¾san± vuµµhahitv±na, pamukho ratham±ruhi.
448. “Abhir³¼ha½ ratha½ dibba½, m±tali etadabravi;
kena ta½ nemi maggena, r±jaseµµha disampati;
yena v± p±pakammant±, puññakamm± ca ye nar±”ti.
Tattha pamukhoti uttamo, abhimukho v±, mah±janassa piµµhi½ datv± ±r³¼hoti attho. Yena v±ti yena maggena gantv± yattha p±pakammant± vasanti, ta½ µh±na½ sakk± daµµhu½, yena v± gantv± ye puññakamm± nar± vasanti, tesa½ µh±na½ sakk± daµµhu½, etesu dv²su kena maggena ta½ nemi. Ida½ so sakkena an±ºattopi attano d³tavisesadassanattha½ ±ha. Atha na½ r±j± “may± dve µh±n±ni adiµµhapubb±ni, dvepi passiss±m²”ti cintetv± ±ha–
449. “Ubhayeneva ma½ nehi, m±tali devas±rathi;
yena v± p±pakammant±, puññakamm± ca ye nar±”ti.
Tato m±tali “dvepi ekapah±reneva na sakk± dassetu½, pucchiss±mi nan”ti pucchanto puna g±tham±ha–
450. “Kena ta½ paµhama½ nemi, r±jaseµµha disampati;
yena v± p±pakammant±, puññakamm± ca ye nar±”ti.
Nirayakaº¹a½
Tato r±j± “aha½ avassa½ devaloka½ gamiss±mi, niraya½ t±va passiss±m²”ti cintetv± anantara½ g±tham±ha–
451. “Niraye t±va pass±mi, ±v±se p±pakammina½;
µh±n±ni luddakamm±na½, duss²l±nañca y± gat²”ti.
Tattha y± gat²ti y± etesa½ nibbatti, tañca pass±m²ti. Athassa vetaraºi½ nadi½ t±va dassesi. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
452. “Dassesi m±tali rañño, dugga½ vetaraºi½ nadi½;
kuthita½ kh±rasa½yutta½, tatta½ aggisikh³paman”ti.
Tattha vetaraºinti bhikkhave, m±tali rañño katha½ sutv± niray±bhimukha½ ratha½ pesetv± kammapaccaye utun± samuµµhita½ vetaraºi½ nadi½ t±va dassesi. Tattha nirayap±l± jalit±ni asisattitomarabhindiv±lamuggar±d²ni ±vudh±ni gahetv± nerayikasatte paharanti vijjhanti viheµhenti. Te ta½ dukkha½ asahant± vetaraºiya½ patanti. S± upari bhindiv±lappam±º±hi sakaºµak±hi vettalat±hi sañchann±. Te tattha bah³ni vassasahass±ni pacci½su. Tesu pajjalantesu khuradh±r±tikhiºesu kaºµakesu khaº¹±khaº¹ik± honti. Tesa½ heµµh± t±lakkhandhappam±º±ni pajjalita-ayas³l±ni uµµhahanti. Nerayikasatt± bahu½ addh±na½ v²tin±metv± vettalat±hi ga¼itv± s³lesu patitv± viddhasar²r± s³lesu ±vuºitamacch± viya cira½ paccanti. T±ni s³l±nipi pajjalanti, nerayikasatt±pi pajjalanti. S³l±na½ heµµh± udakapiµµhe jalit±ni khuradh±r±sadis±ni tikhiº±ni ayopokkharapatt±ni honti. Te s³lehi ga¼itv± ayapokkharapattesu patitv± cira½ dukkhavedana½ anubhavanti. Tato kh±rodake patanti, udaka½ pajjalati, nerayikasatt±pi pajjalanti, dh³mopi uµµhahati. Udakassa pana heµµh± nad²tala½ khuradh±r±hi sañchanna½. Te “heµµh± nu kho k²disan”ti udake nimujjitv± khuradh±r±su khaº¹±khaº¹ik± honti. Te ta½ mah±dukkha½ adhiv±setu½ asakkont± mahanta½ bherava½ viravant± vicaranti. Kad±ci anusota½ vuyhanti, kad±ci paµisota½. Atha ne t²re µhit± nirayap±l± ususattitomar±d²ni ukkhipitv± macche viya vijjhanti. Te dukkhavedan±ppatt± mah±virava½ ravanti. Atha ne pajjalitehi ayaba¼isehi uddharitv± parika¹¹hitv± pajjalita-ayapathaviya½ nipajj±petv± tesa½ mukhe tatta½ ayogu¼ha½ pakkhipanti. Iti nimir±j± vetaraºiya½ mah±dukkhap²¼ite nerayikasatte disv± bh²tatasito saªkampitahadayo hutv± “ki½ n±mete satt± p±pakamma½ aka½s³”ti m±tali½ pucchi. Sopissa by±k±si. Tamattha½ pak±sento ±ha–
453. “Nim² have m±talimajjhabh±satha, disv± jana½ patam±na½ vidugge;
bhayañhi ma½ vindati s³ta disv±, pucch±mi ta½ m±tali devas±rathi;
ime nu macc± kimaka½su p±pa½, yeme jan± vetaraºi½ patanti.
