Vip±ka½ p±pakamm±na½, j±na½ akkh±sij±nato.
498. “Ye j²valokasmi½ as±dhukammino, parassa d±r±ni atikkamanti;
te t±dis± uttamabhaº¹athen±, teme jan± ava½sir± narake p±tayanti.
499. “Te vassap³g±ni bah³ni tattha, nirayesu dukkha½ vedana½ vedayanti;
na hi p±pak±rissa bhavanti t±º±, sakehi kammehi purakkhatassa;
te luddakamm± pasavetva p±pa½, teme jan± ava½sir± narake p±tayant²”ti.
Tattha naraketi jalita-aªg±rapuººe mah±-±v±µe. Te kira vaja½ apavisantiyo g±vo viya nirayap±lehi n±n±vudh±ni gahetv± vijjhiyam±n± pothiyam±n± yad± ta½ naraka½ upagacchanti, atha te nirayap±l± uddha½p±de katv± tattha p±tayanti khipanti. Eva½ te p±tiyam±ne disv± pucchanto evam±ha. Uttamabhaº¹athen±ti manussehi piy±yitassa varabhaº¹assa thenak±.
Evañca pana vatv± m±talisaªg±hako ta½ niraya½ antaradh±petv± ratha½ purato pesetv± micch±diµµhik±na½ paccanaµµh±na½ niraya½ dassesi. Tena puµµho cassa viy±k±si.
500. “Ucc±vac±me vividh± upakkam±, nirayesu dissanti sughorar³p±;
bhayañhi ma½ vindati s³ta disv±, pucch±mi ta½ m±tali devas±rathi;
ime nu macc± kimaka½su p±pa½, yeme jan± adhimatt± dukkh± tibb±;
khar± kaµuk± vedan± vedayanti.
501. “Tassa puµµho viy±k±si, m±tali devas±rathi;
vip±ka½ p±pakamm±na½, j±na½ akkh±sij±nato.
502. “Ye j²valokasmi½ sup±padiµµhino, viss±sakamm±ni karonti moh±;
parañca diµµh²su sam±dapenti, te p±padiµµhi½ pasavetva p±pa½;
teme jan± adhimatt± dukkh± tibb±, khar± kaµuk± vedan± vedayant²”ti.
Tattha ucc±vac±meti ucc± avac± ime, khuddak± ca mahant± c±ti attho. Upakkam±ti k±raºappayog±. Sup±padiµµhinoti “natthi dinnan”ti-±dik±ya dasavatthuk±ya micch±diµµhiy± suµµhu p±padiµµhino. Viss±sakamm±n²ti t±ya diµµhiy± viss±sena tannissit± hutv± n±n±vidh±ni p±pakamm±ni karonti. Temeti te ime jan± evar³pa½ dukkha½ anubhavanti.
Iti rañño micch±diµµhik±na½ paccananiraya½ ±cikkhi. Devalokepi devagaº± rañño ±gamanamagga½ olokayam±n± sudhamm±ya½ devasabh±ya½ nis²di½suyeva. Sakkopi “ki½ nu kho, m±tali, cir±yat²”ti upadh±rento ta½ k±raºa½ ñatv± “m±tali, attano d³tavisesa½ dassetu½ ‘mah±r±ja, asukakamma½ katv± asukaniraye n±ma paccant²’ti niraye dassento vicarati, nimirañño pana appameva ±yu kh²yetha, nirayadassana½ n±ssa pariyanta½ gaccheyy±”ti eka½ mah±java½ devaputta½ pesesi “tva½ ‘s²gha½ r±j±na½ gahetv± ±gacchat³’ti m±talissa vadeh²”ti. So “s±dh³”ti sampaµicchitv± javena gantv± ±rocesi. M±tali, tassa vacana½ sutv± “na sakk± cir±yitun”ti rañño ekapah±reneva cat³su dis±su bah³ niraye dassetv± g±tham±ha–
503. “Vidit±ni te mah±r±ja, ±v±sa½ p±pakammina½;
µh±n±ni luddakamm±na½, duss²l±nañca y± gati;
uyy±hi d±ni r±j²si, devar±jassa santike”ti.
Tassattho– mah±r±ja, ima½ p±pakamm²na½ satt±na½ ±v±sa½ disv± luddakamm±nañca µh±n±ni tay± vidit±ni. Duss²l±nañca y± gati nibbatti, s±pi te vidit±. Id±ni devar±jassa santike dibbasampatti½ dassanattha½ uyy±hi gacch±hi, mah±r±j±ti.

Nirayakaº¹a½ niµµhita½.

