Eva½ attano ñ±ºe µhatv± ±nando gijjhar±j± itth²na½ aguºa½ kathetv± tuºh² ahosi. Tassa vacana½ sutv± n±radopi attano ñ±ºe µhatv± t±sa½ aguºa½ kathesi. Ta½ dassento satth± ±ha–
“Atha khalu, bho, n±rado devabr±hmaºo ±nandassa gijjhar±jassa ±dimajjhakath±pariyos±na½ viditv± t±ya½ vel±ya½ im± g±th± abh±si–
340. “‘Catt±rome na p³renti, te me suº±tha bh±sato;
samuddo br±hmaºo r±j±, itth² c±pi dijampati.
341. “Sarit± s±gara½ yanti, y± k±ci pathavissit±;
t± samudda½ na p³renti, ³natt± hi na p³rati.
342. “Br±hmaºo ca adh²y±na, vedamakkh±napañcama½;
bhiyyopi sutamiccheyya, ³natt± hi na p³rati.
343. “R±j± ca pathavi½ sabba½, sasamudda½ sapabbata½;
ajjh±vasa½ vijinitv±, anantaratanocita½;
p±ra½ samudda½ pattheti ³natt± hi na p³rati.
344. “Ekamek±ya itthiy±, aµµhaµµha patino siy±;
s³r± ca balavanto ca, sabbak±maras±har±;
kareyya navame chanda½, ³natt± hi na p³rati.
345. “Sabbitthiyo sikh²riva sabbabhakkh±, sabbitthiyo nad²riva sabbav±h²;
sabbitthiyo kaºµak±na½va s±kh±, sabbitthiyo dhanahetu vajanti.
346. “V±tañca j±lena naro par±mase, osiñcaye s±garamekap±ºin±;
sakena hatthena kareyya ghosa½, yo sabbabh±va½ pamad±su ossaje.
347. “Cor²na½ bahubuddh²na½, y±su sacca½ sudullabha½;
th²na½ bh±vo dur±j±no, macchassevodake gata½.
348. “Anal± mudusambh±s±, dupp³r± t± nad²sam±;
s²danti na½ viditv±na, ±rak± parivajjaye.
349. “¾vaµµan² mah±m±y±, brahmacariyavikopan±;
s²danti na½ viditv±na, ±rak± parivajjaye.
350. “Ya½ et± upasevanti, chandas± v± dhanena v±;
j±tavedova sa½µh±na½, khippa½ anudahanti na”n’ti.
Tattha dijampat²ti dijajeµµhaka½ kuº±la½ ±lapati. “Sarit±”ti-±di µhapitam±tik±ya bh±janattha½ vutta½. Ðnatt±ti udakapatiµµh±nassa mahantat±ya ³n± eva. Adh²y±n±ti sajjh±yitv±. Vedamakkh±napañcamanti itih±sapañcama½ vedacatukka½. Ðnatt±ti so hi ajjh±sayamahantat±ya sikkhitabbassa na p³rati. Anantaratanocitanti n±n±ratanehi ocita½ paripuººa½. Ðnatt±ti so hi taºh±mahantat±ya na p³rati. Siy±ti siyu½, ayameva v± p±µho. Sabbak±maras±har±ti sabbesa½ k±maras±na½ ±harak±. “Navame”ti aµµhahi atittabh±vadassanattha½ vutta½. S± pana dasamepi v²satimepi tato uttaritarepi chanda½ karoteva. Ðnatt±ti s± hi k±mataºh±ya mahantat±ya na p³rati. Kaº¹ak±na½va s±kh±ti samb±dhamagge kaºµakas±khasadis±. Yath± hi s±kh± laggitv± ±ka¹¹hati, eva½ et±pi r³p±d²hi ka¹¹hanti. Yath± s±kh± hatth±d²su vijjhitv± dukkha½ upp±deti, eva½ et±pi phuµµhamatt± sar²rasamphassena vijjhitv± mah±vin±sa½ p±penti. Vajant²ti parapurisa½ vajanti.
