[542] 5. Umaªgaj±takavaººan±
Pañc±lo sabbasen±y±ti ida½ satth± jetavane viharanto paññ±p±rami½ ±rabbha kathesi. Ekadivasañhi bhikkh³ dhammasabh±ya½ sannisinn± tath±gatassa paññ±p±rami½ vaººayant± nis²di½su “mah±pañño, ±vuso, tath±gato puthupañño gambh²rapañño h±sapañño javanapañño tikkhapañño nibbedhikapañño parappav±damaddano, attano paññ±nubh±vena k³µadant±dayo br±hmaºe, sabhiy±dayo paribb±jake, aªgulim±l±dayo core, ±¼avak±dayo yakkhe, sakk±dayo deve, bak±dayo brahm±no ca dametv± nibbisevane ak±si, bahujanak±ye pabbajja½ datv± maggaphalesu patiµµh±pesi, eva½ mah±pañño, ±vuso, satth±”ti. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, tath±gato id±neva paññav±, at²tepi aparipakke ñ±ºe bodhiñ±ºatth±ya cariya½ carantopi paññav±yev±”ti vatv± tehi y±cito at²ta½ ±hari. At²te videharaµµhe mithil±ya½ vedeho n±ma r±j± rajja½ k±resi. Tassa atthadhamm±nus±sak± catt±ro paº¹it± ahesu½ senako, pukkuso, k±mindo, devindo c±ti. Tad± r±j± bodhisattassa paµisandhiggahaºadivase pacc³sak±le evar³pa½ supina½ addasa– r±jaªgaºe cat³su koºesu catt±ro aggikkhandh± mah±p±k±rappam±º± uµµh±ya pajjalanti. Tesa½ majjhe khajjopanakappam±ºo aggikkhando uµµhahitv± taªkhaºaññeva catt±ro aggikkhandhe atikkamitv± y±va brahmalok± uµµh±ya sakalacakkav±¼a½ obh±setv± µhito, bh³miya½ patito s±sapab²jamattampi paññ±yati. Ta½ sadevak± lok± sam±rak± sabrahmak± gandham±l±d²hi p³jenti, mah±jano j±lantareneva carati, lomak³pamattampi uºha½ na gaºh±ti. R±j± ima½ supina½ disv± bh²tatasito uµµh±ya “ki½ nu kho me bhavissat²”ti cintento nisinnakova aruºa½ uµµh±pesi. Catt±ropi paº¹it± p±tov±gantv± “kacci, deva, sukha½ sayitth±”ti sukhaseyya½ pucchi½su. So “kuto me sukhaseyya½ laddhan”ti vatv± “evar³po me supino diµµho”ti sabba½ kathesi. Atha na½ senakapaº¹ito “m± bh±yi, mah±r±ja, maªgalasupino esa, vuddhi vo bhavissat²”ti vatv± “ki½ k±raº± ±cariy±”ti vutte “mah±r±ja, amhe catt±ro paº¹ite abhibhavitv± añño vo pañcamo paº¹ito uppajjissati, mayañhi catt±ro paº¹it± catt±ro aggikkhandh± viya, tesa½ majjhe uppanno aggikkhandho viya añño pañcamo paº¹ito uppajjissati, so sadevake loke asadiso bhavissat²”ti vatv± “id±ni panesa kuhin”ti vutte “mah±r±ja, ajja tassa paµisandhiggahaºena v± m±tukucchito nikkhamanena v± bhavitabban”ti attano sippabalena dibbacakkhun± diµµho viya by±k±si. R±j±pi tato paµµh±ya ta½ vacana½ anussari. Mithil±ya½ pana cat³su dv±resu p±c²nayavamajjhako, dakkhiºayavamajjhako, pacchimayavamajjhako, uttarayavamajjhakoti catt±ro g±m± ahesu½. Tesu p±c²nayavamajjhake siriva¹¹hano n±ma seµµhi paµivasati, sumanadev² n±massa bhariy± ahosi. Mah±satto ta½ divasa½ raññ± supinassa diµµhavel±ya t±vati½sabhavanato cavitv± tass± kucchimhi paµisandhi½ gaºhi. Tasmi½yeva k±le aparepi devaputtasahass± t±vati½sabhavanato cavitv± tasmi½yeva g±me seµµh±nuseµµh²na½ kulesu paµisandhi½ gaºhi½su. Sumanadev²pi dasam±saccayena suvaººavaººa½ putta½ vij±yi. Tasmi½ khaºe sakko manussaloka½ olokento mah±sattassa m±tukucchito nikkhamanabh±va½ ñatv± “ima½ buddhaªkura½ sadevake loke p±kaµa½ k±tu½ vaµµat²”ti mah±sattassa m±tukucchito nikkhantakkhaºe adissam±nak±yena gantv± tassa hatthe eka½ osadhaghaµika½ µhapetv± sakaµµh±nameva gato. Mah±satto ta½ muµµhi½ katv± gaºhi. Tasmi½ pana m±tukucchito nikkhante m±tu appamattakampi dukkha½ n±hosi, dhamakaraºato udakamiva sukhena nikkhami. S± tassa hatthe osadhaghaµika½ disv± “t±ta, ki½ te laddhan”ti ±ha. “Osadha½, amm±”ti dibbosadha½ m±tu hatthe µhapesi. Ýhapetv± ca pana “amma, ida½ osadha½ yena kenaci ±b±dhena ±b±dhik±na½ deth±”ti ±ha. S± tuµµhapahaµµh± siriva¹¹hanaseµµhino ±rocesi. Tassa pana sattavassiko s²s±b±dho atthi. So tuµµhapahaµµho hutv± “aya½ m±tukucchito j±yam±no osadha½ gahetv± ±gato, j±takkhaºeyeva m±tar± saddhi½ kathesi, evar³pena puññavat± dinna½ osadha½ mah±nubh±va½ bhavissat²”ti cintetv± ta½ osadha½ gahetv± nisad±ya½ gha½sitv± thoka½ nal±µe makkhesi. Tasmi½ khaºe tassa sattavassiko s²s±b±dho padumapattato udaka½ viya nivattitv± gato. So “mah±nubh±va½ osadhan”ti somanassappatto ahosi. Mah±sattassa osadha½ gahetv± ±gatabh±vo sabbattha p±kaµo j±to. Ye keci ±b±dhik±, sabbe seµµhissa geha½ gantv± osadha½ y±canti. Sabbesa½ nisad±ya½ gha½sitv± thoka½ gahetv± udakena ±¼oletv± deti Dibbosadhena sar²re makkhitamatteyeva sabb±b±dh± v³pasammanti. Sukhit± manuss± “siriva¹¹hanaseµµhino gehe osadhassa mahanto ±nubh±vo”ti vaººayant± pakkami½su. Mah±sattassa pana n±maggahaºadivase mah±seµµhi “mama puttassa ayyak±d²na½ na n±mena attho atthi, j±yam±nassa osadha½ gahetv± ±gatatt± osadhan±makova hot³”ti vatv± “mahosadhakum±ro”tvevassa n±mamak±si. Idañcassa ahosi “mama putto mah±puñño, na ekakova nibbattissati, imin± saddhi½ j±tad±rakehi bhavitabban”ti. So olok±pento d±rakasahass±na½ nibbattabh±va½ sutv± sabbesampi kum±rak±na½ pi¼andhan±ni datv± dh±tiyo d±pesi “puttassa me upaµµh±k± bhavissant²”ti. Bodhisattena saddhi½yeva tesa½ maªgalaµµh±ne maªgala½ k±resi. D±rake alaªkaritv± mah±sattassa upaµµh±tu½ ±nenti. Bodhisatto tehi saddhi½ k²¼anto va¹¹hitv± sattavassikak±le suvaººapaµim± viya abhir³po ahosi. Athassa g±mamajjhe tehi saddhi½ k²¼antassa hatthi-ass±d²su ±gacchantesu k²¼±maº¹ala½ bhijjati. V±t±tapapaharaºak±le d±rak± kilamanti. Ekadivasañca tesa½ k²¼ant±na½yeva ak±lamegho uµµhahi. Ta½ disv± n±gabalo bodhisatto dh±vitv± ekas±la½ p±visi. Itare d±rak± pacchato dh±vant± aññamaññassa p±desu paharitv± upakkhalitv± patit± jaººukabhed±d²ni p±puºi½su. Bodhisattopi “imasmi½ µh±ne k²¼±s±la½ k±tu½ vaµµati, eva½ v±te v± vasse v± ±tape v± ±gate na kilamiss±m±”ti cintetv± te d±rake ±ha– “samm±, imasmi½ µh±ne v±te v± vasse v± ±tape v± ±gate µh±nanisajjasayanakkhama½ eka½ s±la½ k±ress±ma, ekeka½ kah±paºa½ ±harath±”ti. Te tath± kari½su. Mah±satto mah±va¹¹haki½ pakkos±petv± “imasmi½ µh±ne s±la½ karoh²”ti sahassa½ ad±si. So “s±dh³”ti sampaµicchitv± sahassa½ gahetv± kh±ºukaºµake koµµetv± bh³mi½ sama½ k±retv± sutta½ pas±resi. Mah±satto tassa suttapas±raºavidh±na½ an±r±dhento “±cariya, eva½ apas±retv± s±dhuka½ pas±reh²”ti ±ha. S±mi, aha½ attano sipp±nur³pena pas±resi½, ito añña½ na j±n±m²ti. ‘Ettaka½ aj±nanto tva½ amh±ka½ dhana½ gahetv± s±la½ katha½ karissasi, ±hara, sutta½ pas±retv± te dass±m²”ti ±har±petv± saya½ sutta½ pas±resi. Ta½ vissakammadevaputtassa pas±rita½ viya ahosi. Tato va¹¹haki½ ±ha “eva½ pas±retu½ sakkhissas²”ti? “Na sakkhiss±m²”ti. “Mama vic±raº±ya pana k±tu½ sakkhissas²”ti. “Sakkhiss±mi, s±m²”ti. Mah±satto yath± tass± s±l±ya ekasmi½ padese an±th±na½ vasanaµµh±na½ hoti, ekasmi½ an±th±na½ itth²na½ vij±yanaµµh±na½, ekasmi½ ±gantukasamaºabr±hmaº±na½ vasanaµµh±na½, ekasmi½ ±gantukamanuss±na½ vasanaµµh±na½, ekasmi½ ±gantukav±ºij±na½ bhaº¹aµµhapanaµµh±na½ hoti, tath± sabb±ni µh±n±ni bahimukh±ni katv± s±la½ vic±resi. Tattheva k²¼±maº¹ala½, tattheva vinicchaya½, tattheva dhammasabha½ k±resi. Katip±heneva niµµhit±ya s±l±ya cittak±re pakkos±petv± saya½ vic±retv± ramaº²ya½ cittakamma½ k±resi. S±l± sudhamm±devasabh±paµibh±g± ahosi. Tato “na ettakena s±l± sobhati, pokkharaºi½ pana k±retu½ vaµµat²”ti pokkharaºi½ khaº±petv± iµµhakava¹¹haki½ pakkos±petv± saya½ vic±retv± sahassavaªka½ satatittha½ pokkharaºi½ k±resi. S± pañcavidhapadumasañchann± nand±pokkharaº² viya ahosi. Tass± t²re pupphaphaladhare n±n±rukkhe rop±petv± nandanavanakappa½ uyy±na½ k±resi. Tameva ca s±la½ niss±ya dhammikasamaºabr±hmaº±nañceva ±gantukagamik±d²nañca d±navatta½ paµµhapesi. Tassa s± kiriy± sabbattha p±kaµ± ahosi Bah³ manuss± osaranti. Mah±satto s±l±ya nis²ditv± sampattasampatt±na½ k±raº±k±raºa½ yutt±yutta½ kathesi, vinicchaya½ µhapesi, buddhupp±dak±lo viya ahosi. Vedehar±j±pi sattavassaccayena “catt±ro paº¹it± ‘amhe abhibhavitv± pañcamo paº¹ito uppajjissat²’ti me kathayi½su, kattha so etarah²”ti saritv± “tassa vasanaµµh±na½ j±n±th±”ti cat³hi dv±rehi catt±ro amacce pesesi. Sesadv±rehi nikkhant± amacc± mah±satta½ na passi½su. P±c²nadv±rena nikkhanto amacco pana s±l±d²ni disv± “paº¹itena n±ma imiss± s±l±ya k±rakena v± k±r±pakena v± bhavitabban”ti cintetv± manusse pucchi “aya½ s±l± katarava¹¹hakin± kat±”ti? Manuss± “n±ya½ va¹¹hakin± kat±, siriva¹¹hanaseµµhiputtena mahosadhapaº¹itena attano paññ±balena vic±retv± kat±”ti vadi½su. “Kativasso pana paº¹ito”ti? “Paripuººasattavasso”ti. Amacco raññ± diµµhasupinadivasato paµµh±ya vassa½ gaºetv± “rañño diµµhasupinena sameti, ayameva so paº¹ito”ti rañño d³ta½ pesesi “deva, p±c²nayavamajjhakag±me siriva¹¹hanaseµµhiputto mahosadhapaº¹ito n±ma sattavassikova sam±no evar³pa½ n±ma s±la½ vic±resi, pokkharaºi½ uyy±nañca k±resi, ima½ paº¹ita½ gahetv± ±nem²”ti. R±j± ta½ katha½ sutv±va tuµµhacitto hutv± senaka½ pakkos±petv± tamattha½ ±rocetv± “ki½, ±cariya, ±nema paº¹itan”ti pucchi. So l±bha½ macchar±yanto “mah±r±ja, s±l±d²na½ k±r±pitamattena paº¹ito n±ma na hoti, yo koci et±ni k±reti, appamattaka½ etan”ti ±ha. So tassa katha½ sutv± “bhavitabbamettha k±raºen±”ti tuºh² hutv± “tattheva vasanto paº¹ita½ v²ma½sat³”ti amaccassa d³ta½ paµipesesi. Ta½ sutv± amacco tattheva vasanto paº¹ita½ v²ma½si.
Sattad±rakapañho
Tatrida½ v²ma½sanudd±na½–
“Ma½sa½ goºo ganthi sutta½, putto goto rathena ca;
daº¹o s²sa½ ah² ceva, kukkuµo maºi vij±yana½;
odana½ v±lukañc±pi, ta¼±kuyy±na½ gadrabho maº²”ti.
Tattha ma½santi ekadivasa½ bodhisatte k²¼±maº¹ala½ gacchante eko seno s³naphalakato ma½sapesi½ gahetv± ±k±sa½ pakkhandi. Ta½ disv± d±rak± “ma½sapesi½ cha¹¹±pess±m±”ti sena½ anubandhi½su. Seno ito cito ca dh±vati. Te uddha½ oloketv± tassa pacchato pacchato gacchant± p±s±º±d²su upakkhalitv± kilamanti. Atha ne paº¹ito ±ha “cha¹¹±pess±mi nan”ti. “Cha¹¹±pehi s±m²”ti. “Tena hi passath±”ti so uddha½ anoloketv±va v±tavegena dh±vitv± senassa ch±ya½ akkamitv± p±ºi½ paharitv± mah±rava½ ravi. Tassa tejena so saddo senassa kucchiya½ vinivijjhitv± nicch±rito viya ahosi. So bh²to ma½sa½ cha¹¹esi. Mah±satto cha¹¹itabh±va½ ñatv± ch±ya½ olokentova bh³miya½ patitu½ adatv± ±k±seyeva sampaµicchi. Ta½ acchariya½ disv± mah±jano nadanto vagganto apphoµento mah±sadda½ ak±si. Amacco ta½ pavatti½ ñatv± rañño d³ta½ pesesi “paº¹ito imin± up±yena ma½sapesi½ cha¹¹±pesi, ida½ devo j±n±t³”ti. Ta½ sutv± r±j± senaka½ pucchi “ki½, senaka, ±nema paº¹itan”ti? So cintesi “tassa idh±gatak±lato paµµh±ya maya½ nippabh± bhaviss±ma, atthibh±vampi no r±j± na j±nissati, na ta½ ±netu½ vaµµat²”ti. So balaval±bhamacchariyat±ya “mah±r±ja, ettakena paº¹ito n±ma na hoti, appamattaka½ kiñci etan”ti ±ha. R±j± majjhattova hutv± “tattheva na½ v²ma½sat³”ti puna pesesi.