Iti br±hmaºo catasso sat±rah± g±th± kassapadasabalena desitaniy±mena desetv± tuºh² ahosi Ta½ sutv± mah±satto “sapphala½ vata me ±gamanan”ti tuµµhacitto hutv± “im± g±th± neva s±vakabh±sit±, na isibh±sit±, na kenaci bh±sit±, sabbaññun±va bh±sit±, ki½ nu kho agghant²”ti cintetv± “im±sa½ sakalampi cakkav±¼a½ y±va brahmalok± sattaratanapuººa½ katv± dadam±nopi neva anucchavika½ k±tu½ sakkoti, aha½ kho panassa tiyojanasate kururaµµhe sattayojanike indapatthanagare rajja½ d±tu½ pahomi, atthi nu khvassa rajja½ k±retu½ bh±gyan”ti aªgavijj±nubh±vena olokento n±ddasa. Tato sen±patiµµh±n±d²ni olokento ekag±mabhojakamattassapi bh±gya½ adisv± dhanal±bhassa olokento koµidhanato paµµh±ya oloketv± catunna½yeva kah±paºasahass±na½ bh±gya½ disv± “ettakena na½ p³jess±m²”ti catasso sahassatthavik± d±petv±, “±cariya, tumhe aññesa½ khattiy±na½ im± g±th± desetv± kittaka½ dhana½ labhath±”ti pucchati. “Ekek±ya g±th±ya sata½ sata½, mah±r±ja, teneva t± sat±rah± n±ma j±t±”ti. Atha na½ mah±satto, “±cariya, tva½ attan± gahetv± vikkeyyabhaº¹assa agghampi na j±n±si ito paµµh±ya ekek± g±th± sahass±rah± n±ma hont³”ti vatv± g±tham±ha–
415. “Sahassiy± im± g±th±, nahim± g±th± sat±rah±;
catt±ri tva½ sahass±ni, khippa½ gaºh±hi br±hmaº±”ti.
Tassattho– br±hmaºa, im± g±th± sahassiy± sahass±rah±, im± g±th± sat±rah± na hi hontu, br±hmaºa, tva½ catt±ri sahass±ni khippa½ gaºh±ti.
Athassa eka½ sukhay±naka½ datv± “br±hmaºa½ sotthin± geha½ samp±peth±”ti purise ±º±petv± ta½ uyyojesi. Tasmi½ khaºe “sutasomaraññ± sat±rah± g±th± sahass±rah± katv± p³jit± s±dhu s±dh³”ti mah±s±dhuk±rasaddo ahosi. Tassa m±t±pitaro ta½ sadda½ sutv± “ki½ saddo n±mes±”ti pucchitv± yath±bh³ta½ sutv± attano dhanalobhat±ya mah±sattassa kujjhi½su. Sopi br±hmaºa½ uyyojetv± tesa½ santika½ gantv± vanditv± aµµh±si. Athassa pit± “katha½, t±ta, evar³passa s±hasikassa corassa hatthato muttos²”ti paµisanth±ramattampi akatv± attano dhanalobhat±ya “sacca½ kira, t±ta, tay± catasso g±th± sutv± catt±ri sahass±ni dinn±n²”ti pucchitv± “saccan”ti vutte g±tham±ha–
416. “¾s²tiy± n±vutiy± ca g±th±, sat±rah± c±pi bhaveyya g±th±;
paccattameva sutasoma j±nahi, sahassiy± n±ma k± atthi g±th±”ti;
tassattho g±th± n±ma, t±ta, ±s²tiy± ca n±vutiy± ca sat±rah± c±pi bhaveyya, paccattameva attan±va j±n±hi, sahass±rah± n±ma g±th± k± kassa santike atth²ti;
atha na½ mah±satto “n±ha½, t±ta, dhanena vuddhi½ icch±mi, sutena pana icch±m²”ti saññ±pento ±ha–
417. “icch±mi voha½ sutavuddhimattano, santoti ma½ sappuris± bhajeyyu½;
aha½ savant²hi mahodadh²va, na hi t±ta tapp±mi subh±sitena.
418. “Aggi yath± tiºakaµµha½ dahanto, na kappat² s±garova nad²bhi;
evampi te paº¹it± r±jaseµµha, sutv± na tappanti subh±sitena.
419. “Sakassa d±sassa yad± suºomi, g±tha½ aha½ atthavati½ janinda;
tameva sakkacca nis±may±mi, na hi t±ta dhammesu mamatthi titt²”ti.
Tattha voti nip±tamatta½. “Santo”ti ete ca ma½ bhajeyyu½ iti icch±mi. Savant²h²ti nad²hi. Sakass±ti tiµµhatu, nanda, br±hmaºo, yad± aha½ attano d±sassapi santike suºomi, t±ta, dhammesu mama titti na hi atth²ti.
