646. “Hatth² ass± rath± patt², sen± tiµµhanti vammit±;
ukk± paditt± jh±yanti, ki½ nu k±hanti paº¹it±”ti.
Tattha ki½ nu k±hanti paº¹it±ti paº¹ita, ki½ n±ma cintesi, im± sen± amh±ka½ ki½ karissant²ti.
Ta½ sutv± mah±satto “ima½ andhab±la½ thoka½ sant±setv± pacch± mama paññ±bala½ dassetv± ass±sess±m²”ti cintetv± ±ha–
647. “Rakkhati ta½ mah±r±ja, c³¼aneyyo mahabbalo;
paduµµho brahmadattena, p±to ta½ gh±tayissat²”ti.
Ta½ sutv± sabbe maraºabhayatajjit± j±t±. Rañño kaº¹o sussi mukhe khe¼o parichijji, sar²re d±ho uppajji. So maraºabhayabh²to paridevanto dve g±th± ±ha–
648. “Ubbedhati me hadaya½, mukhañca parisussati;
nibbuti½ n±dhigacch±mi, aggida¹¹hova ±tape.
649. “Kamm±r±na½ yath± ukk±, attho jh±yati no bahi;
evampi hadaya½ mayha½, anto jh±yati no bah²”ti.
Tattha ubbedhat²ti t±ta mahosadhapaº¹ita, hadaya½ me mah±v±tappaharita½ viya pallava½ kampati. Anto jh±yat²ti so “ukk± viya mayha½ hadayama½sa½ abbhantare jh±yati, bahi pana na jh±yat²”ti paridevati.
Mah±satto tassa paridevitasadda½ sutv± “aya½ andhab±lo aññesu divasesu mama vacana½ na ak±si, bhiyyo na½ niggaºhiss±m²”ti cintetv± ±ha–
650. “Pamatto mantan±t²to, bhinnamantosi khattiya;
id±ni kho ta½ t±yantu, paº¹it± mantino jan±.
651. “Akatv±maccassa vacana½, atthak±mahitesino;
attap²tirato r±j±, migo k³µeva ohito.
652. “Yath±pi maccho ba¼isa½, vaªka½ ma½sena ch±dita½;
±magiddho na j±n±ti, maccho maraºamattano.
653. “Evameva tuva½ r±ja, c³¼aneyyassa dh²tara½;
k±magiddho na j±n±si, macchova maraºamattano.
654. “Sace gacchasi pañc±la½, khippamatta½ jahissasi;
miga½ panth±nubandha½va, mahanta½ bhayamessati.
655. “Anariyar³po puriso janinda, ah²va ucchaªgagato ¹aseyya;
na tena mitti½ kayir±tha dh²ro, dukkho have k±purisena saªgamo.
656. “Yadeva jaññ± purisa½ janinda, s²lav±ya½ bahussuto;
teneva mitti½ kayir±tha dh²ro, sukho have sappurisena saªgamo”ti.
Tattha pamattoti mah±r±ja, tva½ k±mena pamatto. Mantan±t²toti may± an±gatabhaya½ disv± paññ±ya paricchinditv± mantitamantana½ atikkamanto. Bhinnamantoti mantan±tikkantatt±yeva bhinnamanto, yo v± te senak±d²hi saddhi½ manto gahito, eso bhinnotipi bhinnamantosi j±to. Paº¹it±ti ime senak±dayo catt±ro jan± id±ni ta½ rakkhantu, pass±mi nesa½ balanti d²peti. Akatv±maccass±ti mama uttama-amaccassa vacana½ akatv±. Attap²tiratoti attano kilesap²tiy± abhirato hutv±. Migo k³µeva ohitoti yath± n±ma niv±palobhena ±gato migo k³µap±se bajjhati, eva½ mama vacana½ aggahetv± “pañc±lacandi½ labhiss±m²”ti kilesalobhena ±gantv± id±ni k³µap±se baddho migo viya j±tos²ti.
“Yath±pi macco”ti g±th±dvaya½ “tad± may± aya½ upam± ±bhat±”ti dassetu½ vutta½. “Sace gacchas²”ti g±th±pi “na kevala½ ettakameva, imampi aha½ ±harin”ti dassetu½ vutt±. Anariyar³poti kevaµµabr±hmaºasadiso asappurisaj±tiko nillajjapuriso. Na tena mittinti t±disena saddhi½ mittidhamma½ na kayir±tha, tva½ pana kevaµµena saddhi½ mittidhamma½ katv± tassa vacana½ gaºhi. Dukkhoti evar³pena saddhi½ saªgamo n±ma ekav±rampi kato idhalokepi paralokepi mah±dukkh±vahanato dukkho n±ma hoti. Yadev±ti ya½ eva, ayameva v± p±µho. Sukhoti idhalokepi paralokepi sukhoyeva.
