S± tena paµikkhitt± tatthevantaradh±yi. Tato so ±s±ya saddhi½ sallapanto ±ha–
241. “K± sukkad±µh± paµimukkakuº¹al±, cittaªgad± kambuvimaµµhadh±rin²;
osittavaººa½ paridayha sobhasi, kusaggiratta½ api¼ayha mañjari½.
242. “Mig²va bhant± sarac±padh±rin±, vir±dhit± mandamiva udikkhasi;
ko te dut²yo ida mandalocane, na bh±yasi ekik± k±nane vane”ti.
Tattha cittaªgad±ti citrehi aªgadehi samann±gat±. Kambuvimaµµhadh±rin²ti karaºapariniµµhitena vimaµµhasuvaºº±laªk±radh±rin². Osittavaººanti avasitta-udakadh±ravaººa½ dibbaduk³la½. Paridayh±ti niv±setv± ceva p±rupitv± ca. Kusaggirattanti kusatiºaggisikh±vaººa½. Api¼ayha mañjarinti sapallava½ asokakaººika½ kaººe pi¼andhitv±ti vutta½ hoti. Sarac±padh±rin±ti luddena. Vir±dhit±ti viraddhapah±r±. Mandamiv±ti yath± s± mig² bh²t± vanantare µhatv± ta½ manda½ manda½ oloketi, eva½ olokesi. Tato ±s± ±ha–
243. “Na me dut²yo idha matthi kosiya, masakkas±rappabhavamhi devat±;
±s± sudh±s±ya tavantim±gat±, ta½ ma½ sudh±ya varapañña bh±jay±”ti.
Tattha masakkas±rappabhav±ti t±vati½sabhavane sambhav±. Ta½ sutv± kosiyo “tva½ kira yo te ruccati, tassa ±s±phalanipph±danena ±sa½ desi, yo te na ruccati, tassa na desi, natthi tay± sam± patthitatthavin±sik±”ti d²pento ±ha–
244. “¾s±ya yanti v±ºij± dhanesino, n±va½ sam±ruyha parenti aººave;
te tattha s²danti athopi ekad±, j²n±dhan± enti vinaµµhap±bhat±.
245. “¾s±ya khett±ni kasanti kassak±, vapanti b²j±ni karontup±yaso;
²t²nip±tena avuµµhit±ya v±, na kiñci vindanti tato phal±gama½.
246. “Athattak±r±ni karonti bhattusu, ±sa½ purakkhatv± nar± sukhesino;
te bhatturatth± atig±¼hit± puna, dis± panassanti aladdha kiñcana½.
247. “Hitv±na dhaññañca dhanañca ñ±take, ±s±ya sagg±dhiman± sukhesino;
tapanti l³khampi tapa½ cirantara½, kumaggam±ruyha parenti duggati½.
248. “¾s± visa½v±dikasammat± ime, ±se sudh±sa½ vinayassu attani;
na t±dis² arahati ±san³daka½, kuto sudh± gaccha na mayha ruccas²”ti.
Tattha parent²ti pakkhandanti. J²n±dhan±ti j²nadhan±. Iti tava vasena eke sampajjanti eke vipajjanti, natthi tay± sadis± p±padhamm±ti vadati. Karontup±yasoti ta½ ta½ kicca½ up±yena karonti. ¿t²nip±ten±ti visamav±tam³sikasalabhasukap±ºakasetaµµhikarog±d²na½ sassupaddav±na½ aññataranip±tena v±. Tatoti tato sassato te kiñci phala½ na vindanti, tesampi ±sacchedanakamma½ tvameva karos²ti vadati. Athattak±r±n²ti yuddhabh³m²su purisak±re. ¾sa½ purakkhatv±ti issariy±sa½ purato katv±. Bhatturatth±ti s±mino atth±ya. Atig±¼it±ti paccatthikehi atip²¼it± viluttas±pateyy± ddhastasenav±han± hutv±. Panassant²ti pal±yanti. Aladdha kiñcananti kiñci issariya½ alabhitv± Iti etesampi issariy±l±bha½ tvameva karos²ti vadati. Sagg±dhiman±ti sagga½ adhigantuman±. L³khanti niroja½ pañcatap±dika½ k±yakilamatha½. Cirantaranti cirak±la½. ¾s± visa½v±dikasammat± imeti eva½ ime satt± sagg±s±ya duggati½ gacchanti, tasm± tva½ ±s± n±ma visa½v±dikasammat± visa½v±dik±ti saªkha½ gat±. ¾seti ta½ ±lapati. S±pi tena paµikkhitt± antaradh±yi. Tato saddh±ya saddhi½ sallapanto g±tham±ha–
249. “Daddallam±n± yasas± yasassin², jighaññan±mavhayana½ disa½ pati;
pucch±mi ta½ kañcanavelliviggahe, ±cikkha me tva½ katam±si devate”ti.
