Kadalimig± bahukettha, bi¼±r± sasakaººik±.
268. “Cham±gir² pupphavicitrasanthat±, dij±bhighuµµh± dijasaªghasevit±”ti;
tattha jut²mat±ti ±nubh±vasampannena; p±visi yassamanti p±visi assama½, ya-k±ro byañjanasandhikaro; udakavantanti tesu tesu µh±nesu udakasampanna½; phalanti anekaphalasampanna½; ariyap³jitanti n²varaºadosarahitehi jh±nal±bh²hi ariyehi p³jita½ pasattha½; rukkhaggah±n±ti pupph³pagaphal³pagarukkhagahan±; sobhañjan±ti siggurukkh±; loddamathopi paddhak±ti loddarukkh± ca padumarukkh± ca; kek± ca bhaªg±ti eva½n±mak± rukkh± eva; karer²ti karerirukkh±; udd±lak±ti v±tagh±tak±; mucalindaketak±ti mucalind± ca pañcavidhaketak± ca; hareºuk±ti aparaººaj±ti; ve¼uk±ti va½sabhedak±; keº³ti araññam±s±; tinduk±ti timbarurukkh±; c²nak±ti khuddakar±jam±s±; moc±ti aµµhikakadaliyo; s±liyoti n±nappak±r± j±tassara½ upaniss±ya j±t± s±liyo; pav²hayoti n±nappak±r± v²hayo; ±bh³jinoti bhujapatt±; taº¹ul±ti nikkuº¹akathus±ni saya½j±tataº¹ulas²s±ni; tassev±ti, bhikkhave, tasseva assamassa uttaradis±bh±ge; pokkharaº²ti pañcavidhapadumasañchann± j±tassarapokkharaº²; akakkas±ti macchasippikasev±l±dikakkasarahit±; apabbh±r±ti acchinnataµ± samatitth±; appaµigandhik±ti apaµikk³lagandhena udakena samann±gat±; tatth±ti tass± pokkharaºiy±; kheminoti abhay±; “siªg³”ti-±d²ni tesa½ macch±na½ n±m±ni; kuº±lak±ti kokil±; citr±ti citrapatt±; sikhaº¹²ti uµµhitasikh± mor±, aññepi v± matthake j±tasikh± pakkhino; p±n±ya m±yant²ti p±n±ya ±yanti; pal±s±d±ti khagg±; gavaj±ti gavay±; gaºinoti gokaºº±; kaººik±ti kaººikamig±; cham±gir²ti bh³misamapatthaµ± piµµhip±s±º±; pupphavicitrasanthat±ti vicitrapupphasanthat±; dij±bhighuµµh±ti madhurassarehi dijehi abhighuµµh±; evar³p± tattha bh³mipabbat±ti eva½ bhagav± kosiyassa assama½ vaººeti; id±ni hirideviy± tattha pavisan±d²ni dassetu½ ±ha–
269. “s± suttac± n²ladum±bhilambit±, vijj³ mah±meghariv±nupajjatha;
tass± susambandhasira½ kus±maya½, suci½ sugandha½ ajin³pasevita½;
atricca koccha½ hirimetadabravi, nis²da kaly±ºi sukhayidam±sana½.
270. “Tass± tad± kocchagat±ya kosiyo, yadiccham±n±ya jaµ±jinandharo;
navehi pattehi saya½ sah³daka½, sudh±bhih±s² turito mah±muni.
271. “S± ta½ paµiggayha ubhohi p±ºibhi, iccabravi attaman± jaµ±dhara½;
hand±ha½ etarahi p³jit± tay±, gaccheyya½ brahme tidiva½ jit±vin².
272. “S± kosiyen±numat± jut²mat±, ud²rit± vaººamadena matt±;
sak±se gantv±na sahassacakkhuno, aya½ sudh± v±sava dehi me jaya½.
273. “Tamena sakkopi tad± ap³jayi, sahindadev± surakaññamuttama½;
s± pañjal² devamanussap³jit±, navamhi kocchamhi yad± up±vis²”ti.
