90. “Oh±ya ma½ ñ±tigaº±, eka½ p±savasa½ gata½;
anapekkham±n± gacchanti, ki½ eko avah²yasi.
91. “Pateva patata½ seµµha, natthi baddhe sah±yat±;
m± an²gh±ya h±pesi, k±ma½ sumukha pakkam±”ti.
Tattha bhayamerit±ti bhayena erit± bhayaµµit± bhayacalit±. Tatiyapade “har²”tipi “heman”tipi suvaººasseva n±ma½. So ca harittacat±ya hemavaººo, tena ta½ eva½ ±lapati. Sumukh±ti sundaramukha. Anapekkham±n±ti tava ñ±tak± ma½ anolokent± nir±lay± hutv±. Patev±ti uppat±hiyeva. M± an²gh±y±ti ito gantv± pattabb±ya nidukkhabh±v±ya v²riya½ m± h±pesi. Ta½ sutv± sumukho “aya½ ha½sar±j± mama piyamittabh±va½ na j±n±ti, anuppiyabh±º² mittoti ma½ sallakkheti, sinehabh±vamassa dassess±m²”ti cintetv± catasso g±th± abh±si–
92. “N±ha½ dukkhaparetopi, dhataraµµha tuva½ jahe;
j²vita½ maraºa½ v± me, tay± saddhi½ bhavissati.
93. “N±ha½ dukkhaparetopi, dhataraµµha tuva½ jahe;
na ma½ anariyasa½yutte, kamme yojetumarahasi.
94. “Sakum±ro sakh±tyasmi, sacitte casmi te µhito;
ñ±to sen±pat² ty±ha½, ha½s±na½ pavaruttama.
95. “Katha½ aha½ vikattissa½, ñ±timajjhe ito gato;
ta½ hitv± patata½ seµµha, ki½ te vakkh±mito gato;
idha p±ºa½ cajiss±mi, n±nariya½ kattumussahe”ti.
Tattha n±hanti aha½, mah±r±ja, k±yikacetasikena dukkhena phuµµhopi ta½ na jah±mi. Anariyasa½yutteti mittadubbh²hi ahirikehi kattabbat±ya anariyabh±vena sa½yutte. Kammeti ta½ jahitv± pakkamanakamme. Sakum±roti sam±nakum±ro, ekadivaseneva paµisandhi½ gahetv± ekadivase aº¹akosa½ pad±letv± ekato va¹¹hitakum±roti attho. Sakh±tyasm²ti aha½ te dakkhiºakkhisamo piyasah±yo. Sacitteti tava sake citte aha½ µhito tava vase vatt±mi, tayi j²vante j²v±mi, na j²vante na j²v±m²ti attho. “Sa½citte”tipi p±µho, tava citte aha½ saºµhito suµµhu µhitoti attho. ѱtoti sabbaha½s±na½ antare paññ±to. Vikattissanti “kuhi½ ha½sar±j±”ti pucchito aha½ kinti kathess±mi. Ki½ te vakkh±m²ti te tava pavatti½ pucchante ha½sagaºe ki½ vakkh±mi. Eva½ sumukhena cat³hi g±th±hi s²han±de nadite tassa guºa½ pak±sento mah±satto ±ha–
96. “Eso hi dhammo sumukha, ya½ tva½ ariyapathe µhito;
yo bhatt±ra½ sakh±ra½ ma½, na pariccattumussahe.
97. “Tañhi me pekkham±nassa, bhaya½ na tveva j±yati;
adhigacchasi tva½ mayha½, eva½bh³tassa j²vitan”ti.
Tattha eso dhammoti esa por±ºakapaº¹it±na½ sabh±vo. Bhatt±ra½ sakh±ra½ manti s±mikañca sah±yañca ma½. Bhayanti cittutr±so mayha½ na j±yati, cittak³µapabbate ha½sagaºamajjhe µhito viya homi. Mayhanti mama j²vita½ tva½ labh±pessasi. Eva½ tesa½ kathent±naññeva luddaputto sarapariyante µhito ha½se t²hi khandhehi pal±yante disv± “ki½ nu kho”ti p±saµµh±na½ olokento bodhisatta½ p±sayaµµhiya½ olambanta½ disv± sañj±tasomanasso kaccha½ da¼ha½ bandhitv± muggara½ gahetv± kappuµµh±naggi viya avattharam±no paºhiy± akkantakalale uparis²sena gantv± purato patante vegena upasaªkami. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
98. “Icceva½ mantayant±na½, ariy±na½ ariyavuttina½;
daº¹am±d±ya nes±do, ±pat² turito bhusa½.
99. “Tam±patanta½ disv±na, sumukho atibr³hayi;
aµµh±si purato rañño, ha½so viss±saya½ byatha½.
100. “M± bh±yi patata½ seµµha, na hi bh±yanti t±dis±;
aha½ yoga½ payuñjissa½, yutta½ dhamm³pasañhita½;
tena pariy±pad±nena, khippa½ p±s± pamokkhas²”ti.
