Mah±satto r±j±na½ vanditv± attano parisa½ ±d±ya nikkhamitv± yath±paricchinnaµµh±ne nagara½ m±petu½ ±rabhi. P±ragaªg±ya vagguli½ n±ma g±ma½ k±retv± hatthi-assarathav±hanañceva gobalibaddañca tattha µhapetv± nagarakaraºa½ vic±rento “ettak± ida½ karont³”ti sabbakamm±ni vibhajitv± umaªgakamma½ paµµhapesi. Mah±-umaªgadv±ra½ gaªg±titthe ahosi. Saµµhimatt±ni yodhasat±ni mah±-umaªga½ khaºanti. Mahantehi cammapasibbakehi v±lukapa½su½ haritv± gaªg±ya p±tenti. P±titap±tita½ pa½su½ hatth² maddanti, gaªg± ±¼ul± sandati. Nagarav±sino “mahosadhassa ±gatak±lato paµµh±ya pasanna½ udaka½ p±tu½ na labh±ma, gaªg± ±¼ul± sandati, ki½ nu kho etan”ti vadanti. Atha nesa½ paº¹itassa upanikkhittakapuris± ±rocenti “mahosadhassa kira hatth² udaka½ k²¼ant± gaªg±ya kaddama½ karonti, tena gaªg± ±¼ul± sandat²”ti.
Bodhisatt±na½ adhipp±yo n±ma samijjhati, tasm± umaªge m³l±ni v± kh±ºuk±ni v± marumb±ni v± p±s±º±ni v± sabbepi bh³miya½ pavisi½su. Jaªgha-umaªgassa dv±ra½ tasmi½yeva nagare ahosi. T²ºi purisasat±ni jaªgha-umaªga½ khaºanti cammapasibbakehi pa½su½haritv± tasmi½ nagare p±tenti. P±titap±tita½ udakena madd±petv± p±k±ra½ cinanti, aññ±ni v± kamm±ni karonti. Mah±-umaªgassa pavisanadv±ra½ nagare ahosi aµµh±rasahatthubbedhena yantayuttadv±rena samann±gata½. Tañhi ek±ya ±ºiy± akkant±ya pidh²yati, ek±ya ±ºiy± akkant±ya vivar²yati. Mah±-umaªgassa dv²su passesu iµµhak±hi cinitv± sudh±kamma½ k±resi, matthake phalakena channa½ k±retv± ulloka½ mattik±ya limp±petv± setakamma½ k±retv± cittakamma½ k±resi. Sabb±ni panettha as²ti mah±dv±r±ni catusaµµhi c³¼adv±r±ni ahesu½, sabb±ni yantayutt±neva. Ek±ya ±ºiy± akkant±ya sabb±neva pidh²yanti, ek±ya ±ºiy± akkant±ya sabb±neva vivar²yanti. Dv²su passesu anekasatad²p±lay± ahesu½, tepi yantayutt±yeva. Ekasmi½ vivariyam±ne sabbe vivar²yanti, ekasmi½ pidh²yam±ne sabbe pidh²yanti. Dv²su passesu ekasat±na½ khattiy±na½ ekasatasayanagabbh± ahesu½. Ekekasmi½ gabbhe n±n±vaººapaccattharaºatthata½ ekeka½ mah±sayana½ samussitasetacchatta½, ekeka½ mah±sayana½ niss±ya ekeka½ m±tug±mar³paka½ uttamar³padhara½ patiµµhita½. Ta½ hatthena apar±masitv± “manussar³pan”ti na sakk± ñ±tu½, apica umaªgassa ubhosu passesu kusal± cittak±r± n±nappak±ra½ cittakamma½ kari½su. Sakkavil±sasinerusattaparibhaº¹acakkav±¼as±garasattamah±sara- catumah±d²pa-himavanta-anotattasara-manosil±tala candimas³riya-c±tumah±r±jik±dichak±m±vacarasampattiyopi sabb± umaªgeyeva dassayi½su. Bh³miya½ rajatapaµµavaºº± v±luk± okiri½su, upari ullokapadum±ni dassesu½. Ubhosu passesu n±nappak±re ±paºepi dassayi½su. Tesu tesu µh±nesu gandhad±mapupphad±m±d²ni olambetv± sudhamm±devasabha½ viya umaªga½ alaªkari½su.