Evañca pana vatv± “m± ma½, t±ta, dhanahetu paribh±sasi, aha½ dhamma½ sutv± ±gamiss±m²”ti sapatha½ katv± ±gato, id±n±ha½ poris±dassa santika½ gamiss±mi, ida½ te rajja½ gaºhath±”ti rajja½ niyy±dento g±tham±ha–
420. “Ida½ te raµµha½ sadhana½ sayogga½, sak±yura½ sabbak±m³papanna½;
ki½ k±mahetu paribh±sasi ma½, gacch±maha½ poris±dassa ñatte”ti.
Tattha ñatteti santike.
Tasmi½ samaye piturañño hadaya½ uºha½ ahosi. So, “t±ta sutasoma, ki½ n±meta½ kathesi, maya½ caturaªginiy± sen±ya cora½ gahess±m±”ti vatv± g±tham±ha–
421. “Att±nurakkh±ya bhavanti hete, hatth±roh± rathik± pattik± ca;
ass±roh± ye ca dhanuggah±se, sena½ payuñj±ma han±ma sattun”ti.
Tattha han±m±ti sace eva½ payojit± sen± ta½ gahetu½ na sakkonti, atha na½ sakalaraµµhav±sino gahetv± gantv± han±ma sattu½, m±rema ta½ amh±ka½ pacc±mittanti attho.
Atha na½ m±t±pitaro assupuººamukh± rodam±n± vilapant±, “t±ta, m± gaccha, gantu½ na labbh±”ti y±ci½su. So¼asasahass± n±µakitthiyopi sesaparijanopi “amhe an±the katv± kuhi½ gacchasi, dev±”ti paridevi½su. Sakalanagare koci sakabh±vena saºµh±tu½ asakkonto “sutasomo poris±dassa kira paµiñña½ datv± ±gato, id±ni catasso sat±rah± g±th± sutv± dhammakathikassa sakk±ra½ katv± m±t±pitaro vanditv± punapi kira corassa santika½ gamissat²”ti sakalanagara½ ekakol±hala½ ahosi. Sopi m±t±pit³na½ vacana½ sutv± g±tham±ha–
422. “Sudukkara½ poris±do ak±si, j²va½ gahetv±na avassaj² ma½;
ta½ t±disa½ pubbakicca½ saranto, dubbhe aha½ tassa katha½ janind±”ti.
Tattha j²va½ gahetv±n±ti j²vagg±ha½ gahetv±. Ta½ t±disanti ta½ tena kata½ tath±r³pa½. Pubbakiccanti purima½ upak±ra½. Janind±ti pitara½ ±lapati.
So m±t±pitaro ass±setv±, “amma t±t±, tumhe mayha½ m± cintayittha, katakaly±ºo aha½, mama chak±massaggissariya½ na dullabhan”ti m±t±pitaro vanditv± ±pucchitv± sesajana½ anus±sitv± pakk±mi. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
423. “Vanditv± so pitara½ m±tarañca, anus±sitv± negamañca balañca;
saccav±d² sacc±nurakkham±no, agam±si so yattha poris±do”ti.
Tattha sacc±nurakkham±noti sacca½ anurakkham±no. Agam±s²ti ta½ ratti½ nivesaneyeva vasitv± punadivase aruºuggamanavel±ya m±t±pitaro vanditv± ±pucchitv± sesajana½ anus±sitv± assumukhena n±nappak±ra½ paridevantena itth±g±r±din± mah±janena anugato nagar± nikkhamma ta½ jana½ nivattetu½ asakkonto mah±magge daº¹akena tiriya½ lekha½ ka¹¹hitv± “sace mayi sineho atthi, ima½ m± atikkami½s³”ti ±ha. Mah±jano s²lavato tejavantassa ±ºa½ atikkamitu½ asakkonto mah±saddena paridevam±no ta½ s²havijambhitena gacchanta½ oloketv± tasmi½ dassan³pac±ra½ atikkante ekarava½ ravanto nagara½ p±visi. Sopi ±gatamaggeneva tassa santika½ gato. Tena vutta½ “agam±si so yattha poris±do”ti.
Tato poris±do cintesi– “sace mama sah±yo sutasomo ±gantuk±mo, ±gacchatu, an±gantuk±mo, an±gacchatu, rukkhadevat± ya½ mayha½ icchati ta½ karotu, ime r±j±no m±retv± pañcamadhurama½sena balikamma½ kariss±m²”ti citaka½ katv± aggi½ j±letv± “aªg±rar±si t±va hot³”ti tassa s³le tacchantassa nisinnak±le sutasomo ±gato. Atha na½ poris±do disv± tuµµhacitto, “samma, gantv± kattabbakicca½ te katan”ti pucchi. Mah±satto, “±ma mah±r±ja, kassapadasabalena desit± g±th± me sut±, dhammakathikassa ca sakk±ro kato, tasm± gantv± kattabbakicca½ kata½ n±ma hot²”ti dassetu½ g±tham±ha–
424. “Kato may± saªgaro br±hmaºena, raµµhe sake issariye µhitena;
ta½ saªgara½ br±hmaºasappad±ya, sacc±nurakkh² punar±gatosmi;
yajassu yañña½ kh±da ma½ poris±d±”ti.