Par±maseti gaºheyya. Osiñcayeti nh±yitu½ otiººo ekena p±ºin± sakalasamudda-udaka½ osiñceyya gahetv± cha¹¹eyya. Saken±ti ekena attano hatthena tameva hattha½ haritv± ghosa½ upp±deyya. Sabbabh±vanti “tvameva iµµho kanto piyo man±po”ti vuccam±no yo puriso “evametan”ti saddahanto sabba½ attano ajjh±saya½ pamad±su ossajeyya, so j±l±d²hi v±taggahaº±d²ni kareyy±ti attho. Gatanti gamana½. Anal±ti t²hi dhammehi alanti vacanavirahit±. Duppur± t±ti yath± mah±nad² udakena, eva½ kilesaratiy± t± dupp³r±. S²danti na½ viditv±n±ti ettha nanti nip±tamatta½, itthiyo all²n± cat³su ap±yesu s²dant²ti viditv±. ¾vaµµan²ti yath± ±vaµµan² mah±janassa hadaya½ mohetv± attano vase vatteti, evamet±p²ti attho. Vikopan±ti n±sanatthena ca garahatthena ca brahmacariyassa kopik±. Chandas± v±ti piyasa½v±sena v±. Dhanena v±ti dhanahetu v±. Sa½µh±nanti yath± j±tavedo attano µh±na½ ya½ ya½ padesa½ all²yati, ta½ ta½ dahati, tath± et±pi ya½ ya½ purisa½ kilesavasena all²yanti, ta½ ta½ anudahanti mah±vin±sa½ p±penti.
Eva½ n±radena itth²na½ aguºe pak±site puna mah±satto visesetv± t±sa½ aguºa½ pak±seti. Ta½ dassetu½ satth± ±ha–
“Atha khalu, bho, kuº±lo sakuºo n±radassa devabr±hmaºassa ±dimajjhakath±pariyos±na½ viditv± t±ya½ vel±ya½ im± g±th±yo ajjhabh±si–
351. “‘Sallape nisitakhaggap±ºin±, paº¹ito api pis±cadosin±;
uggatejamuragampi ±side, eko ek±ya pamad±ya n±lape.
352. “Lokacittamathan± hi n±riyo, naccag²tabhaºitamhit±vudh±;
b±dhayanti anupaµµhitassati½, d²pe rakkhasigaºova v±ºije.
353. “Natthi t±sa½ vinayo na sa½varo, majjama½sanirat± asaññat±;
t± gilanti purisassa p±bhata½, s±gareva makara½ timiªgalo.
354. “Pañcak±maguºas±tagocar±, uddhat± aniyat± asaññat±;
osaranti pamad± pam±dina½, loºatoyavatiya½va ±pak±.
355. “Ya½ nara½ upalapenti n±riyo, chandas± v± ratiy± dhanena v±;
j±tavedasadisampi t±disa½, r±gadosavadhiyo dahanti na½.
356. “A¹¹ha½ ñatv± purisa½ mahaddhana½, osaranti sadhana½ sahattan±;
rattacittamativeµhayanti na½, s±la m±luvalat±va k±nane.
357. “T± upenti vividhena chandas±, citrabimbamukhiyo alaªkat±;
uhasanti pahasanti n±riyo, sambarova satam±yakovid±.
358. “J±tar³pamaºimuttabh³sit±, sakkat± patikulesu n±riyo;
rakkhit± aticaranti s±mika½, d±nava½va hadayantarassit±.
359. “Tejav±pi hi naro vicakkhaºo, sakkato bahujanassa p³jito;
n±rina½ vasagato na bh±sati, r±hun± upahatova candim±.
360. “Ya½ kareyya kupito diso disa½, duµµhacitto vasam±gata½ ari½;
tena bhiyyo byasana½ nigacchati, n±rina½ vasagato apekkhav±.
361. “Kesal³nanakhachinnatajjit±, p±dap±ºikasadaº¹at±¼it±;
h²namevupagat± hi n±riyo, t± ramanti kuºapeva makkhik±.
362. “T± kulesu visikhantaresu v±, r±jadh±ninigamesu v± puna;
o¹¹ita½ namucip±sav±kara½, cakkhum± parivajje sukhatthiko.
363. “Ossajitva kusala½ tapoguºa½, yo anariyacarit±ni m±cari;
devat±hi niraya½ nimissati, chedag±mimaºiya½va v±ºijo.
364. “So idha garahito parattha ca, dummat² upahato sakammun±;
gacchat² aniyato ga¼±ga¼a½, duµµhagadrabharathova uppathe;
365. “so upeti niraya½ pat±pana½, sattisimbalivanañca ±yasa½;
±vasitv± tiracch±nayoniya½, petar±javisaya½ na muñcati.