T±nipi kho t²ºi va¹¹hakisat±ni t²ºi n±v±sat±ni bandhitv± niµµhitaparikamm±na½ dabbasambh±r±na½ p³retv± gaªg±ya ±haritv± paº¹itassa ±rocesu½ T±ni so nagare upayoga½ netv± “may± ±ºattadivaseyeva ±hareyy±th±”ti vatv± n±v± paµicchannaµµh±ne µhap±pesi. Nagare udakaparikh±, kaddamaparikh±, sukkhaparikh±ti tisso parikh±yo k±resi. Aµµh±rasahattho p±k±ro gopuraµµ±lako r±janivesan±ni hatthis±l±dayo pokkharaºiyoti sabbameta½ niµµha½ agam±si. Iti mah±-umaªgo jaªgha-umaªgo nagaranti sabbameta½ cat³hi m±sehi niµµhita½. Atha mah±satto catum±saccayena rañño ±gamanatth±ya d³ta½ p±hesi. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
637. “Nivesan±ni m±petv±, vedehassa yasassino;
athassa p±hiº² d³ta½, vedeha½ mithilaggaha½;
ehi d±ni mah±r±ja, m±pita½ te nivesanan”ti.
Tattha p±hiº²ti pesesi.
R±j± d³tassa vacana½ sutv± tuµµhacitto hutv± mahantena pariv±rena nagar± nikkhami. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
638. “Tato ca r±j± p±y±si, sen±ya caturaªgiy±;
anantav±hana½ daµµhu½, ph²ta½ kapiliya½ puran”ti.
Tattha anantav±hananti aparimitahatthi-ass±div±hana½. Kapiliya½ puranti kapilaraµµhe m±pita½ nagara½.
So anupubbena gantv± gaªg±t²ra½ p±puºi. Atha na½ mah±satto paccuggantv± attan± katanagara½ pavesesi. So tattha p±s±davaragato n±naggarasabhojana½ bhuñjitv± thoka½ vissamitv± s±yanhasamaye attano ±gatabh±va½ ñ±petu½ c³¼anirañño d³ta½ pesesi. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
639. “Tato ca kho so gantv±na, brahmadattassa p±hiºi;
±gatosmi mah±r±ja, tava p±d±ni vanditu½.
640. “Dad±hi d±ni me bhariya½, n±ri½ sabbaªgasobhini½;
suvaººena paµicchanna½, d±s²gaºapurakkhatan”ti.
Tattha vanditunti vedeho mahallako, c³¼anir±j± tassa puttanattamattopi na hoti, kilesavasena mucchito pana hutv± “j±m±tarena n±ma sasuro vandan²yo”ti cintetv± tassa citta½ aj±nantova vandanas±sana½ pahiºi. Dad±hi d±n²ti aha½ tay± “dh²tara½ dass±m²”ti pakkos±pito, ta½ me id±ni deh²ti pahiºi. Suvaººena paµicchannanti suvaºº±laªk±rena paµimaº¹ita½.
C³¼anir±j± d³tassa vacana½ sutv± somanassappatto “id±ni me pacc±mitto kuhi½ gamissati, ubhinnampi nesa½ s²s±ni chinditv± jayap±na½ piviss±m±”ti cintetv± kevala½ somanassa½ dassento d³tassa sakk±ra½ katv± anantara½ g±tham±ha–
641. “Sv±gata½ teva vedeha, atho te adur±gata½;
nakkhattaññeva paripuccha, aha½ kañña½ dad±mi te;
suvaººena paµicchanna½, d±s²gaºapurakkhatan”ti.