Tattha suttac±ti succhav². N²ladum±bhilambit±ti n²lesu dumesu abhilambit± hutv±, ta½ ta½ n²ladumas±kha½ par±masant²ti attho. Mah±meghariv±ti tena nimantit± mah±meghavijju viya tassa ta½ assama½ p±visi. Tass±ti tass± hiriy±. Susambandhasiranti suµµhu sambandhas²sa½. Kus±mayanti us²r±dimissakakusatiºamaya½. Sugandhanti us²rena ceva aññena sugandhatiºena ca missakatt± sugandha½. Ajin³pasevitanti upari-atthatena ajinacammena upasevita½. Atricca kocchanti evar³pa½ kocch±sana½ paººas±ladv±re attharitv±. Sukhayidam±sananti sukha½ nis²da idam±sana½. Yanti y±vadattha½. Iccham±n±y±ti sudha½ icchantiy±. Navehi patteh²ti taªkhaºaññeva pokkharaºito ±bhatehi allapaduminipattehi. Sayanti sahatthena. Sah³dakanti dakkhiºodakasahita½. Sudh±bhih±s²ti sudha½ abhihari. Turitoti somanassavegena turito. Hand±ti vavassaggatthe nip±to. Jit±vin²ti vijayappatt± hutv±. Anumat±ti id±ni yath±ruci½ gacch±ti anuññ±t±. Ud²rit±ti tidasapura½ gantv± sakkassa santike aya½ sudh±ti ud²rayi. Surakaññanti devadh²tara½. Uttamanti pavara½. S± pañjal² devamanussap³jit±ti pañjal² devehi ca manussehi ca p³jit±. Yad±ti yad± nis²danatth±ya sakkena d±pite nave kañcanap²µhasaªkh±te kocche s± up±visi, tad± na½ tattha nisinna½ sakko ca sesadevat± ca p±ricchattakapupph±d²hi p³jayi½su. Eva½ sakko ta½ p³jetv± cintesi– “kena nu kho k±raºena kosiyo ses±na½ adatv± imiss±va sudha½ ad±s²”ti. So tassa k±raºassa j±nanatth±ya puna m±tali½ pesesi. Tamattha½ ±vi karonto satth± ±ha–
274. “Tameva sa½s² punadeva m±tali½, sahassanetto tidas±namindo;
gantv±na v±kya½ mama br³hi kosiya½, ±s±ya saddh± siriy± ca kosiya;
hir² sudha½ kena malattha hetun±”ti.
Tattha sa½s²ti abh±si. V±kya½ mam±ti mama v±kya½ kosiya½ br³hi. ¾s±ya saddh± siriy± c±ti ±s±to ca saddh±to ca sirito ca hir²yeva kena hetun± sudhamalatth±ti. So tassa vacana½ sampaµicchitv± vejayantaratham±ruyha agam±si. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
275. “Ta½ suplavattha½ udat±ray² ratha½, daddallam±na½ upak±riyas±disa½;
jambonad²sa½ tapaneyyasannibha½, alaªkata½ kañcanacittasannibha½.
276. “Suvaººacandettha bah³ nip±tit±, hatth² gav±ss± kikibyagghad²piyo;
eºeyyak± laªghamayettha pakkhino, migettha ve¼uriyamay± yudh± yut±.
277. “Tatthassar±jaharayo ayojayu½, dasasat±ni susun±gas±dise;
alaªkate kañcanaj±luracchade, ±ve¼ine saddagame asaªgite.
278. “Ta½ y±naseµµha½ abhiruyha m±tali, dis± im±yo abhin±dayittha;
nabhañca selañca vanappatiniñca, sas±gara½ pabyathayittha medini½.
279. “Sa khippameva upagamma assama½, p±v±rameka½sakato katañjal²;
bahussuta½ vuddha½ vin²tavanta½, iccabravi m±tali devabr±hmaºa½.
280. “Indassa v±kya½ nis±mehi kosiya, d³to aha½ pucchati ta½ purindado;
±s±ya saddh± siriy± ca kosiya, hir² sudha½ kena malattha hetun±”ti.
