc±larañño sena½. V±hayiss±m²ti pal±pess±mi Ad³ti n±matthe nip±to, paññ± n±ma kimatthiy±ti attho. Amacco v±pi t±disoti t±diso paññ±ya sampanno amacco v±pi kimatthiyo, yo ta½ eva½ maraºasamb±dhappatta½ dukkh± na parimocaye. Mah±r±ja, aha½ paµhamatara½ ±gacchanto n±ma kimattha½ ±gatoti maññasi. M± bh±yi, aha½ ta½ imamh± dukkh± mocayiss±m²ti ass±sesi.
Sopi tassa vacana½ sutv± “id±ni me j²vita½ laddhan”ti ass±sa½ paµilabhi. Bodhisattena s²han±de kate sabbe ca tussi½su. Atha na½ senako pucchi “paº¹ita, tva½ sabbe amhe gahetv± gacchanto kenup±yena gamissas²”ti? “Alaªkata-umaªgena ness±mi, tumhe gamanasajj± hoth±”ti vatv± umaªgadv±ravivaraºattha½ yodhe ±º±pento g±tham±ha–
693. “Etha m±ºav± uµµhetha, mukha½ sodhetha sandhino;
vedeho sahamaccehi, umaªgena gamissat²”ti.
Tattha m±ºav±ti taruº±dhivacana½. Mukha½ sodheth±ti umaªgadv±ra½ vivaratha. Sandhinoti gharasandhino ca dv±ra½ sodhetha, ekasat±na½ sayanagabbh±na½ dv±ra½ vivaratha, anekasat±na½ d²p±lay±na½ dv±ra½ vivarath±ti.
Te uµµh±ya umaªgadv±ra½ vivari½su. Sakalo umaªgo ekobh±so alaªkatadevasabh± viya viroci. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
694. “Tassa ta½ vacana½ sutv±, paº¹itass±nuc±rino;
umaªgadv±ra½ vivari½su, yantayutte ca agga¼e”ti.
Tattha anuc±rinoti veyy±vaccakar±. Yantayutte ca agga¼eti s³cighaµikasampann±ni ca dv±rakav±µ±ni.
Te umaªgadv±ra½ vivaritv± mah±sattassa ±rocesu½. So rañño saññamad±si “k±lo, deva, p±s±d± otarath±”ti. Ta½ sutv± r±j± otari. Atha senako s²sato n±¼ipaµµa½ apanetv± s±µaka½ omuñcitv± kaccha½ da¼ha½ bandhi. Atha na½ mah±satto disv± “senaka, ki½ karos²”ti pucchi. “Paº¹ita, umaªgena gacchantehi n±ma veµhana½ mocetv± kaccha½ da¼ha½ bandhitv± gantabban”ti “Senaka, ‘umaªga½ pavisanto onamitv± jaººukehi patiµµh±ya pavisiss±m²’ti m± saññamak±si. Sace hatthin± gantuk±mosi, hatthi½ abhiruyha gacch±hi. Sace assena gantuk±mosi, assa½ abhiruyha gacch±hi. Ucco umaªgo aµµh±rasahatthubbedho vis±ladv±ro, tva½ yath±ruciy± alaªkatappaµiyatto rañño purato gacch±h²”ti ±ha. Bodhisatto kira senakassa gamana½ purato vic±retv± r±j±na½ majjhe katv± saya½ pacchato ahosi. Ki½ k±raº±? R±j± alaªkata-umaªga½ olokento m± saºika½ agam±s²ti. Umaªge mah±janassa y±gubhattakh±dan²y±d²ni appam±º±ni ahesu½. Te manuss± kh±dant± pivant± umaªga½ olokent± gacchanti. Mah±satto “y±tha mah±r±ja, y±tha mah±r±j±”ti codento pacchato y±ti. R±j± alaªkatadevasabha½ viya umaªga½ olokento y±ti. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
695. “Purato senako y±ti, pacchato ca mahosadho;
majjhe ca r±j± vedeho, amaccapariv±rito”ti.
Rañño ±gatabh±va½ ñatv± te m±ºav± r±jam±tarañca deviñca puttañca dh²tarañca umaªg± n²haritv± mah±vis±lam±¼ake µhapesu½. R±j±pi bodhisattena saddhi½ umaªg± nikkhami. Te r±j±nañca paº¹itañca disv± “nissa½saya½ parahattha½ gatamh±, amhe gahetv± ±gatehi paº¹itassa purisehi bhavitabban”ti maraºabhayatajjit± mah±virava½ viravi½su. C³¼anir±j±pi kira vedeharañño pal±yanabhayena gaªg±to g±vutamattaµµh±ne aµµh±si. So sannisinn±ya rattiy± tesa½ virava½ sutv± “nand±deviy± viya saddo”ti vattuk±mopi “kuhi½ nand±devi½ passissas²”ti parih±sabhayena na kiñci ±ha. Mah±satto pana tasmi½ µh±ne pañc±lacandi½ kum±rika½ ratanar±simhi µhapetv± abhisiñcitv± “mah±r±ja, tva½ imiss± k±raº± ±gato, aya½ te aggamahes² hot³”ti ±ha. T²ºi n±v±sat±ni upaµµh±pesu½, r±j± vis±lam±¼ak± otaritv± alaªkatan±va½ abhiruhi. Tepi catt±ro khattiy± n±va½ abhiruhi½su. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
696. “Umaªg± nikkhamitv±na, vedeho n±vam±ruhi;
abhiru¼hañca ta½ ñatv±, anus±si mahosadho.