454. “Tassa puµµho viy±k±si, m±tali devas±rathi;
vip±ka½ p±pakamm±na½, j±na½ akkh±sij±nato.
455. “Ye dubbale balavant± j²valoke, hi½ santi rosenti sup±padhamm±;
te luddakamm± pasavetva p±pa½, teme jan± vetaraºi½ patant²”ti.
Tattha vindat²ti aha½ attano anissaro hutv± bhayasantako viya j±to. Disv±ti patam±na½ disv±. J±nanti bhikkhave, so m±tali saya½ j±nanto tassa aj±nato akkh±si. Dubbaleti sar²rabalabhogabala-±º±balavirahite. Balavant±ti tehi balehi samann±gat±. Hi½sant²ti p±ºippah±r±d²hi kilamenti. Rosent²ti n±nappak±rehi akkosavatth³hi akkosanti ghaµenti. Pasavetv±ti janetv±, katv±ti attho. Eva½ m±tali tassa pañha½ by±karitv± raññ± vetaraºiniraye diµµhe ta½ padesa½ antaradh±petv± purato ratha½ pesetv± sunakh±d²hi kh±danaµµh±na½ dassetv± ta½ disv± bh²tena raññ± pañha½ puµµho by±k±si. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
456. “S±m± ca soº± sabal± ca gijjh±, k±kolasaªgh± adanti bherav±;
bhayañhi ma½ vindati s³ta disv±, pucch±mi ta½ m±tali devas±rathi;
ime nu macc± ki½maka½su p±pa½, yeme jane k±kolasaªgh± adanti.
457. “Tassa puµµho viy±k±si, m±tali devas±rathi;
vip±ka½ p±pakamm±na½, j±na½ akkh±sij±nato.
458. “Ye kecime maccharino kadariy±, paribh±sak± samaºabr±hmaº±na½;
hi½ santi rosenti sup±padhamm±, te luddakamm± pasavetva p±pa½;
teme jane k±kolasaªgh± adant²”ti.
Ito paresu pañhesu ceva by±karaºesu ca eseva nayo. Tattha s±m±ti rattavaºº±. Soº±ti sunakh±. Sabal± c±ti kabaravaºº± ca, setak±¼ap²talohitavaºº± c±ti eva½ pañcavaººasunakhe dasseti. Te kira mah±hatthippam±º± jalita-ayapathaviya½ nerayikasatte mige viya anubandhitv± piº¹ikama½sesu ¹a½sitv± tesa½ tig±vutappam±ºa½ sar²ra½ jalita-ayapathaviya½ p±tetv± mah±rava½ ravant±na½ dv²hi purimap±dehi ura½ akkamitv± aµµhimeva sesetv± ma½sa½ luñcitv± kh±danti. Gijjh±ti mah±bhaº¹asakaµappam±º± lohatuº¹± gijjh±. Ete tesa½ kaºayasadisehi tuº¹ehi aµµh²ni bhinditv± aµµhimiñja½ kh±danti. K±kolasaªgh±ti lohatuº¹ak±kagaº±. Te ativiya bhay±nak± diµµhe diµµhe kh±danti. Yeme janeti ye ime nerayikasatte k±kolasaªgh± kh±danti, ime nu macc± ki½ n±ma p±pa½ aka½s³ti pucchi. Maccharinoti aññesa½ ad±yak±. Kadariy±ti pare dentepi paµisedhak± thaddhamaccharino. Samaºabr±hmaº±nanti samitab±hitap±p±na½.
459. “Sajotibh³t± pathavi½ kamanti, tattehi khandhehi ca pothayanti;
bhayañhi ma½ vindati s³ta disv±, pucch±mi ta½ m±tali devas±rathi;
ime nu macc± kimaka½su p±pa½, yeme jan± khandhahat± sayanti.
460. “Tassa puµµho viy±k±si, m±tali devas±rathi;
vip±ka½ p±pakamm±na½, j±na½ akkh±sij±nato.
461. “Ye j²valokasmi sup±padhammino, narañca n±riñca ap±padhamma½;
hi½ santi rosenti sup±padhamm±, te luddakamm± pasavetva p±pa½;
teme jan± khandhahat± sayant²”ti.
Tattha sajotibh³t±ti pajjalitasar²r±. Pathavinti pajjalita½ navayojanabahala½ ayapathavi½. Kamant²ti akkamanti. Khandhehi ca pothayant²ti nirayap±l± anubandhitv± t±lappam±ºehi jalita-ayakkhandhehi jaªgh±d²su paharitv± p±tetv± teheva khandhehi pothayanti, cuººavicuººa½ karonti. Sup±padhamminoti attan± suµµhu p±padhamm± hutv±. Ap±padhammanti s²l±c±r±disampanna½, nirapar±dha½ v±.