Tattha ta½ suplavatthanti ta½ vejayantaratha½ sukhena plavanattha½. Udat±ray²ti utt±resi ukkhipitv± gamanasajjamak±si. Upak±riyas±disanti upakaraºabhaº¹ehi sadisa½, yath± tassa aggisikh±ya sam±navaºº±ni upakaraº±ni jalanti, tatheva jalitanti attho. Jambonad²santi jambunadasaªkh±ta½ rattasuvaººamaya½ ²sa½. Kañcanacittasannibhanti, kañcanamayena sattaratanavicittena aµµhamaªgalena samann±gata½. Suvaººacandetth±ti suvaººamay± candak± ettha rathe. Hatth²ti suvaººarajatamaºimay± hatth². Gav±d²supi eseva nayo. Laªghamayettha pakkhinoti ettha rathe laªghamay± n±n±ratanamay± pakkhigaº±pi paµip±µiy± µhit±. Yudh± yut±ti attano attano yudhena saddhi½ yutt± hutv± dassit±. Assar±jaharayoti harivaººamanomaya-assar±j±no. Susun±gas±diseti balasampattiy± taruºan±gasadise. Kañcanaj±luracchadeti kañcanaj±lamayena uracchad±laªk±rena samann±gate. ¾ve¼ineti ±ve¼asaªkh±tehi kaºº±laªk±rehi yutte. Saddagameti patodappah±ra½ vin± saddamatteneva gamanas²le. Asaªg²teti nissaªge s²ghajave evar³pe assar±je tattha yojesunti attho. Abhin±dayitth±ti y±nasaddena ekaninn±da½ ak±si. Vanappatiniñc±ti vanappatin² ca vanasaº¹e c±ti attho. Pabyathayitth±ti kampayittha. Tattha ±k±saµµhakavim±nakampanena nabhakampana½ veditabba½. P±v±rameka½sakatoti eka½sakatap±v±radibbavattho. Vuddhanti guºavuddha½. Vin²tavantanti vin²tena ±c±ravattena samann±gata½. Iccabrav²ti ratha½ ±k±se µhapetv± otaritv± eva½ abravi. Devabr±hmaºanti devasama½ br±hmaºa½. So tassa vacana½ sutv± g±tham±ha–
281. “Andh± sir² ma½ paµibh±ti m±tali, saddh± anicc± pana devas±rathi.
¾s± visa½v±dikasammat± hi me, hir² ca ariyamhi guºe patiµµhit±”ti.
Tattha andh±ti sipp±disampannepi asampannepi bhajanato “andh±”ti ma½ paµibh±ti. Anicc±ti saddh± pana ta½ ta½ vatthu½ pah±ya aññasmi½ aññasmi½ uppajjanato hutv± abh±v±k±rena “anicc±”ti ma½ paµibh±ti. Visa½v±dikasammat±ti ±s± pana yasm± dhanatthik± n±v±ya samudda½ pakkhanditv± vinaµµhap±bhat± enti, tasm± “visa½v±dik±”ti ma½ paµibh±ti. Ariyamhi guºeti hir² pana hirottappasabh±vasaªkh±te parisuddhe ariyaguºe patiµµhit±ti. Id±ni tass± guºa½ vaººento ±ha–
282. “Kum±riyo y±cim± gottarakkhit±, jiºº± ca y± y± ca sabhattu-itthiyo;
t± chandar±ga½ purisesu uggata½, hiriy± niv±renti sacittamattano.
283. “Saªg±mas²se sarasattisa½yute, par±jit±na½ patata½ pal±yina½;
hiriy± nivattanti jahitva j²vita½, te sampaµicchanti pun± hir²man±.
284. “Vel± yath± s±garavegav±rin², hir±ya hi p±pajana½ niv±rin²;
ta½ sabbaloke hirimariyap³jita½, indassa ta½ vedaya devas±rath²”ti.