Tattha vedeh±ti vedehassa s±sana½ sutv± ta½ purato µhita½ viya ±lapati. Atha v± “eva½ brahmadattena vuttanti vadeh²”ti d³ta½ ±º±pento evam±ha.
Ta½ sutv± d³to vedehassa santika½ gantv± “deva, maªgalakiriy±ya anucchavika½ nakkhatta½ kira j±n±hi, r±j± te dh²tara½ det²”ti ±ha. So “ajjeva nakkhatta½ sobhanan”ti puna d³ta½ pahiºi. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
642. “Tato ca r±j± vedeho, nakkhatta½ paripucchatha;
nakkhatta½ paripucchitv±, brahmadattassa p±hiºi.
643. “Dad±hi d±ni me bhariya½, n±ri½ sabbaªgasobhini½;
suvaººena paµicchanna½, d±s²gaºapurakkhatan”ti.
C³¼anir±j±pi–
644. “Dad±mi d±ni te bhariya½, n±ri½ sabbaªgasobhini½;
suvaººena paµicchanna½, d±s²gaºapurakkhatan”ti.–

Ima½ g±tha½ vatv± “id±ni pesemi, id±ni pesem²”ti mus±v±da½ katv± ekasatar±j³na½ sañña½ ad±si “aµµh±rasa-akkhobhaºisaªkh±ya sen±ya saddhi½ sabbe yuddhasajj± hutv± nikkhamantu, ajja ubhinnampi paccatthik±na½ s²s±ni chinditv± sve jayap±na½ piviss±m±”ti. Te sabbepi nikkhami½su. Saya½ nikkhanto pana m±tara½ cal±kadeviñca aggamahesi½, nand±deviñca, putta½ pañc±lacandañca, dh²tara½ pañc±lacandiñc±ti catt±ro jane orodhehi saddhi½ p±s±de niv±s±petv± nikkhami. Bodhisattopi vedeharañño ceva tena saddhi½ ±gatasen±ya ca mahanta½ sakk±ra½ k±resi Keci manuss± sura½ pivanti, keci macchama½s±d²ni kh±danti, keci d³ramagg± ±gatatt± kilant± sayanti. Videhar±j± pana senak±dayo catt±ro paº¹ite gahetv± amaccagaºaparivuto alaªkatamah±tale nis²di.

C³¼anir±j±pi aµµh±rasa-akkhobhaºisaªkh±ya sen±ya sabba½ ta½ nagara½ tisanti½ catusaªkhepa½ parikkhipitv± anekasatasahass±hi ukk±hi dh±riyam±n±hi aruºe uggacchanteyeva gahaºasajjo hutv± aµµh±si. Ta½ ñatv± mah±satto attano yodh±na½ t²ºi sat±ni pesesi “tumhe jaªgha-umaªgena gantv± rañño m±tarañca aggamahesiñca puttañca dh²tarañca jaªgha-umaªgena ±netv± mah±-umaªgena netv± umaªgadv±rato bahi akatv± anto-umaªgeyeva µhapetv± y±va amh±ka½ ±gaman± rakkhant± tattha µhatv± amh±ka½ ±gamanak±le umaªg± n²haritv± umaªgadv±re mah±vis±lam±¼ake µhapeth±”ti. Te tassa vacana½ sampaµicchitv± jaªgha-umaªgena gantv± sop±nap±dam³le phalakasantharaºa½ uggh±µetv± sop±nap±dam³le sop±nas²se mah±taleti ettake µh±ne ±rakkhamanusse ca khujj±diparic±rik±yo ca hatthap±desu bandhitv± mukhañca pidahitv± tattha tattha paµicchannaµµh±ne µhapetv± rañño paµiyatta½ kh±dan²yabhojan²ya½ kiñci kh±ditv± kiñci bhinditv± cuººavicuººa½ katv± aparibhoga½ katv± cha¹¹etv± uparip±s±da½ abhiruhi½su. Tad± cal±kadev² nand±deviñca r±japuttañca r±jadh²tarañca gahetv± “ko j±n±ti, ki½ bhavissat²”ti maññam±n± attan± saddhi½ ekasayaneyeva say±pesi. Te yodh± gabbhadv±re µhatv± pakkosi½su. S± nikkhamitv± “ki½, t±t±”ti ±ha. “Devi, amh±ka½ r±j± vedehañca mahosadhañca j²vitakkhaya½ p±petv± sakalajambud²pe ekarajja½ katv± ekasatar±japarivuto mahantena yasena ajja mah±jayap±na½ pivanto tumhe catt±ropi jane gahetv± ±neh²”ti amhe pahiº²ti.
