Anuddiµµhanti “asukassa n±ma dass±m²”ti na uddiµµha½. Sabb± gati te ijjhat³ti sabb± te cittagati ijjhatu, patthitapatthitassa l±bh² hoh²ti tassa thulimaªgala½ vadanti. Yatheva v±savoti yath± amh±ka½ pit± v±savo icchiticchita½ deti, tatheva no tvampi hoh²ti. Tanti ta½ puppha½. Abhisamekkh±ti disv±. Sa½kalahanti n±n±g±ha½ kalahava¹¹hana½ katha½ ud²rayi. Imeh²ti imehi pupphehi n±ma mayha½ attho natthi, paµivirato aha½ m±l±dh±raºatoti d²peti. Y±yeva vo seyyas²ti y± tumh±ka½ antare jeµµhik±. S± pi¼andhath±ti s± eta½ pi¼andhat³ti attho. T± catassopi tassa vacana½ sutv± g±tham±ha½su–
218. “Tva½ nottamev±bhisamekkha n±rada, yassicchasi tass± anuppavecchasu;
yass± hi no n±rada tva½ padassasi, s±yeva no hehiti seµµhasammat±”ti.
Tattha tva½ nottamev±ti uttamamah±muni tvameva no upadh±rehi. T±sa½ vacana½ sutv± n±rado t± ±lapanto g±tham±ha–
219. “Akallameta½ vacana½ sugatte, ko br±hmaºo sa½kalaha½ ud²raye;
gantv±na bh³t±dhipameva pucchatha, sace na j±n±tha idhuttam±dhamen”ti.
Tassattho– bhadde sugatte, ida½ tumhehi vutta½ vacana½ mama ayutta½, evañhi sati may± tumhesu eka½ seµµha½, ses± h²n± karontena kalaho va¹¹hito bhavissati, ko b±hitap±po br±hmaºo kalaha½ ud²raye va¹¹heyya. Evar³passa hi kalahava¹¹hana½ n±ma ayutta½, tasm± ito gatv± attano pitara½ bh³t±dhipa½ sakkameva pucchatha, sace attano uttama½ adhamañca na j±n±th±ti. Tato satth± g±tham±ha–
220. “T± n±radena paramappakopit±, ud²rit± vaººamadena matt±;
sak±se gantv±na sahassacakkhuno, pucchi½su bh³t±dhipa½ k± nu seyyas²”ti.
Tattha paramappakopit±ti puppha½ adadantena ativiya kopit± tassa kupit± hutv±. Ud²rit±ti “bh³t±dhipameva pucchath±”ti vutt±. Sahassacakkhunoti sakkassa santika½ gantv±. K± n³ti amh±ka½ antare katam± uttam±ti pucchi½su. Eva½ pucchitv± µhit±–
221. “T± disv± ±yattaman± purindado, iccabrav² devavaro katañjal²;
sabb±va vo hotha sugatte s±dis², koneva bhadde kalaha½ ud²ray²”ti.
Tattha t± disv±ti, bhikkhave, catassopi attano santika½ ±gat± disv±. ¾yattaman±ti ussukkaman± by±vaµacitt±. Katañjal²ti namassam±n±hi devat±hi paggahitañjal². S±dis²ti sabb±va tumhe s±disiyo. Ko nev±ti ko nu eva½. Kalaha½ ud²ray²ti ida½ n±n±g±ha½ viggaha½ kathesi va¹¹hesi. Athassa t± kathayam±n± g±tham±ha½su–
222. “Yo sabbalokaccarito mah±muni, dhamme µhito n±rado saccanikkamo;
so nobravi girivare gandham±dane, gantv±na bh³t±dhipameva pucchatha;
sace na j±n±tha idhuttam±dhaman”ti.
Tattha saccanikkamoti tathaparakkamo. Ta½ sutv± sakko “im± catassopi mayha½ dh²tarova, sac±ha½ ‘et±su ek± guºasampann± uttam±’ti vakkh±mi, ses± kujjhissanti, na sakk± aya½ a¹¹o vinicchinitu½, im± himavante kosiyat±pasassa santika½ peses±mi, so et±sa½ a¹¹a½ vinicchinissat²”ti cintetv± “aha½ tumh±ka½ a¹¹a½ na vinicchiniss±mi, himavante kosiyo n±ma t±paso atthi, tass±ha½ attano sudh±bhojana½ pesess±mi, so parassa adatv± na bhuñjati, dadanto ca vicinitv± guºavant±na½ deti, y± tumhesu tassa hatthato bhatta½ labhissati, s± uttam± bhavissat²”ti ±cikkhanto g±tham±ha–
223. “Asu brah±raññacaro mah±muni, n±datv± bhatta½ varagatte bhuñjati;
viceyya d±n±ni dad±ti kosiyo,
yass± hi so dassati s±va seyyas²”ti.