366. “Dibyakhi¹¹aratiyo ca nandane, cakkavatticaritañca m±nuse;
n±sayanti pamad± pam±dina½, duggatiñca paµip±dayanti na½.
367. “Dibyakhi¹¹aratiyo na dullabh±, cakkavatticaritañca m±nuse;
soººabyamhanilay± ca acchar±, ye caranti pamad±hanatthik±.
368. “K±madh±tusamatikkam± gati, r³padh±tuy± bh±vo na dullabho;
v²tar±gavisay³papatti y±, ye caranti pamad±hanatthik±.
369. “Sabbadukkhasamattikkama½ siva½, accantamacalita½ asaªkhata½;
nibbutehi sucih² na dullabha½, ye caranti pamad±hanatthik±”’ti.
Tattha sallapeti “sace may± saddhi½ sallapessasi, s²sa½ te p±tess±m²”ti vatv± khagga½ ±d±ya µhiten±pi, “sallapitamatteyeva ta½ kh±ditv± j²vitavin±sa½ p±pess±m²”ti dosin± hutv± µhiten±pi pis±cena saddhi½ sallape. “Upagata½ ¹a½sitv± n±sess±m²”ti µhita½ uggateja½ uragampi ±side. Eko pana hutv± raho ek±ya pamad±ya na hi ±lape. Lokacittamathan±ti lokassa cittagh±tik±. D²pe rakkhasigaºoti yath± d²pe rakkhasigaºo manussavesena v±ºije upal±petv± attano vase gate katv± kh±dati, eva½ im±pi pañcahi k±maguºehi attano vase katv± satte mah±vin±sa½ p±pent²ti attho. Vinayoti ±c±ro. Sa½varoti mariy±do. Purisassa p±bhatanti dukkhasambhata½ dhana½ gilanti n±senti.
Aniyat±ti aniyatacitt±. Loºatoyavatiyanti loºatoyavanta½ samuddanti attho. ¾pak±ti ±pag±, ayameva v± p±µho. Yath± samudda½ nadiyo osaranti, eva½ pam±dina½ pamad±ti attho. Chandas±ti pemena. Ratiy±ti pañcak±maguºaratiy±. Dhanena v±ti dhanahetu v±. J±tavedasadisanti guºasampattiy± aggimiva jalitampi. R±gadosavadhiyoti k±mar±gadosehi vadhik±. R±gadosagatiyotipi p±µho. Osarant²ti dhanagahaºatth±ya madhuravacanena ta½ bandhantiyo upagacchanti. Sadhananti sadhan±. Ayameva v± p±µho, vatth±laªk±ratth±ya kiñci attano dhana½ datv±pi osarant²ti attho. Sahattan±ti attabh±vena saddhi½ attabh±vampi tasseva pariccajantiyo viya honti. Ativeµhayant²ti dhanagahaºatth±ya ativiya veµhenti p²¼enti.
Vividhena chandas±ti n±n±vidhena ±k±rena. Citrabimbamukhiyoti alaªk±ravasena citrasar²r± citramukhiyo hutv±. Uhasant²ti mah±hasita½ hasanti. Pahasant²ti mandahasita½ hasanti. Sambarov±ti m±y±k±rapuriso viya asurindo viya ca D±nava½va hadayantarassit±ti yath± “kuto nu ±gacchatha, bho, tayo jan±”ti karaº¹akaj±take (j±. 1.9.87 ±dayo) hadayantaranissit± anto-udaragat±pi d±nava½ aticari, eva½ aticaranti. Arakkhit± het±ti d²peti. Na bh±sat²ti na virocati haritacalomasakassapakusar±j±no viya. Ten±ti tamh± amittena kat± byasan± atirekatara½ byasananti attho. Apekkhav±ti sataºho.