Tepi tesa½ vacana½ saddahitv± p±s±d± otaritv± sop±nap±dam³la½ agami½su. Atha ne gahetv± jaªgha-umaªga½ pavisi½su. Te ±ha½su “maya½ ettaka½ k±la½ idha vasant± ima½ v²thi½ na otiººapubb±”ti. “Devi, ima½ v²thi½ na sabbad± otaranti, maªgalav²thi n±mes±, ajja maªgaladivasabh±vena r±j± imin± maggena ±netu½ ±º±pes²”ti. Te tesa½ vacana½ saddahi½su. Athekacce te catt±ro gahetv± gacchi½su. Ekacce nivattitv± r±janivesane ratanagabbhe vivaritv± yathicchita½ ratanas±ra½ gahetv± ±gami½su. Itarepi catt±ro khattiy± purato mah±-umaªga½ patv± alaªkatadevasabha½ viya umaªga½ disv± “rañño atth±ya sajjitan”ti sañña½ kari½su. Atha ne gaªg±ya avid³raµh±na½ netv± anto-umaªgeyeva alaªkatagabbhe nis²d±petv± ekacce ±rakkha½ gahetv± acchi½su. Ekacce tesa½ ±n²tabh±va½ ñ±petu½ gantv± bodhisattassa ±rocesu½. So tesa½ katha½ sutv± “id±ni me manoratho matthaka½ p±puºissat²”ti somanassaj±to rañño santika½ gantv± ekamanta½ aµµh±si. R±j±pi kiles±turat±ya “id±ni me dh²tara½ pesessati, id±ni me dh²tara½ pesessat²”ti pallaªkato uµµh±ya v±tap±nena olokento anekehi ukk±satasahassehi ekobh±sa½ j±ta½ nagara½ mahatiy± sen±ya parivuta½ disv± ±saªkitaparisaªkito “ki½ nu kho etan”ti paº¹itehi saddhi½ mantento g±tham±ha–
645. “Hatth² ass± rath± patt², sen± tiµµhanti vammit±;
ukk± paditt± jh±yanti, ki½ nu maññanti paº¹it±”ti.
Tattha ki½ nu maññant²ti c³¼anir±j± amh±ka½ tuµµho, ud±hu kuddho, ki½ nu paº¹it± maññant²ti pucchi.
Ta½ sutv± senako ±ha– “m± cintayittha, mah±r±ja, atibah³ ukk± paññ±yanti, r±j± tumh±ka½ d±tu½ dh²tara½ gahetv± eti maññe”ti. Pukkusopi “tumh±ka½ ±gantukasakk±ra½ k±tu½ ±rakkha½ gahetv± µhito bhavissat²”ti ±ha. Eva½ tesa½ ya½ ya½ ruccati, ta½ ta½ kathayi½su. R±j± pana “asukaµµh±ne sen± tiµµhantu, asukaµµh±ne ±rakkha½ gaºhatha, appamatt± hoth±”ti vadant±na½ sadda½ sutv± olokento sannaddhapañc±vudha½ sena½ passitv± maraºabhayabh²to hutv± mah±sattassa katha½ pacc±s²santo itara½ g±tham±ha–