Tattha brah±raññadharoti mah±-araññav±s². Iti so t±pasassa santika½ pesetv± m±tali½ pakkos±petv± tassa santika½ pesento anantara½ g±tham±ha–
224. “As³ hi yo sammati dakkhiºa½ disa½, gaªg±ya t²re himavantapassani;
sa kosiyo dullabhap±nabhojano, tassa sudha½ p±paya devas±rath²”ti.
Tattha sammat²ti vasati. Dakkhiºanti himavantassa dakkhiº±ya dis±ya. Passan²ti passe. Tato satth± ±ha–
225. “Sa m±tal² devavarena pesito, sahassayutta½ abhiruyha sandana½;
sukhippameva upagamma assama½, adissam±no munino sudha½ ad±”ti.
Tattha adissam±noti, bhikkhave, so m±tali devar±jassa vacana½ sampaµicchitv± ta½ assama½ gantv± adissam±nak±yo hutv± tassa sudha½ ad±si, dadam±no ca ratti½ padh±namanuyuñjitv± pacc³sasamaye aggi½ paricaritv± vibh±t±ya rattiy± udenta½ s³riya½ namassam±nassa µhitassa tassa hatthe sudh±bhojanap±ti½ µhapesi. Kosiyo ta½ gahetv± µhitakova g±th±dvayam±ha–
226. “Udaggihutta½ upatiµµhato hi me, pabhaªkara½ lokatamonuduttama½;
sabb±ni bh³t±ni adhicca v±savo;
ko neva me p±ºisu ki½ sudhodahi.
227. “Saªkh³pama½ setamatulyadassana½, suci½ sugandha½ piyar³pamabbhuta½;
adiµµhapubba½ mama j±tu cakkhubhi, k± devat± p±ºisu ki½ sudhodah²”ti.
Tattha udaggihuttanti udaka-aggihutta½ paricaritv± aggis±lato nikkhamma paººas±ladv±re µhatv± pabhaªkara½ lokatamonuda½ uttama½ ±dicca½ upatiµµhato mama sabb±ni bh³t±ni adhicca atikkamitv± vattam±no v±savo nu kho eva½ mama p±º²su ki½ sudha½ ki½ n±meta½ odahi. “Saªkh³paman”ti-±d²hi µhitakova sudha½ vaººeti. Tato m±tali ±ha–
228. “Aha½ mahindena mahesi pesito, sudh±bhih±si½ turito mah±muni;
j±n±si ma½ m±tali devas±rathi, bhuñjassu bhattuttama m±bhiv±rayi.
229. “Bhutt± ca s± dv±dasa hanti p±pake, khuda½ pip±sa½ arati½ daraklama½;
kodh³pan±hañca viv±dapesuºa½, s²tuºha tandiñca rasuttama½ idan”ti.
Tattha sudh±bhih±sinti ima½ sudh±bhojana½ tuyha½ abhihari½. J±n±s²ti j±n±hi ma½ tva½, aha½ m±tali n±ma devas±rath²ti attho. M±bhiv±ray²ti na bhuñj±m²ti appaµikkhipitv± bhuñja m± papañca kari. P±paketi ayañhi sudh± bhutt± dv±dasa p±padhamme hanati. Khudanti paµhama½ t±va ch±tabh±va½ hanati, dutiya½ p±n²yapip±sa½, tatiya½ ukkaºµhita½, catuttha½ k±yadaratha½, pañcama½ kilantabh±va½, chaµµha½ kodha½, sattama½ upan±ha½, aµµhama½ viv±da½, navama½ pesuºa½, dasama½ s²ta½, ek±dasama½ uºha½, dv±dasama½ tandi½ ±lasiyabh±va½, ida½ rasuttama½ uttamarasa½ sudh±bhojana½ ime dv±dasa p±padhamme hanati. Ta½ sutv± kosiyo attano vatasam±d±na½ ±vikaronto–
230. “Na kappat² m±tali mayha bhuñjitu½, pubbe adatv± iti me vatuttama½;
na c±pi ek±snamariyap³jita½, asa½vibh±g² ca sukha½ na vindat²”ti.–
G±tha½ vatv±, “bhante, tumhehi parassa adatv± bhojane ka½ dosa½ disv± ida½ vata½ sam±dinnan”ti m±talin± puµµho ±ha–
231. “Th²gh±tak± ye cime p±rad±rik±, mittadduno ye ca sapanti subbate;
sabbe ca te maccharipañcam±dham±, tasm± adatv± udakampi n±sniye.
232. “Sohitthiy± v± purisassa v± pana, dass±mi d±na½ vidusampavaººita½;
saddh± vadaññ³ idha v²tamacchar±, bhavanti hete sucisaccasammat±”ti.
