Te tassa vacana½ sutv± tass± vigatacchandar±g± hutv±– “aho m±tug±mo n±ma p±po duss²lo, m±dise n±ma j±tisampanne sobhaggappatte pah±ya evar³pena jegucchapaµik³lena khujjena saddhi½ p±pakamma½ karoti, ko n±ma paº¹itaj±tiko eva½ nillajj±hi p±padhamm±hi itth²hi saddhi½ ramissat²”ti anekapariy±yena m±tug±ma½ garahitv± “ala½ no ghar±v±sen±”ti pañca jan± himavanta½ pavisitv± pabbajitv± kasiºaparikamma½ katv± ±yupariyos±ne yath±kamma½ gat±. Kuº±lo pana sakuºar±j± tad± ajjunakum±ro ahosi. Tasm± attan± diµµhak±raºa½ dassento “diµµh± may±”ti-±dim±ha. Tattha dvepitik±ti kosalarañño ca k±sirañño ca vaseneta½ vutta½. Pañcapatik±y±ti pañcapatik±, ya-k±ro nip±tamatto. Paµibandhantiy±ti paµibandham±n±. Kabandheti tassa kira g²v± onamitv± ura½ all²n±, tasm± chinnas²so viya kh±yati. Pañca maticc±ti ete pañca atikkamitv±. Khujjav±manaken±ti khujjena v±manakena. Ida½ vatv± apar±nipi diµµhapubb±ni dassento puna “diµµh±”ti-±dim±ha. Tattha dutiyavatthusmi½ t±va aya½ vibh±van±– at²te kira b±r±ºasi½ niss±ya saccatap±p² n±ma setasamaº² sus±ne paººas±la½ k±retv± tattha vasam±n± catt±ri bhatt±ni atikkamitv± bhuñjati, sakalanagare cando viya s³riyo viya ca p±kaµ± ahosi. B±r±ºasiv±sino khipitv±pi khalitv±pi “namo saccatap±piy±”ti vadanti. Athekasmi½ chaºak±le paµhamadivase t±va suvaººak±r± gaºabandhena ekasmi½ padese maº¹apa½ katv± macchama½sasur±gandham±l±d²ni ±haritv± sur±p±na½ ±rabhi½su. Atheko suvaººak±ro sur±piµµhaka½ cha¹¹ento– “namo saccatap±piy±”ti vatv± ekena paº¹itena– “ambho andhab±la, calacitt±ya itthiy± namo karosi, aho b±lo”ti vutte– “samma, m± eva½ avaca, m± nirayasa½vattanika½ kamma½ kar²”ti ±ha. Atha na½ so “dubbuddhi tuºh² hohi, sahassena abbhuta½ karohi, aha½ te saccatap±pi½ ito sattame divase alaªkatapaµiyatta½ imasmi½yeva µh±ne nisinno sur±piµµhaka½ g±h±petv± sura½ piviss±mi m±tug±mo dhuvas²lo n±ma natth²”ti ±ha. So “na sakkhissas²”ti vatv± tena saddhi½ sahassena abbhutamak±si. So ta½ aññesa½ suvaººak±r±na½ ±rocetv± punadivase p±tova t±pasavesena sus±na½ pavisitv± tass± vasanaµµh±nassa avid³re s³riya½ namassanto aµµh±si. S± bhikkh±ya gaccham±n± na½ disv±– “mahiddhiko t±paso bhavissati, aha½ t±va sus±napasse vas±mi, aya½ majjhe sus±nassa vasati, bhavitabbamassabbhantare santadhammena, vandiss±mi nan”ti upasaªkamitv± vandi. So neva olokesi na ±lapi. Dutiyadivasepi tatheva ak±si. Tatiyadivase pana vanditak±le adhomukhova “gacch±h²”ti ±ha. Catutthadivase “kacci bhikkh±ya na kilamas²”ti paµisanth±ramak±si. S± “paµisanth±ro me laddho”ti tuµµh± pakk±mi. Pañcamadivase bahutara½ paµisanth±ra½ labhitv± thoka½ nis²ditv± gat±. Chaµµhe divase pana ta½ ±gantv± vanditv± nisinna½– “bhagini, ki½ nu kho ajja b±r±ºasiya½ mah±g²tav±ditasaddo”ti vatv±– “ayya, tumhe na j±n±tha, nagare chaºo ghuµµho, tattha k²¼ant±na½ esa saddo”ti vutte– “ettha n±meso saddo”ti aj±nanto viya hutv±– “bhagini, kati bhatt±ni atikkames²”ti pucchi. “Catt±ri, ayya, tumhe pana kati atikkameth±”ti? “Satta bhagin²”ti. Ida½ so mus± abh±si. Devasika½ hesa ratti½ bhuñjati. So ta½ “kati te bhagini vass±ni pabbajit±y±”ti pucchitv± t±ya “dv±dasa vass±n²”ti vatv± “tumh±ka½ kati vass±n²”ti vutto “ida½ me chaµµha½ vassan”ti ±ha. Atha na½ “atthi pana te bhagini santadhamm±dhigamo”ti pucchitv± “natthi, ayya, tumh±ka½ pana atth²”ti vutte “mayhampi natth²”ti vatv±– “bhagini, maya½ neva k±masukha½ labh±ma, na nekkhammasukha½, ki½ amh±ka½yeva uºho nirayo, mah±janassa kiriya½ karoma, aha½ gih² bhaviss±mi, atthi me m±tu santaka½ dhana½, na sakkomi dukkha½ anubhavitun”ti ±ha. S± tassa vacana½ sutv± attano calacittat±ya tasmi½ paµibaddhacitt± hutv±– “ayya, ahampi ukkaºµhit±, sace pana ma½ na cha¹¹essatha, ahampi gihin² bhaviss±m²”ti ±ha. Atha na½ so “ehi ta½ na cha¹¹ess±mi, bhariy± me bhavissas²”ti ta½ nagara½ pavesetv± sa½vasitv± sur±p±namaº¹apa½ gantv± t±ya sur±piµµhaka½ g±h±petv± sura½ pivi. Itaro sahassa½ jito. S± ta½ paµicca puttadh²t±hi va¹¹hi. Tad± kuº±lo sur±dhuttako ahosi. Tasm± attan± diµµha½ pak±sento “diµµh± may±”ti-±dim±ha. Tatiyavatthusmi½ at²takath± catukkanip±te k±kavat²j±takavaººan±ya½ (j±. aµµha. 3.4.k±kavat²j±takavaººan±) vitth±rit±. Tad± pana kuº±lo garu¼o ahosi. Tasm± attan± diµµha½ pak±sento “diµµh± may±”ti-±dim±ha. Catutthavatthusmi½ at²te brahmadatto kosalar±j±na½ vadhitv± rajja½ gahetv± tassa aggamahesi½ gabbhini½ ±d±ya b±r±ºasi½ pacc±gantv± tass± gabbhinibh±va½ j±nantopi ta½ aggamahesi½ ak±si. S± paripakkagabbh± suvaººar³pakasadisa½ putta½ vij±yitv±– “vuddhippattampi na½ b±r±ºasir±j± ‘esa me pacc±mittassa putto, ki½ imin±’ti m±r±pessati, m± me putto parahatthe marat³”ti cintetv± dh±ti½ ±ha– “amma, ima½ d±raka½ pilotika½ attharitv± ±makasus±ne nipajj±petv± eh²”ti. Dh±t² tath± katv± nhatv± pacc±gami. Kosalar±j±pi maritv± puttassa ±rakkhadevat± hutv± nibbatti. Tass±nubh±vena ekassa e¼akap±lakassa tasmi½ padese e¼ake c±rentassa ek± e¼ik± ta½ kum±ra½ disv± sineha½ upp±detv± kh²ra½ p±yetv± thoka½ caritv± puna gantv± dve tayo catt±ro v±re p±yesi. E¼akap±lako tass± kiriya½ disv± ta½ µh±na½ gantv± ta½ d±raka½ disv± puttasineha½ paccupaµµhapetv± netv± attano bhariy±ya ad±si. S± pana aputtik±, tenass± thañña½ natthi, atha na½ e¼ikakh²rameva p±yesi. Tato paµµh±ya pana devasika½ dve tisso e¼ik± maranti. E¼akap±lo– “imasmi½ paµijaggiyam±ne sabb± e¼ik± marissanti, ki½ no imin±”ti ta½ ekasmi½ mattik±bh±jane nipajj±petv± aparena pidahitv± m±sacuººena mukha½ nibbivara½ vilimpitv± nadiya½ vissajjesi. Tamena½ vuyham±na½ heµµh±titthe r±janivesane jiººapaµisaªkh±rako eko caº¹±lo sapaj±patiko makaci½ dhovanto disv±va vegena gantv± ±haritv± t²re µhapetv± “kimetth±”ti vivaritv± olokento d±raka½ passi. Bhariy±pissa aputtik±, tass± tasmi½ puttasineho nibbatti, atha na½ geha½ netv± paµijaggi. Ta½ sattaµµhavassak±lato paµµh±ya m±t±pitaro r±jakula½ gacchant± ±d±ya gacchanti. So¼asavassak±lato pana paµµh±ya sveva bahula½ gantv± jiººapaµisaªkharaºa½ karoti. Rañño ca aggamahesiy± kuruªgadev² n±ma dh²t± ahosi uttamar³padhar±. S± tassa diµµhak±lato paµµh±ya tasmi½ paµibaddhacitt± hutv± aññattha anabhirat± tassa kammakaraºaµµh±nameva ±gacchati. Tesa½ abhiºhadassanena aññamañña½ paµibaddhacitt±na½ antor±jakuleyeva paµicchannok±se ajjh±c±ro pavatti. Gacchante k±le paric±rik±yo ñatv± rañño ±rocesu½. R±j± kujjhitv± amacce sannip±tetv±– “imin± caº¹±laputtena ida½ n±ma kata½, imassa kattabba½ j±n±th±”ti ±ha. Amacc± “mah±par±dho esa, n±n±vidhakammak±raº± k±retv± pacch± m±retu½ vaµµat²”ti vadi½su. Tasmi½ khaºe kum±rassa pit± ±rakkhadevat± tasseva kum±rassa m±tu sar²re adhimucci. S± devat±nubh±vena r±j±na½ upasaªkamitv± ±ha– “mah±r±ja, n±ya½ kum±ro caº¹±lo, esa kum±ro mama kucchimhi nibbatto kosalarañño putto, aha½ ‘putto me mato’ti tumh±ka½ mus± avaca½, ahameta½ ‘tumh±ka½ pacc±mittassa putto’ti dh±tiy± datv± ±makasus±ne cha¹¹±pesi½, atha na½ eko e¼akap±lako paµijaggi, so attano e¼ik±su marant²su nadiy± pav±hesi, atha na½ vuyham±na½ tumh±ka½ gehe jiººapaµisaªkh±rako caº¹±lo disv± posesi, sace na saddahatha, te sabbe pakkos±petv± pucchath±”ti. R±j± dh±ti½ ±di½ katv± sabbe pakkos±petv± pucchitv± tatheva ta½ pavatti½ sutv± “j±tisampannoya½ kum±ro”ti tuµµho ta½ nh±petv± alaªk±r±petv± tasseva dh²tara½ ad±si. Tassa pana e¼ik±na½ m±ritatt± “e¼ikakum±ro”ti n±ma½ aka½su. Athassa r±j± sasenav±hana½ datv±– “gaccha attano pitu santaka½ rajja½ gaºh±”ti ta½ uyyojesi. Sopi kuruªgadevi½ ±d±ya gantv± rajje patiµµh±si. Athassa b±r±ºasir±j± “anuggahitasippo ayan”ti sippasikkh±panattha½ cha¼aªgakum±ra½ n±ma ±cariya½ pesesi. So tassa “±cariyo me”ti sen±patiµµh±na½ ad±si. Aparabh±ge kuruªgadev² tena saddhi½ an±c±ramak±si. Sen±patinopi paric±rako dhanantev±s² n±ma atthi. So tassa hatthe kuruªgadeviy± vatth±laªk±r±d²ni pesesi. S± tenapi saddhi½ p±pamak±si. Kuº±lo ta½ k±raºa½ ±haritv± dassento “diµµh± may±”ti-±dim±ha. Tattha lomasuddar²ti lomar±jiy± maº¹ita-udar±. Cha¼aªgakum±radhanantev±sin±ti e¼ikakum±raka½ patthayam±n±pi cha¼aªgakum±rasen±patin± ca tasseva paric±rakena dhanantev±sin± ca saddhi½ p±pamak±si. Eva½ an±c±r± itthiyo duss²l± p±padhamm±, ten±ha½ t± nappasa½s±m²ti ida½ mah±satto at²ta½ ±haritv± dassesi. So hi tad± cha¼aªgakum±ro ahosi, tasm± attan± diµµhak±raºa½ ±hari. Pañcamavatthusmimpi at²te kosalar±j± b±r±ºasirajja½ gahetv± b±r±ºasirañño aggamahesi½ gabbhinimpi aggamahesi½ katv± sakanagarameva gato S± aparabh±ge putta½ vij±yi. R±j± aputtakatt± ta½ puttasinehena posetv± sabbasipp±ni sikkh±petv± vayappatta½ “attano pitu santaka½ rajja½ gaºh±”ti pesesi. So tattha gantv± rajja½ k±resi. Athassa m±t± “putta½ passituk±m±mh²”ti kosalar±j±na½ ±pucchitv± mah±pariv±r± b±r±ºasi½ gacchant² dvinna½ raµµh±na½ antare ekasmi½ nigame niv±sa½ gaºhi. Tattheveko pañc±lacaº¹o n±ma br±hmaºakum±ro atthi abhir³po. So tass± paºº±k±ra½ upan±mesi. S± ta½ disv± paµibaddhacitt± tena saddhi½ p±pakamma½ katv± katip±ha½ tattheva v²tin±metv± b±r±ºasi½ gantv± putta½ disv± khippa½ nivattitv± puna tasmi½yeva nigame niv±sa½ gahetv± katip±ha½ tena saddhi½ an±c±ra½ caritv± kosalanagara½ gat±. S± tato paµµh±ya nacirasseva ta½ ta½ k±raºa½ vatv± “puttassa santika½ gacch±m²”ti r±j±na½ ±pucchitv± gacchant² ca ±gacchant² ca tasmi½ nigame a¹¹ham±samatta½ tena saddhi½ an±c±ra½ cari. Samma puººamukha, itthiyo n±met± duss²l± mus±v±diniyoti idampi at²ta½ dassento mah±satto “evañhetan”ti-±dim±ha. Tattha brahmadattassa m±taranti b±r±ºasirajja½ k±rentassa brahmadattakum±rassa m±tara½. Tad± kira kuº±lo pañc±lacaº¹o ahosi, tasm± ta½ attan± ñ±tak±raºa½ dassento evam±ha. Et± c±ti, samma puººamukha, et±va pañca itthiyo p±pamaka½su, na aññ±ti sañña½ m± kari, atha kho et± ca aññ± ca bah³ p±pakammak±rik±ti. Imasmi½ µh±ne µhatv± loke atic±rin²na½ vatth³ni kathetabb±ni. Jagat²ti yath± jagatisaªkh±t± mah² sam±naratt± paµigh±bh±vena sabbesu sam±naratt± hutv± s± vasundhar± itar²tar±patiµµh± uttam±nañca adham±nañca patiµµh± hoti, tath± itthiyopi kilesavasena sabbesampi uttam±dham±na½ patiµµh± honti. Itthiyo hi ok±sa½ labham±n± kenaci saddhi½ p±paka½ karonti n±ma. Sabbasah±ti yath± ca s± sabbameva sahati na phandati na kuppati na calati, tath± itthiyo sabbepi purise lokass±davasena sahanti. Sace t±sa½ koci puriso citte patiµµhito hoti, tassa rakkhaºattha½ na phandanti na calanti na kol±hala½ karonti Yath± ca s± na kuppati na calati, eva½ itthiyopi methunadhammena na kuppanti na calanti, na sakk± tena p³retu½.