Tattha daddallam±n±ti jalam±n±. Jighaññan±mavhayananti apar±ti ca pacchim±ti ca eva½ jighaññena l±makena n±mena vuccam±na½ disa½ pati daddallam±n± tiµµhasi. Tato s± g±tham±ha–
250. “Saddh±ha dev² manujehi p³jit±, ap±pasatt³panisevin² sad±;
sudh±viv±dena tavanti m±gat±, ta½ ma½ sudh±ya varapañña bh±jay±”ti.
Tattha saddh±ti yassa kassaci vacanapattiy±yan± s±vajj±pi hoti anavajj±pi. P³jit±ti anavajjakoµµh±savasena p³jit±. Ap±pasatt³panisevin²ti anavajjasaddh±ya ca ekantapattiy±yanusabh±v±ra paresupi pattiy±yanavidahanasamatth±ya devat±yeta½ n±ma½. Atha½ na½ kosiyo “ime satt± yassa kassaci vacana½ saddahitv± ta½ ta½ karont± kattabbato akattabbameva bahutara½ karonti, ta½ sabba½ tay± k±rita½ n±ma hot²”ti vatv± evam±ha–
251. “D±na½ dama½ c±gamathopi sa½yama½, ±d±ya saddh±ya karonti hekad±;
theyya½ mus± k³µamathopi pesuºa½, karonti heke puna viccut± tay±.
252. “Bhariy±su poso sadis²su pekkhav±, s²l³papann±su patibbat±supi;
vinetv±na chanda½ kulitthir±supi, karoti saddha½ puna kumbhad±siy±.
253. “Tvameva saddhe parad±rasevin², p±pa½ karosi kusalampi riñcasi;
na t±dis² arahati ±san³daka½, kuto sudh± gaccha na mayha ruccas²”ti.
Tattha d±nanti dasavatthuka½ puññacetana½. Damanti indriyadamana½. C±ganti deyyadhammaparicc±ga½. Sa½yamanti s²la½. ¾d±ya saddh±y±ti “et±ni d±n±d²ni mah±nisa½s±ni kattabb±n²”ti vadata½ vacana½ saddh±ya ±diyitv±pi karonti ekad±. K³µanti tul±k³µ±dika½ v± g±mak³µ±dika½ kamma½ v±. Karonti heketi eke manuss± evar³pesu n±ma k±lesu imesañca atth±ya theyy±d²ni kattabb±n²ti kesañci vacana½ saddahitv± et±nipi karonti. Puna viccut± tay±ti puna tay± visutt± s±vajjadukkhavip±k±net±ni na kattabb±n²ti vadata½ vacana½ apattiy±yitv±pi karonti. Iti tava vasena s±vajjampi anavajjampi kareyy±si vadati. Sadis²s³ti j±tigottas²l±d²hi sadis²su. Pekkhav±ti pekkh± vuccati taºh±, sataºhoti attho. Chandanti chandar±ga½. Karoti saddhanti kumbhad±siy±pi vacane saddha½ karoti, tass± “aha½ tumh±ka½ ida½ n±ma upak±ra½ kariss±m²”ti vadantiy± pattiy±yitv± kulitthiyopi cha¹¹etv± tameva paµisevati, asuk± n±ma tumhesu paµibaddhacitt±ti kumbhad±siy±pi vacane saddha½ katv±va parad±ra½ sevati. Tvameva saddhe parad±rasevin²ti yasm± ta½ ta½ pattiy±yitv± tava vasena parad±ra½ sevanti p±pa½ karonti kusala½ jahanti, tasm± tvameva parad±rasevin² tva½ p±p±ni karosi, kusalampi riñcasi, natthi tay± sam± lokavin±sik± p±padhamm±, gaccha na me ruccas²ti. S± tattheva antaradh±yi. Kosiyopi uttarato µhit±ya hiriy± saddhi½ sallapanto g±th±dvayam±ha–
254. “Jighaññaratti½ aruºasmim³hate, y± dissati uttamar³pavaººin²;
tath³pam± ma½ paµibh±si devate, ±cikkha me tva½ katam±si acchar±.
255. “K±¼± nid±gheriva aggij±riva, anilerit± lohitapattam±lin²;
k± tiµµhasi mandamig±valokaya½, bh±sesam±n±va gira½ na muñcas²”ti.