Tattha pubbeti paµhama½ adatv±, atha v± iti me pubbe vatuttama½ ida½ pubbeva may± vata½ sam±dinnanti dasseti. Na c±pi ek±snamariyap³jitanti ekakassa asana½ na ariyehi buddh±d²hi p³jita½. Sukhanti dibbam±nusika½ sukha½ na labhati. Th²gh±tak±ti itthigh±tak±. Ye cimeti ye ca ime. Sapant²ti akkosanti. Subbateti dhammikasamaºabr±hmaºe. Maccharipañcam±ti macchar² pañcamo etesanti maccharipañcam±. Adham±ti ime pañca adham± n±ma. Tasm±ti yasm± aha½ pañcama-adhamabh±vabhayena adatv± udakampi n±sniye na paribhuñjiss±m²ti ima½ vata½ sam±diyi½. Sohitthiy± v±ti so aha½ itthiy± v±. Vidusampavaººitanti vid³hi paº¹itehi buddh±d²hi vaººita½. Sucisaccasammat±ti ete okappaniyasaddh±ya samann±gat± vadaññ³ v²tamacchar± puris± suc² ceva uttamasammat± ca hont²ti attho. Ta½ sutv± m±tali dissam±nak±yena aµµh±si. Tasmi½ khaºe t± catasso devakaññ±yo catuddisa½ aµµha½su, sir² p±c²nadis±ya aµµh±si, ±s± dakkhiºadis±ya, saddh± pacchimadis±ya, hir² uttaradis±ya. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
233. “Ato mat± devavarena pesit±, kaññ± catasso kanakattac³pam±;
±s± ca saddh± ca sir² tato hir², ta½ assama½ ±gamu yattha kosiyo.
234. “T± disv± sabbo paramappamodito, subhena vaººena sikh±rivaggino;
kaññ± catasso caturo catuddis±, iccabrav² m±talino ca sammukh±.
235. “Purima½ disa½ k± tva½ pabh±si devate, alaªkat± t±ravar±va osadh²;
pucch±mi ta½ kañcanavelliviggahe, ±cikkha me tva½ katam±si devat±.
236. “Sir±ha dev² manujehi p³jit±, ap±pasatt³panisevin² sad±;
sudh±viv±dena tavantim±gat±, ta½ ma½ sudh±ya varapañña bh±jaya.
237. “Yass±hamicch±mi sudha½ mah±muni, so sabbak±mehi naro pamodati;
sir²ti ma½ j±nahi j³hatuttama, ta½ ma½ sudh±ya varapañña bh±jay±”ti.
Tattha atoti tato. Mat±ti anumat±, atha devavarena anumat± ceva pesit± c±ti attho. Sabbo paramappamoditoti anavaseso hutv± atipamodito. “S±man”tipi p±µho, t± devat± s±ma½ disv±ti attho. Caturoti catur±. Ayameva v± p±µho, c±turiyena samann±gat±ti attho. T±ravar±ti t±rak±na½ var±. Kañcanavelliviggaheti kañcanar³pasadisasar²re. Sir±h±ti sir² aha½. Tavantim±gat±ti tava santika½ ±gat±. Bh±jay±ti yath± ma½ sudh± bhajati, tath± karohi, sudha½ me deh²ti attho. J±nah²ti j±na. J³hatuttam±ti aggi½ juhant±na½ uttama. Ta½ sutv± kosiyo ±ha–
238. “Sippena vijj±caraºena buddhiy±, nar± upet± paguº± sakammun±;
tay± vih²n± na labhanti kiñcana½, tayida½ na s±dhu yadida½ tay± kata½.
239. “Pass±mi posa½ alasa½ mahagghasa½, sudukkul²nampi ar³pima½ nara½;
tay±nugutto siri j±tim±mapi, peseti d±sa½ viya bhogav± sukh².
240. “Ta½ ta½ asacca½ avibhajjasevini½, j±n±mi m³¼ha½ vidur±nup±tini½;
na t±dis² arahati ±san³daka½, kuto sudh± gaccha na mayha ruccas²”ti.
Tattha sippen±ti hatthi-assarathadhanusipp±din±. Vijj±caraºen±ti vedattayasaªkh±t±ya vijj±ya ceva s²lena ca. Paguº± sakammun±ti attano purisak±rena padh±naguºasamann±gat±. Kiñcananti kiñci appamattakampi yasa½ v± sukha½ v± na labhanti. Yadidanti ya½ eta½ issariyatth±ya sipp±ni uggaºhitv± carant±na½ tay± vekalla½ kata½, ta½ te na s±dhu. Ar³pimanti vir³pa½. Tay±nuguttoti tay± anurakkhito. J±tim±map²ti j±tisampannampi sippavijj±caraºabuddhikammehi sampannampi. Peset²ti pesanak±raka½ karoti. Ta½ tanti tasm± ta½. Asaccanti sabh±vasaªkh±te sacce avattanat±ya asacca½ uttamabh±varahita½. Avibhajjasevininti avibhajitv± yutt±yutta½ aj±nitv± sipp±disampannepi itarepi sevam±na½. Vidur±nup±tininti paº¹it±nup±tini½ paº¹ite p±tetv± pothetv± viheµhetv± caram±na½. Kuto sudh±ti t±dis±ya nigguº±ya kuto sudh±bhojana½, na me ruccasi, gaccha m± idha tiµµh±ti.