Atha na½ “puna evar³pa½ karissat²”ti suµµhutara½ niggaºhanto pubbe raññ± kathitakatha½ ±haritv± dassento–
657. “B±lo tuva½ e¼am³gosi r±ja, yo uttamatth±ni may² lapittho;
kimevaha½ naªgalakoµiva¹¹ho, atth±ni j±n±mi yath±pi aññe.
658. “Ima½ gale gahetv±na, n±setha vijit± mama;
yo me ratanal±bhassa, antar±y±ya bh±sat²”ti.–

Im± dve g±th± vatv± “mah±r±ja, aha½ gahapatiputto, yath± tava aññe senak±dayo paº¹it± atth±ni j±nanti, tath± kimeva aha½ j±nissa½, agocaro esa mayha½, gahapatisippamev±ha½ j±n±mi, aya½ attho senak±d²na½ paº¹it±na½ p±kaµo hoti, ajja te aµµh±rasa-akkhobhaºisaªkh±ya sen±ya pariv±ritassa senak±dayo avassay± hontu, ma½ pana g²v±ya½ gahetv± nikka¹¹hitu½ ±º±pesi, id±ni ma½ kasm± pucchas²”ti eva½ suniggahita½ niggaºhi.

Ta½ sutv± r±j± cintesi “paº¹ito may± kathitadosameva katheti. Pubbeva hi ida½ an±gatabhaya½ j±ni, tena ma½ ativiya niggaºh±ti, na kho pan±ya½ ettaka½ k±la½ nikkammakova acchissati, avassa½ imin± mayha½ sotthibh±vo kato bhavissat²”ti. Atha na½ pariggaºhanto dve g±th± abh±si–
659. “Mahosadha at²tena, n±nuvijjhanti paº¹it±,
ki½ ma½ assa½va sambaddha½, patodeneva vijjhasi.
660. “Sace passasi mokkha½ v±, khema½ v± pana passasi;
teneva ma½ anus±sa, ki½ at²tena vijjhas²”ti.
Tattha n±nuvijjhant²ti at²tadosa½ gahetv± mukhasatt²hi na vijjhanti. Assa½va sambaddhanti sattusen±ya parivutatt± suµµhu bandhitv± µhapita½ assa½ viya ki½ ma½ vijjhasi. Teneva manti eva½ te mokkho bhavissati, eva½ khemanti teneva sotthibh±vena ma½ anus±sa ass±sehi, tañhi µhapetv± añña½ me paµisaraºa½ natth²ti.
Atha na½ mah±satto “aya½ r±j± ativiya andhab±lo, purisavisesa½ na j±n±ti, thoka½ kilametv± pacch± tassa avassayo bhavissam²”ti cintetv± ±ha–
661. “At²ta½ m±nusa½ kamma½, dukkara½ durabhisambhava½;
na ta½ sakkopi mocetu½, tva½ paj±nassu khattiya.
662. “Santi veh±yas± n±g±, iddhimanto yasassino;
tepi ±d±ya gaccheyyu½, yassa honti tath±vidh±.
663. “Santi veh±yas± ass±, iddhimanto yasassino;
tepi ±d±ya gaccheyyu½, yassa honti tath±vidh±.
664. “Santi veh±yas± pakkh², iddhimanto yasassino;
tepi ±d±ya gaccheyyu½, yassa honti tath±vidh±.
665. “Santi veh±yas± yakkh±, iddhimanto yasassino;
tepi ±d±ya gaccheyyu½, yassa honti tath±vidh±.
666. “At²ta½ m±nusa½ kamma½, dukkara½ durabhisambhava½;
na ta½ sakkomi mocetu½, antalikkhena khattiy±”ti.
Tattha kammanti mah±r±ja, ida½ ito tava mocana½ n±ma at²ta½, manussehi kattabbakamma½ at²ta½. Dukkara½ durabhisambhavanti neva k±tu½, na sambhavitu½ sakk±. Na ta½ sakkom²ti aha½ ta½ ito mocetu½ na sakkomi. Tva½ paj±nassu khattiy±ti mah±r±ja, tvamevettha kattabba½ j±nassu. Veh±yas±ti ±k±sena gamanasamatth±. N±g±ti hatthino. Yass±ti yassa rañño. Tath±vidh±ti chaddantakule v± uposathakule v± j±t± n±g± honti, ta½ r±j±na½ te ±d±ya gaccheyyu½. Ass±ti val±haka-assar±jakule j±t± ass±. Pakkh²ti garu¼ha½ sandh±y±ha. Yakkh±ti s±t±gir±dayo yakkh±. Antalikkhen±ti antalikkhena mocetu½ na sakkomi, ta½ ±d±ya ±k±sena mithila½ netu½ na sakkom²ti attho.