697. “Aya½ te sasuro deva, aya½ sassu jan±dhipa;
yath± m±tu paµipatti, eva½ te hotu sassuy±.
698. “Yath±pi niyako bh±t±, sa-udariyo ekam±tuko;
eva½ pañc±lacando te, dayitabbo rathesabha.
699. “Aya½ pañc±lacand² te, r±japutt² abhicchit±;
k±ma½ karohi te t±ya, bhariy± te rathesabh±”ti.
Tattha anus±s²ti eva½ kirassa ahosi “kad±ci eso kujjhitv± c³¼anirañño m±tara½ m±reyya, abhir³p±ya nand±deviy± saddhi½ sa½v±sa½ kappeyya, r±jakum±ra½ v± m±reyya, paµiññamassa gaºhiss±m²”ti. Tasm± “aya½ te”ti-±d²ni vadanto anus±si. Tattha aya½ te sasuroti aya½ tava sasurassa c³¼anirañño putto pañc±lacandiy± kaniµµhabh±tiko, aya½ te id±ni sasuro. Aya½ sass³ti aya½ imiss± m±t± nand±dev² n±ma tava sassu. Yath±m±t³ti yath± m±tu putt± vattappaµivatta½ karonti eva½ te etiss± hotu, balavati½ m±tusañña½ paccupaµµh±petv± m± na½ kad±ci lobhacittena olokehi. Niyakoti ajjhattiko ekapitar± j±to. Ekam±tukoti ekam±tar± j±to. Dayitabboti piy±yitabbo. Bhariy±ti aya½ te bhariy±, m± etiss± avam±na½ ak±s²ti rañño paµiñña½ gaºhi.
R±j±pi “s±dh³”ti sampaµicchi. R±jam±tara½ pana ±rabbha kiñci na kathesi. Ki½ k±raº±? Tass± mahallakabh±veneva. Ida½ pana sabba½ bodhisatto t²re µhatv±va kathesi. Atha na½ r±j± mah±dukkhato muttat±ya gantuk±mo hutv± “t±ta, tva½ t²re µhitova kathes²”ti vatv± g±tham±ha–
700. “¾ruyha n±va½ taram±no, ki½ nu t²ramhi tiµµhasi;
kicch± mutt±mha dukkhato, y±ma d±ni mahosadh±”ti.
Mah±satto “deva, tumhehi saddhi½ gamana½ n±ma mayha½ ayuttan”ti vatv± ±ha–
701. “Nesa dhammo mah±r±ja, yoha½ sen±ya n±yako;
senaªga½ parih±petv±, att±na½ parimocaye.
702. “Nivesanamhi te deva, senaªga½ parih±pita½;
ta½ dinna½ brahmadattena, ±nayissa½ rathesabh±”ti.
Tattha dhammoti sabh±vo. Nivesanamh²ti ta½ nagara½ sandh±y±ha. Parimocayeti parimoceyya½. Parih±pitanti cha¹¹ita½. Tesu hi manussesu d³ramagga½ ±gatatt± keci kilant± nidda½ okkant± keci kh±dant± pivant± amh±ka½ nikkhantabh±vampi na j±ni½su, keci gil±n±. May± saddhi½ catt±ro m±se kamma½ katv± mama upak±rak± manuss± cettha bah³, na sakk± may± ekamanussampi cha¹¹etv± gantu½, aha½ pana nivattitv± sabbampi ta½ tava sena½ brahmadattena dinna½ appaµividdha½ ±ness±mi. Tumhe, mah±r±ja, katthaci avilambant± s²gha½ gacchatha. May± ev± antar±magge hatthiv±han±d²ni µhapit±ni, kilantakilant±ni pah±ya samatthasamatthehi s²gha½ mithilameva pavisath±ti.
Tato r±j± g±tham±ha–
703. “Appaseno mah±sena½, katha½ viggayha µhassasi;
dubbalo balavantena, vihaññissasi paº¹it±”ti.
Tattha viggayh±ti parippharitv±. Vihaññissas²ti haññissasi.
Tato bodhisatto ±ha–
704. “Appasenopi ce mant², mah±sena½ amantina½;
jin±ti r±j± r±j±no, ±diccovudaya½ taman”ti.
Tattha mant²ti mant±ya samann±gato paññav± up±yakusalo. Amantinanti anup±yakusala½ jin±ti, paññav± duppañña½ jin±ti. R±j± r±j±noti ekopi ca evar³po r±j± bah³pi duppaññar±j±no jin±tiyeva. Yath± kinti? ¾diccovudaya½ tamanti, yath± ±dicco udayanto tama½ viddha½setv± ±loka½ dasseti, eva½ jin±ti ceva s³riyo viya virocati ca.