Tattha jighaññarattinti pacchimaratti½, rattipariyos±neti attho. Ðhateti aruºe uggate. Y±ti y± puratthim± dis± rattasuvaººat±ya uppamar³padhar± hutv± dissati. K±¼± nid±gheriv±ti nid±ghasamaye k±¼avalli viya. Aggij±riv±ti aggij±l± iva, s±pi nijjh±makhettesu taruºa-uµµhitak±¼avalli viy±ti attho. Lohitapattam±lin²ti lohitavaººehi pattehi parivut±. K± tiµµhas²ti yath± s± taruºak±¼avalli v±terit± vil±sam±n± sobham±n± tiµµhati, eva½ k± n±ma tva½ tiµµhasi. Bh±sesam±n±v±ti may± saddhi½ bh±situk±m± viya hosi, na ca gira½ muñcasi. Tato s± g±tham±ha–
256. “Hir±ha dev² manujehi p³jit±, ap±pasatt³panisevin² sad±;
sudh±viv±dena tavantim±gat±, s±ha½ na sakkomi sudhampi y±citu½;
kop²nar³p± viya y±canitthiy±”ti.
Tattha hir±hanti hir² aha½. Sudhamp²ti s± aha½ sudh±bhojana½ ta½ y±citumpi na sakkomi. Ki½k±raº±? Kop²nar³p± viya y±canitthiy±, yasm± itthiy± y±can± n±ma kop²nar³p± viya rahassaªgavivaraºasadis± hoti, nillajj± viya hot²ti attho. Ta½ sutv± t±paso dve g±th± abh±si–
257. “Dhammena ñ±yena sugatte lacchasi, eso hi dhammo na hi y±can± sudh±.
Ta½ ta½ ay±cantimaha½ nimantaye, sudh±ya yañcicchasi tampi dammi te.
258. “S± tva½ may± ajja sakamhi assame, nimantit± kañcanavelliviggahe;
tuvañhi me sabbarasehi p³jiy±, ta½ p³jayitv±na sudhampi asniye”ti.
Tattha dhammen±ti sabh±vena. ѱyen±ti k±raºena. Na hi y±can± sudh±ti na hi y±can±ya sudh± labbhati, teneva k±raºena itar± tisso nalabhi½su. Ta½ tanti tasm± ta½. Yañcicchas²ti na kevala½ nimantemiyeva, yañca sudha½ icchasi, tampi dammi te. Kañcanavelliviggaheti kañcanar±sisassirikasar²re. P³jiy±ti na kevala½ sudh±ya, aññehipi sabbarasehi tva½ may± p³jetabbayuttak±va. Asniyeti ta½ p³jetv± sace sudh±ya avasesa½ bhavissati, ahampi bhuñjiss±mi. Tato apar± abhisambuddhag±th±–
259. “S± kosiyen±numat± jut²mat±, addh± hiri ramma½ p±visi yassama½;
udakavanta½ phalamariyap³jita½, ap±pasatt³panisevita½ sad±.
260. “Rukkhaggah±n± bahukettha pupphit±, amb± piy±l± panas± ca ki½suk±;
sobhañjan± loddamathopi paddhak±, kek± ca bhaªg± tilak± supupphit±.
261. “S±l± karer² bahukettha jambuyo, assatthanigrodhamadhukavetas±;
udd±lak± p±µali sinduv±rak±, manuññagandh± mucalindaketak±.
262. “Hareºuk± ve¼uk± keºu tinduk±, s±m±kan²v±ramathopi c²nak±;
moc± kadal² bahukettha s±liyo, pav²hayo ±bh³jino ca taº¹ul±.
263. “Tassevuttarapassena, j±t± pokkharaº² siv±;
akakkas± apabbh±r±, s±dhu appaµigandhik±.
264. “Tattha macch± sannirat±, khemino bahubhojan±;
siªg³ savaªk± sa½kul±, satavaªk± ca rohit±;
±¼igaggarak±kiºº±, p±µh²n± k±kamacchak±.
265. “Tattha pakkh² sannirat±, khemino bahubhojan±;
ha½s± koñc± may³r± ca, cakkav±k± ca kukkuh±;
kuº±lak± bah³ citr±, sikhaº¹² j²vaj²vak±.
266. “Tattha p±n±ya m±yanti, n±n± migagaº± bah³;
s²h± byaggh± var±h± ca, acchakokataracchayo.
267. “Pal±s±d± gavaj± ca, mahi½s± rohit± rur³;
eºeyy± ca var±h± ca, gaºino n²kas³kar±;