R±j± ta½ sutv± appaµibh±no nis²di. Atha senako cintesi “id±ni rañño ceva amh±kañca µhapetv± paº¹ita½ añña½ paµisaraºa½ natthi, r±j± panassa katha½ sutv± maraºabhayatajjito kiñci vattu½ na sakkoti, aha½ paº¹ita½ y±ciss±m²”ti. So y±canto dve g±th± abh±si–
667. “At²radass² puriso, mahante udakaººave;
yattha so labhate g±dha½, tattha so vindate sukha½.
668. “Eva½ amhañca rañño ca, tva½ patiµµh± mahosadha;
tva½ nosi mantina½ seµµho, amhe dukkh± pamocay±”ti.
Tattha at²radass²ti samudde bhinnan±vo t²ra½ apassanto. Yatth±ti ³mivegabbh±hato vicaranto yamhi padese patiµµha½ labhati. Pamocay±ti pubbepi mithila½ pariv±retv± µhitak±le tay±va pamocitamh±, id±nipi tvameva amhe dukkh± moceh²ti y±ci.
Atha na½ niggaºhanto mah±satto g±th±ya ajjhabh±si–
669. “At²ta½ m±nusa½ kamma½, dukkara½ durabhisambhava½;
na ta½ sakkomi mocetu½, tva½ paj±nassu senak±”ti.
Tattha paj±nassu senak±ti senaka, aha½ na sakkomi, tva½ pana ima½ r±j±na½ ±k±sena mithila½ neh²ti.
R±j± gahetabbagahaºa½ apassanto maraºabhayatajjito mah±sattena saddhi½ kathetu½ asakkonto “kad±ci senakopi kiñci up±ya½ j±neyya, pucchiss±mi t±va nan”ti pucchanto g±tham±ha–
670. “Suºohi meta½ vacana½, passa sena½ mahabbhaya½;
senaka½ d±ni pucch±mi, ki½ kicca½ idha maññas²”ti.
Tattha ki½ kiccanti ki½ k±tabbayuttaka½ idha maññasi, mahosadhenamhi pariccatto, yadi tva½ j±n±si, vadeh²ti.
Ta½ sutv± senako “ma½ r±j± up±ya½ pucchati, sobhano v± hotu m± v±, kathess±mi eka½ up±yan”ti cintetv± g±tham±ha–
671. “Aggi½ v± dv±rato dema, gaºh±mase vikantana½;
aññamañña½ vadhitv±na, khippa½ hiss±ma j²vita½;
m± no r±j± brahmadatto, cira½ dukkhena m±ray²”ti.
Tattha dv±ratoti dv±ra½ pidahitv± tattha aggi½ dema. Vikantananti aññamañña½ vikantana½ sattha½ gaºh±ma. Hiss±m±ti j²vita½ khippa½ jahiss±ma, alaªkatap±s±doyeva no d±rucitako bhavissati.
Ta½ sutv± r±j± anattamano “attano puttad±rassa evar³pa½ citaka½ karoh²”ti vatv± pukkus±dayo pucchi. Tepi attano patir³p± b±lakath±yeva kathayi½su. Tena vutta½–
672. “Suºohi meta½ vacana½, passa sena½ mahabbhaya½;
pukkusa½ d±ni pucch±mi, ki½ kicca½ idha maññasi.
673. “Visa½ kh±ditv± m²y±ma, khippa½ hiss±ma j²vita½;
m± no r±j± brahmadatto, cira½ dukkhena m±rayi.
674. “Suºohi meta½ vacana½, passa sena½ mahabbhaya½;
k±minda½ d±ni pucch±mi, ki½ kicca½ idha maññasi.
675. “Rajjuy± bajjha m²y±ma, pap±t± papat±mase;
m± no r±j± brahmadatto, cira½ dukkhena m±rayi.
676. “Suºohi meta½ vacana½, passa sena½ mahabbhaya½;
devinda½ d±ni pucch±mi, ki½ kicca½ idha maññasi.
677. “Aggi½ v± dv±rato dema, gaºh±mase vikantana½;
aññamañña½ vadhitv±na, khippa½ hiss±ma j²vita½;
na no sakkoti mocetu½, sukheneva mahosadho”ti.
Apica etesu devindo “aya½ r±j± ki½ karoti, aggimhi sante khajjopanaka½ dhamati, µhapetv± mahosadha½ añño idha sotthibh±va½ k±tu½ samattho n±ma natthi, aya½ ta½ apucchitv± amhe pucchati, maya½ ki½ j±n±m±”ti cintetv± añña½ up±ya½ apassanto senakena kathitameva kathetv± mah±satta½ vaººento dve p±de ±ha. Tatr±ya½ adhipp±yo– “mah±r±ja, maya½ sabbepi paº¹itameva y±c±ma. Sace pana y±ciyam±nopi na no sakkoti mocetu½ sukheneva mahosadho, atha senakassa vacana½ kariss±m±”ti.