462. “Aªg±rak±su½ apare phuºanti, nar± rudant± parida¹¹hagatt±;
bhayañhi ma½ vindati s³ta disv±, pucch±mi ta½ m±tali devas±rathi;
ime nu macc± ki½ maka½su p±pa½, yeme jan± aªg±rak±su½ phuºanti.
463. “Tassa puµµho viy±k±si, m±tali devas±rathi;
vip±ka½ p±pakamm±na½, j±na½ akkh±sij±nato.
464. “Ye keci p³g±ya dhanassa hetu, sakkhi½ karitv± iºa½ j±payanti;
te j±payitv± janata½ janinda, te luddakamm± pasavetva p±pa½;
teme jan± aªg±rak±su½ phuºant²”ti.
Tattha aªg±rak±sunti samma m±tali, ke n±mete apare vaja½ apavisantiyo g±vo viya sampariv±retv± nirayap±lehi jalita-ayagu¼ehi pothiyam±n± aªg±rak±su½ patanti. Tatra ca nesa½ y±va kaµippam±º± nimugg±na½ mahat²hi ayapacch²hi ±d±ya upari-aªg±re okiranti, atha ne aªg±re sampaµicchitu½ asakkont± rodant± da¹¹hagatt± phuºanti vidhunanti, kammabalena v± attano s²se aªg±re phuºanti okirant²ti attho. P³g±ya dhanass±ti ok±se sati d±na½ v± dass±ma, p³ja½ v± pavattess±ma, vih±ra½ v± kariss±m±ti sa½ka¹¹hitv± µhapitassa p³gasantakassa dhanassa hetu. J±payant²ti ta½ dhana½ yath±ruci kh±ditv± gaºajeµµhak±na½ lañja½ datv± “asukaµµh±ne ettaka½ vayakaraºa½ gata½, asukaµµh±ne amhehi ettaka½ dinnan”ti k³µasakkhi½ karitv± ta½ iºa½ j±payanti vin±senti.
465. “Sajotibh³t± jalit± paditt±, padissati mahat² lohakumbh²;
bhayañhi ma½ vindati s³ta disv±, pucch±mi ta½ m±tali devas±rathi;
ime nu macc± kimaka½su p±pa½, yeme jan± ava½sir± lohakumbhi½ patanti.
466. “Tassa puµµho viy±k±si, m±tali devas±rathi;
vip±ka½ p±pakamm±na½, j±na½ akkh±sij±nato.
467. “Ye s²lavanta½ samaºa½ br±hmaºa½ v±, hi½santi rosenti sup±padhamm±;
te luddakamm± pasavetva p±pa½, teme jan± ava½sir± lohakumbhi½ patant²”ti.
Tattha paditt±ti-±ditt±. Mahat²ti pabbatappam±º± kappena saºµhitaloharasena sampuºº±. Ava½sir±ti bhay±nakehi nirayap±lehi uddha½p±de adhosire katv± khipiyam±n± ta½ lohakumbhi½ patanti. S²lavantanti s²la-±c±raguºasampanna½.
468. “Luñcanti g²va½ atha veµhayitv±, uºhodakasmi½ pakiledayitv±;
bhayañhi ma½ vindati s³ta disv±, pucch±mi ta½ m±tali devas±rathi;
ime nu macc± kimaka½su p±pa½, yeme jan± luttasir± sayanti.
469. “Tassa puµµho viy±k±si, m±tali devas±rathi;
vip±ka½ p±pakamm±na½, j±na½ akkh±sij±nato.
470. “Ye j²valokasmi sup±padhammino, pakkh² gahetv±na viheµhayanti te;
viheµhayitv± sakuºa½ janinda, te luddakamm± pasavetva p±pa½;
teme jan± luttasir± sayan”ti.
Tattha luñcant²ti upp±µenti. Atha veµhayitv±ti jalitalohayottehi adhomukha½ veµhayitv±. Uºhodakasminti kappena saºµhitaloha-udakasmi½. Pakiledayitv±ti temetv± khipitv±. Ida½ vutta½ hoti– samma m±tali, yesa½ ime nirayap±l± jalitalohayottehi g²va½ veµhetv± tig±vutappam±ºa½ sar²ra½ on±metv± ta½ g²va½ samparivattaka½ luñcitv± jalita-ayadaº¹ehi ±d±ya ekasmi½ jalitaloharase pakkhipitv± tuµµhahaµµh± honti, t±ya ca g²v±ya luñcit±ya puna s²sena saddhi½ g²v± uppajjatiyeva. Ki½ n±mete kamma½ kari½su? Ete hi me disv± bhaya½ uppajjat²ti. Pakkh² gahetv±na viheµhayant²ti mah±r±ja, ye j²valokasmi½ sakuºe gahetv± pakkhe luñcitv± g²va½ veµhetv± j²vitakkhaya½ p±petv± kh±danti v± vikkiºanti v±, te ime luttasir± sayant²ti.