Tattha yajass³ti ma½ m±retv± devat±ya v± yañña½ yajassu, ma½sa½ v± me kh±d±h²ti attho.
Ta½ sutv± poris±do “aya½ r±j± na bh±yati, vigatamaraºabhayo hutv± katheti, kissa nu kho esa ±nubh±vo”ti cintetv± “añña½ natthi, aya½ ‘kassapadasabalena desit± g±th± me sut±’ti vadati, t±sa½ etena ±subh±vena bhavitabba½, ahampi ta½ kath±petv± t± g±th±yo soss±mi, eva½ ahampi nibbhayo bhaviss±m²”ti sanniµµh±na½ katv± g±tham±ha–
425. “Na h±yate kh±dita½ mayha½ pacch±, citak± aya½ t±va sadh³mik±va;
niddh³make pacita½ s±dhupakka½, suºomi g±th±yo sat±rah±yo”ti.
Tattha kh±ditanti kh±dana½. Ta½ kh±dana½ mayha½ pacch± v± pure v± na parih±yati, pacch±pi hi tva½ may± kh±ditabbova. Niddh³make pacitanti niddh³me nijjh±le aggimhi pakkama½sa½ s±dhupakka½ n±ma hoti.
Ta½ sutv± mah±satto “aya½ poris±do p±padhammo, ima½ thoka½ niggahetv± lajj±petv± kathess±m²”ti cintetv± ±ha–
426. “Adhammiko tva½ poris±dak±si, raµµh± ca bhaµµho udarassa hetu;
dhammañcim± abhivadanti g±th±, dhammo ca adhammo ca kuhi½ sameti.
427. “Adhammikassa luddassa, nicca½ lohitap±ºino;
natthi sacca½ kuto dhammo, ki½ sutena karissas²”ti.
Tattha dhammañcim±ti im± ca g±th± navalokuttaradhamma½ abhivadanti. Kuhi½ samet²ti kattha sam±gacchati. Dhammo hi sugati½ p±peti nibb±na½ v±, adhammo duggati½. Kuto dhammoti vac²saccamattampi natthi, kuto dhammo. Ki½ suten±ti tva½ etena sutena ki½ karissasi, mattik±bh±jana½ viya hi s²havas±ya abh±jana½ tva½ dhammassa.
So eva½ kathitepi neva kujjhi. Kasm±? Mah±sattassa mett±bh±van±ya mahattena. Atha na½ “ki½ pana samma sutasoma ahameva adhammiko”ti vatv± g±tham±ha–
428. “Yo ma½sahetu migava½ careyya, yo v± hane purisamattahetu;
ubhopi te pecca sam± bhavanti, kasm± no adhammika½ br³si ma½ tvan”ti.
Tattha kasm± noti ye jambud²patale r±j±no alaªkatapaµiyatt± mah±balapariv±r± rathavaragat± migava½ carant± tikhiºehi sarehi mige vijjhitv± m±renti, te avatv± kasm± tva½ maññeva adhammikanti vadati. Yadi te niddos±, ahampi niddoso ev±ti d²peti.
Ta½ sutv± mah±satto tassa laddhi½ bhindanto g±tham±ha–
429. “Pañca pañca na kh± bhakkh±, khattiyena paj±nat±;
abhakkha½ r±ja bhakkhesi, tasm± adhammiko tuvan”ti.
Tassattho– samma poris±da, khattiyena n±ma khattiyadhamma½ j±nantena pañca pañca hatthi-±dayo daseva satt± ma½savasena na kh± bhakkh± na kho kh±ditabbayuttak±. “Na kho”tveva v± p±µho. Aparo nayo khattiyena khattiyadhamma½ j±nantena pañcanakhesu sattesu sasako, sallako, godh±, kapi kummoti ime pañceva satt± bhakkhitabbayuttak±, na aññe, tva½ pana abhakkha½ manussama½sa½ bhakkhesi, tena adhammikoti.
Iti so niggaha½ patv± añña½ nissaraºa½ adisv± attano p±pa½ paµicch±dento g±tham±ha–
430. “Mutto tuva½ poris±dassa hatth±, gantv± saka½ mandira½ k±mak±m²;
amittahattha½ punar±gatosi, na khattadhamme kusalosi r±j±”ti.