Tattha jiºº±ti vidhav±. Sabhatt³ti sas±mik± taruºitthiyo. Attanoti t± sabb±pi parapurisesu attano chandar±ga½ uggata½ viditv± “ayuttameta½ amh±kan”ti hiriy± sacitta½ niv±renti, p±pakamma½ na karonti. Patata½ pal±yinanti patant±nañca pal±yant±nañca antare. Jahitva j²vitanti ye hirimanto honti, te attano j²vita½ cajitv± hiriy± nivattanti, eva½ nivatt± ca pana te hir²man± puna attano s±mika½ sampaµicchanti, amittahatthato mocetv± gaºhanti. P±pajana½ niv±rin²ti p±pato jana½ niv±rin², ayameva v± p±µho Tanti ta½ hiri½. Ariyap³jitanti ariyehi buddh±d²hi p³jita½. Indassa ta½ veday±ti yasm± eva½ mah±guº± ariyap³jit±ves±, tasm± ta½ eva½ uttam± n±mes±ti indassa katheh²ti. Ta½ sutv± m±tali g±tham±ha–
285. “Ko te ima½ kosiya diµµhimodahi, brahm± mahindo atha v± paj±pati;
hir±ya devesu hi seµµhasammat±, dh²t± mahindassa mahesi j±yath±”ti.
Tattha diµµhinti “hir² n±ma mah±guº± ariyap³jit±”ti laddhi½. Odah²ti hadaye pavesesi. Seµµhasammat±ti tava santike sudh±ya laddhak±lato paµµh±ya indassa santike kañcan±sana½ labhitv± sabbadevat±hi p³jiyam±n± uttamasammat± j±yatha. Eva½ tasmi½ kathenteyeva kosiyassa taªkhaºaññeva cavanadhammo j±to. Atha na½, m±tali, “kosiya ±yusaªkh±ro te ossaµµho, cavanadhammopi te sampatto, ki½ te manussalokena, devaloka½ gacch±m±”ti tattha netuk±mo hutv± g±tham±ha–
286. “Handehi d±ni tidiva½ apakkama, ratha½ sam±ruyha mam±yita½ ima½;
indo ca ta½ indasagotta kaªkhati, ajjeva tva½ indasahabyata½ vaj±”ti.
Tattha mam±yitanti piya½ man±pa½. Indasagott±ti purimabhave indena sam±nagotta. Kaªkhat²ti tav±gamana½ icchanto kaªkhati. Iti tasmi½ kosiyena saddhi½ kathenteyeva kosiyo cavitv± opap±tiko devaputto hutv± ±ruyha dibbarathe aµµh±si. Atha na½, m±tali, sakkassa santika½ nesi. Sakko ta½ disv±va tuµµham±naso attano dh²tara½ hiridevi½ tassa aggamahesi½ katv± ad±si, aparim±ºamassa issariya½ ahosi. Tamattha½ viditv± “anomasatt±na½ kamma½ n±ma eva½ visujjhat²”ti satth± os±nag±tham±ha–
287. “Eva½ visujjhanti ap±pakammino, atho suciººassa phala½ na nassati;
ye keci maddakkhu sudh±ya bhojana½, sabbeva te indasahabyata½ gat±”ti.
Tattha ap±pakamminoti ap±pakamm± satt± eva½ visujjhanti ye keci maddakkh³ti ye keci satt± tasmi½ himavantapadese tad± kosiyena hiriy± d²yam±na½ sudh±bhojana½ addasa½su. Sabbeva teti te sabbepi ta½ d±na½ anumoditv± citta½ pas±detv± indasahabyata½ gat±ti. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “na, bhikkhave, id±neva, pubbepeta½ ad±n±bhirata½ thaddhamacchariya½ sam±na½ aha½ damesi½yev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi “tad± hir² devat± uppalavaºº± ahosi, kosiyo d±napati bhikkhu, pañcasikho anuruddho, m±tali ±nando, s³riyo kassapo, cando moggall±no, n±rado s±riputto, sakko ahameva ahosin”ti.
Sudh±bhojanaj±takavaººan± tatiy±.