Kesal³nanakhachinnatajjit±ti ±ka¹¹hitv± l³nakes± nakhehi chinnagatt± tajjit± p±d±d²hi ca t±¼it±va hutv±. Yo kilesavasena etepi vippak±re karoti, t±disa½ h²nameva upagat± n±riyo ramanti, na ete vippak±re pariharanti, madhurasam±c±re ki½k±raº± t± na ramanti. Kuºapeva makkhik±ti yasm± jegucchahatthikuºap±dimhi makkhik± viya t± h²neyeva ramant²ti attho. O¹¹itanti na et± itthiyo n±ma, atha kho imesu µh±nesu namucino kilesam±rassa migapakkhigahaºattha½ luddakehi o¹¹ita½ p±sañca v±karañc±ti maññam±no paññ±cakkhum± puriso dibbam±nusikena sukhena atthiko parivajjeyya.
Ossajitv±ti devamanussesu mah±sampattid±yaka½ tapoguºa½ cha¹¹etv±. Yoti yo puriso anariyesu aparisuddhesu k±maguºesu k±maraticarit±ni ±carati. Devat±hi niraya½ nimissat²ti so devalokena parivattitv± niraya½ gaºhissati. Chedag±mimaºiya½va v±ºijoti yath± b±lav±ºijo satasahassagghabhaº¹a½ datv± chedag±mimaºika½ gaºh±ti, tath±r³po aya½ hot²ti attho. Soti so itth²na½ vasa½ gato. Aniyatoti ettaka½ n±ma k±la½ ap±yesu paccissat²ti aniyato. Ga¼±ga¼anti devalok± v± manussalok± v± ga¼itv± ap±yameva gacchat²ti attho. Yath± ki½? Duµµhagadrabharathova uppatheti, yath± k³µagadrabhayuttaratho magg± okkamitv± uppatheyeva gacchati, tath±. Sattisimbalivananti sattisadisehi kaºµakehi yutta½ ±yasa½ simbalivana½. Petar±javisayanti petavisayañca k±lakañcika-asuravisayañca.
Pam±dinanti pamatt±na½. Te hi pamad±su pamatt± t±sa½ sampatt²na½ m³labh³ta½ kusala½ na karonti, iti tesa½ pamad± sabb± t± n±senti n±ma. Paµip±dayant²ti tath±vidha½ purisa½ t± pam±davaseneva akusala½ k±retv± duggati½ paµip±denti n±ma. Soººabyamhanilay±ti suvaººamayavim±nav±siniyo. Pamad±hanatthik±ti ye puris± pamad±hi anatthik± hutv± brahmacariya½ caranti. K±madh±tusamatikkam±ti k±madh±tusamatikkam± y± gati. R³padh±tuy± bh±voti yo k±madh±tusamatikkamagatisaªkh±to r³padh±tuy± bh±vo, so tesa½ na dullabho. V²tar±gavisay³papatti y±ti y± v²tar±gavisaye suddh±v±saloke upapatti, s±pi tesa½ na dullabh±ti attho. Accantanti ant±t²ta½ avin±sadhamma½. Acalitanti kilesehi akampita½. Nibbuteh²ti nibbutakilesehi. Sucih²ti suc²hi parisuddhehi evar³pa½ nibb±na½ na dullabhanti.
Eva½ mah±satto amatamah±nibb±na½ p±petv± desana½ niµµh±pesi. Himavante kinnaramahorag±dayo ±k±se µhit± devat± ca “aho buddhal²l±ya kathit±”ti s±dhuk±ra½ ada½su ¾nando gijjhar±j± n±rado devabr±hmaºo puººamukho ca phussakokilo attano attano parisa½ ±d±ya yath±µh±nameva gami½su. Mah±sattopi sakaµµh±nameva gato. Itare pana antarantar± gantv± mah±sattassa santike ov±da½ gahetv± tasmi½ ov±de µhatv± saggapar±yaº± ahesu½.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± j±taka½ samodh±nento os±nag±th± abh±si–
370. “Kuº±loha½ tad± ±si½, ud±y² phussakokilo;
±nando gijjhar±j±si, s±riputto ca n±rado;
paris± buddhaparis±, eva½ dh±retha j±takan”ti.
Te pana bhikkh³ gamanak±le satth±nubh±vena gantv± ±gamanak±le attano attanova ±nubh±vena ±gat±. Tesa½ satth± mah±vaneyeva kammaµµh±na½ kathesi. Sabbepi te ta½ divasameva arahatta½ p±puºi½su. Mah±devat±sam±gamo ahosi. Athassa bhagav± mah±samayasutta½ (d². ni. 2.331 ±dayo) kathesi.

Kuº±laj±takavaººan± catutth±.