Saggakaº¹a½

Evañca pana vatv± m±tali devalok±bhimukha½ ratha½ pesesi. R±j± devaloka½ gacchanto dv±dasayojanika½ maºimaya½ pañcath³pika½ sabb±laªk±rapaµimaº¹ita½ uyy±napokkharaºisampanna½ kapparukkhaparivuta½ b²raºiy± devadh²t±ya ±k±saµµhakavim±na½ disv±, tañca devadh²tara½ antok³µ±g±re sayanapiµµhe nisinna½ acchar±sahassaparivuta½ maºis²hapañjara½ vivaritv± olokenti½ disv± m±tali½ pucchanto g±tham±ha. Itaropissa by±k±si.
504. “Pañcath³pa½ dissatida½ vim±na½, m±l±pi¼andh± sayanassa majjhe;
tatthacchati n±r² mah±nubh±v±, ucc±vaca½ iddhi vikubbam±n±.
505. “Vitt² hi ma½ vindati s³ta disv±, pucch±mi ta½ m±tali devas±rathi;
aya½ nu n±r² kimak±si s±dhu½, y± modati saggapatt± vim±ne.
506. “Tassa puµµho viy±k±si, m±tali devas±rathi;
vip±ka½ puññakamm±na½, j±na½ akkh±sij±nato.
507. “Yadi te sut± b²raº² j²valoke, ±m±yad±s² ahu br±hmaºassa;
s± pattak±la½ atithi½ viditv±, m±t±va putta½ sakim±bhinand²;
sa½yam± sa½vibh±g± ca, s± vim±nasmi modat²”ti.
Tattha pañcath³panti pañcahi k³µ±g±rehi samann±gata½. M±l±pi¼andh±ti m±l±d²hi sabb±bharaºehi paµimaº¹it±ti attho. Tatthacchat²ti tasmi½ vim±ne acchati. Ucc±vaca½ iddhi vikubbam±n±ti n±nappak±ra½ deviddhi½ dassayam±n±. Disv±ti eta½ disv± µhita½ ma½ vitti vindati paµilabhati, vittisantako viya homi tuµµhiy± atibh³tatt±ti attho. ¾m±yad±s²ti gehad±siy± kucchimhi j±tad±s². Ahu br±hmaºass±ti s± kira kassapadasabalassa k±le ekassa br±hmaºassa d±s² ahosi. S± pattak±lanti tena br±hmaºena aµµha sal±kabhatt±ni saªghassa pariccatt±ni ahesu½. So geha½ gantv± “sve paµµh±ya ekekassa bhikkhussa ekeka½ kah±paºagghanaka½ katv± aµµha sal±kabhatt±ni samp±deyy±s²”ti br±hmaºi½ ±ha. S± “s±mi, bhikkhu n±ma dhutto, n±ha½ sakkhiss±m²”ti paµikkhipi. Dh²taropissa paµikkhipi½su. So d±si½ “sakkhissasi amm±”ti ±ha. S± “sakkhiss±mi ayy±”ti sampaµicchitv± sakkacca½ y±gukhajjakabhatt±d²ni samp±detv± sal±ka½ labhitv± ±gata½ pattak±la½ atithi½ viditv± haritagomayupalitte katapupphupah±re supaññatt±sane nis²d±petv± yath± n±ma vippav±s± ±gata½ putta½ m±t± saki½ abhinandati, tath± niccak±la½ abhinandati, sakkacca½ parivisati, attano santakampi kiñci deti. Sa½yam± sa½vibh±g± c±ti s± s²lavat² ahosi c±gavat² ca, tasm± tena s²lena ceva c±gena ca imasmi½ vim±ne modati. Atha v± sa½yam±ti indriyadaman±.
Evañca pana vatv± m±tali purato ratha½ pesetv± soºadinnadevaputtassa satta kanakavim±n±ni dassesi. So t±ni ca tassa ca sirisampatti½ disv± tena katakamma½ pucchi. Itaropissa by±k±si.
508. “Daddallam±n± ±bhenti, vim±n± satta nimmit±;
tattha yakkho mahiddhiko, sabb±bharaºabh³sito;
samant± anupariy±ti, n±r²gaºapurakkhato.
509. “Vitt² hi ma½ vindati s³ta disv±, pucch±mi ta½ m±tali devas±rathi;
aya½ nu macco kimak±si s±dhu½, yo modati saggapatto vim±ne.
510. “Tassa puµµho viy±k±si, m±tali devas±rathi;
vip±ka½ puññakamm±na½, j±na½ akkh±sij±nato.
511. “Soºadinno gahapati, esa d±napat² ahu;
esa pabbajituddissa, vih±re satta k±rayi.
512. “Sakkacca½ te upaµµh±si, bhikkhavo tattha v±sike;
acch±danañca bhattañca, sen±sana½ pad²piya½;
ad±si ujubh³tesu, vippasannena cetas±.