Tattha ariyavuttinanti ariy±c±re vattam±n±na½. Bhusanti da¼ha½ balava½. Atibr³hay²ti anantarag±th±ya ±gata½ “m± bh±y²”ti vacana½ vadanto atibr³hesi mah±sadda½ nicch±resi. Aµµh±s²ti sace nes±do r±j±na½ paharissati, aha½ pah±ra½ sampaµicchiss±m²ti j²vita½ pariccajitv± purato aµµh±si. Viss±sayanti viss±sento ass±sento. Byathanti byathita½ bh²ta½ r±j±na½ “m± bh±y²”ti imin± vacanena viss±sento. T±dis±ti tumh±dis± ñ±ºav²riyasampann±. Yoganti ñ±ºav²riyayoga½. Yuttanti anucchavika½. Dhamm³pasañhitanti k±raºanissita½. Tena pariy±pad±nen±ti tena may± payuttena yogena parisuddhena. Pamokkhas²ti muccissasi. Eva½ sumukho mah±satta½ ass±setv± luddaputtassa santika½ gantv± madhura½ m±nusi½ v±ca½ nicch±rento, “samma, tva½ kon±mos²”ti pucchitv± “suvaººavaººaha½sar±ja, aha½ khemako n±m±”ti vutte, “samma khemaka, ‘tay± o¹¹itav±lap±se yo v± so v± ha½so baddho’ti sañña½ m± kari, navutiy± ha½sasahass±na½ pavaro dhataraµµhaha½sar±j± te p±se baddho, ñ±ºas²l±c±rasampanno saªg±hakapakkhe µhito, na ta½ m±retu½ yutto, aha½ tava imin± kattabbakicca½ kariss±mi, ayampi suvaººavaººo, ahampi tatheva, aha½ etassatth±ya attano j²vita½ pariccajiss±mi, sace tva½ etassa patt±ni gaºhituk±mosi, mama patt±ni gaºha, athopi cammama½sanh±ru-aµµh²namaññatara½ gaºhituk±mosi, mameva sar²rato gaºha, atha na½ k²¼±ha½sa½ k±tuk±mosi, maññeva kara, j²vantameva vikkiºitv± sace dhana½ upp±detuk±mosi, ma½ j²vantameva vikkiºitv± dhana½ upp±dehi, m± eta½ ñ±º±diguºasa½yutta½ ha½sar±j±na½ avadhi, sace hi na½ vadhissasi, niray±d²hi na muccissas²”ti ta½ niray±dibhayena santajjetv± attano madhurakatha½ gaºh±petv± puna bodhisattassa santika½ gantv± ta½ ass±sento aµµh±si. Nes±do tassa katha½ sutv± “aya½ tiracch±nagato sam±no manussehipi k±tu½ asakkuºeyya½ evar³pa½ mittadhamma½ karoti, manuss±pi eva½ mittadhamme µh±tu½ na sakkonti, aho esa ñ±ºasampanno madhurakatho dhammiko”ti sakalasar²ra½ p²tisomanassaparipuººa½ katv± pahaµµhalomo daº¹a½ cha¹¹etv± sirasi añjali½ patiµµhapetv± s³riya½ namassanto viya sumukhassa guºa½ kittento aµµh±si. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
101. “Tassa ta½ vacana½ sutv±, sumukhassa subh±sita½;
pahaµµhalomo nes±do, añjalissa paº±mayi.
102. “Na me suta½ v± diµµha½ v±, bh±santo m±nusi½ dijo;
ariya½ bruv±no vakkaªgo, cajanto m±nusi½ gira½.
103. “Ki½ nu t±ya½ dijo hoti, mutto baddha½ up±sasi;
oh±ya sakuº± yanti, ki½ eko avah²yas²”ti.
Tattha añjalissa paº±may²ti añjali½ assa upan±mayi, “na me”ti g±th±yassa thuti½ karoti. Tattha m±nusinti manussav±ca½. Ariyanti sundara½ niddosa½. Cajantoti vissajjento. Ida½ vutta½ hoti– samma, tva½ dijo sam±no ajja may± saddhi½ m±nusi½ v±ca½ bh±santo niddosa½ bruv±no m±nusi½ gira½ cajanto paccakkhato diµµho, ito pubbe pana ida½ acchariya½ may± neva suta½ na diµµhanti. Ki½ nu t±yanti ya½ eta½ tva½ up±sasi, ki½ nu te aya½ hoti. Eva½ tuµµhacittena nes±dena puµµho sumukho “aya½ muduko j±to, id±nissa bhiyyosomatt±ya mudubh±vattha½ mama guºa½ dasses±m²”ti cintetv± ±ha–
104. “R±j± me so dij±mitta, sen±paccassa k±rayi½;
tam±pade pariccatu½, nussahe vihag±dhipa½.