513. “C±tuddasi½ pañcadasi½, y± ca pakkhassa aµµham²;
p±µih±riyapakkhañca, aµµhaªgasusam±gata½.
514. “Uposatha½ upavas², sad± s²lesu sa½vuto;
sa½yam± sa½vibh±g± ca, so vim±nasmi modat²”ti.
Tattha daddallam±n±ti jalam±n±. ¾bhent²ti taruºas³riyo viya obh±santi. Tatth±ti tesu paµip±µiy± µhitesu sattasu vim±nesu. Yakkhoti eko devaputto. Soºadinnoti mah±r±ja, aya½ pubbe kassapadasabalassa k±le k±siraµµhe aññatarasmi½ nigame soºadinno n±ma gahapati d±napati ahosi. So pabbajite uddissa satta vih±rakuµiyo k±retv± tattha v±sike bhikkh³ cat³hi paccayehi sakkacca½ upaµµh±si, uposathañca upavasi, nicca½ s²lesu ca sa½vuto ahosi. So tato cavitv± idh³papanno modat²ti attho. Ettha ca p±µih±riyapakkhanti ida½ pana aµµham²-uposathassa paccuggaman±nugamanavasena sattaminavamiyo, c±tuddas²pannaras²na½ paccuggaman±nugamanavasena teras²p±µipade ca sandh±ya vutta½.
Eva½ soºadinnassa katakamma½ kathetv± purato ratha½ pesetv± phalikavim±na½ dassesi. Ta½ ubbedhato pañcav²satiyojana½ anekasatehi sattaratanamayatthambhehi samann±gata½, anekasatak³µ±g±rapaµimaº¹ita½ kiªkiºikaj±l±parikkhitta½, samussitasuvaººarajatamayadhaja½, n±n±pupphavicitta-uyy±navanavibh³sita½, ramaº²yapokkharaºisamann±gata½, naccag²tav±dit±d²su chek±hi acchar±hi samparikiººa½. Ta½ disv± r±j± t±sa½ acchar±na½ katakamma½ pucchi, itaropissa by±k±si.
515. “Pabh±sati mida½ byamha½, phalik±su sunimmita½;
n±r²varagaº±kiººa½, k³µ±g±ravarocita½;
upeta½ annap±nehi, naccag²tehi c³bhaya½.
516. “Vitt² hi ma½ vindati s³ta disv±, pucch±mi ta½ m±tali devas±rathi;
ime nu macc± kimaka½su s±dhu½, y± modare saggapatt± vim±ne.
517. “Tassa puµµho viy±k±si, m±tali devas±rathi;
vip±ka½ puññakamm±na½, j±na½ akkh±sij±nato.
518. “Y± k±ci n±riyo idha j²valoke, s²lavantiyo up±sik±;
d±ne rat± nicca½ pasannacitt±, sacce µhit± uposathe appamatt±;
sa½yam± sa½vibh±g± ca, t± vim±nasmi modare”ti.
Tattha byamhanti vim±na½, p±s±doti vutta½ hoti. Phalik±s³ti phalikabhitt²su. N±r²varagaº±kiººanti varan±rigaºehi ±kiººa½. K³µ±g±ravarocitanti varak³µ±g±rehi ocita½ samocita½, va¹¹hitanti attho. Ubhayanti ubhayehi. “Y± k±c²”ti ida½ kiñc±pi aniyametv± vutta½, t± pana kassapabuddhas±sane b±r±ºasiya½ up±sik± hutv± gaºabandhanena et±ni vuttappak±r±ni puññ±ni katv± ta½ dibbasampatti½ patt±ti veditabb±.
Athassa so purato ratha½ pesetv± eka½ ramaº²ya½ maºivim±na½ dassesi. Ta½ same bh³mibh±ge patiµµhita½ ubbedhasampanna½ maºipabbato viya obh±sam±na½ tiµµhati, dibbag²tav±ditaninn±dita½ bah³hi devaputtehi samparikiººa½. Ta½ disv± r±j± tesa½ devaputt±na½ katakamma½ pucchi, itaropissa by±k±si.
519. “Pabh±sati mida½ byamha½, ve¼uriy±su nimmita½;
upeta½ bh³mibh±gehi, vibhatta½ bh±gaso mita½.
520. “¾¼ambar± mudiªg± ca, naccag²t± suv±dit±;
dibb± sadd± niccharanti, savan²y± manoram±.
521. “N±ha½ eva½gata½ j±tu, eva½surucira½ pure;
sadda½ samabhij±n±mi, diµµha½ v± yadi v± suta½.
522. “Vitt² hi ma½ vindati s³ta disv±, pucch±mi ta½ m±tali devas±rathi;
ime nu macc± kimaka½su s±dhu½, ye modare saggapatt± vim±ne.