105. “Mah±gaº±ya bhatt± me, m± eko byasana½ ag±;
tath± ta½ samma nes±da, bhatt±ya½ abhito rame”ti.
Tattha nussaheti na samatthomhi. Mah±gaº±y±ti mahato ha½sagaºassa. M± ekoti m±dise sevake vijjam±ne m± ekako byasana½ ag±. Tath± tanti yath± aha½ vad±mi, tatheva ta½. Samm±ti vayassa. Bhatt±ya½ abhito rameti bhatt± aya½ mama, ahamassa abhito rame santike ram±mi na ukkaºµh±m²ti. Nes±do ta½ tassa dhammanissita½ madhurakatha½ sutv± somanassappatto pahaµµhalomo “sac±ha½ eta½ s²l±diguºasa½yutta½ ha½sar±j±na½ vadhiss±mi, cat³hi ap±yehi na mucciss±mi, r±j± ma½ yadicchati, ta½ karotu, ahameta½ sumukhassa d±ya½ katv± vissajjess±m²”ti cintetv± g±tham±ha–
106. “Ariyavattasi vakkaªga, yo piº¹amapac±yasi;
caj±mi te ta½ bhatt±ra½, gacchath³bho yath±sukhan”ti.
Tattha ariyavattas²ti mittadhammarakkhaºasaªkh±tena ±c±ra-ariy±na½ vattena samann±gatosi. Piº¹amapac±yas²ti bhattu santik± laddha½ piº¹a½ sen±patiµµh±na½ p³jesi. Gacchath³bhoti dvepi jan± assumukhe ñ±tisaªghe h±sayam±n± yath±sukha½ gacchath±ti. Eva½ vatv± nes±do muducittena mah±satta½ upasaªkamitv± yaµµhi½ on±metv± paªkapiµµhe nis²d±petv± p±sayaµµhiy± mocetv± ta½ ukkhipitv± sarato n²haritv± taruºadabbatiºapiµµhe nis²d±petv± p±de baddhap±sa½ saºika½ mocetv± mah±satte balavasineha½ paccupaµµh±petv± mettacittena udaka½ ±d±ya lohita½ dhovitv± punappuna½ parimajji, athassa mett±nubh±vena sir±ya sir±, ma½sena ma½sa½, cammena camma½ ghaµita½, p±do p±katiko ahosi, itarena nibbiseso. Bodhisatto sukhappatto hutv± pakatibh±vena nis²di. Sumukho att±na½ niss±ya rañño sukhitabh±va½ disv± sañj±tasomanasso cintesi– “imin± amh±ka½ mah±-upak±ro kato, amhehi etassa kato upak±ro n±ma natthi, sace esa r±jar±jamah±matt±na½ atth±ya amhe gaºhi, tesa½ santika½ netv± bahu½ dhana½ labhissati, sace attano atth±ya gaºhi, amhe vikkiºitv± dhana½ labhissateva, pucchiss±mi t±va nan”ti. Atha na½ upak±ra½ k±tuk±mat±ya pucchanto ±ha–
107. “Sace attappayogena, ohito ha½sapakkhina½;
paµiggaºh±ma te samma, eta½ abhayadakkhiºa½.
108. “No ce attappayogena, ohito ha½sapakkhina½;
anissaro muñcamamhe, theyya½ kayir±si luddak±”ti.
Tattha saceti, samma nes±da, sace tay± attano payogena attano atth±ya ha½s±nañceva sesapakkh²nañca p±so ohito. Anissaroti anissaro hutv± amhe muñcanto yen±si ±ºatto, tassasantaka½ gaºhanto theyya½ kayir±si. Ta½ sutv± nes±do “n±ha½ tumhe attano atth±ya gaºhi½, b±r±ºasiraññ± pana sa½yamena gaºh±pitomh²”ti vatv± deviy± diµµhasupinak±lato paµµh±ya y±va raññ± tesa½ ±gatabh±va½ sutv±, “samma khemaka, eka½ v± dve v± ha½se gaºhitu½ v±yama, mahanta½ te yasa½ dass±m²”ti vatv± paribbaya½ datv± uyyojitabh±vo, t±va sabba½ pavatti½ ±rocesi. Ta½ sutv± sumukho “imin± nes±dena attano j²vita½ agaºetv± amhe vissajjentena dukkara½ kata½, sace maya½ ito cittak³µa½ gamiss±ma, neva dhataraµµharañño paññ±nubh±vo, na mayha½ mittadhammo p±kaµo bhavissati, na luddaputto mahanta½ yasa½ lacchati, na r±j± pañcasu s²lesu patiµµhahissati, na deviy± manoratho matthaka½ p±puºissat²”ti cintetv± “samma, eva½ sante amhe vissajjetu½ na labhasi, rañño no dassehi, so amhe yath±ruci½ karissat²”ti imamattha½ pak±sento g±tham±ha–