61. “Yassa assasahass±ni, sad± yojenti v²sati½;
okk±kaputto bhaddante, tva½ nu d±soti maññasi.
62. “Yassa rathasahass±ni, sad± yojenti v²sati½;
okk±kaputto bhaddante, tva½ nu d±soti maññasi;
yassa usabhasahass±ni, sad± yojenti v²sati½;
okk±kaputto bhaddante, tva½ nu d±soti maññasi.
63. “Yassa dhenusahass±ni, sad± duhanti v²sati½;
okk±kaputto bhaddante, tva½ nu d±soti maññas²”ti.
Eva½ t±ya pañcahi g±th±hi mah±sattassa yaso vaººito. Athass± m±t± “aya½ asambhit± katha½ katheti, addh± evametan”ti saddahitv± rañño santika½ gantv± tamattha½ ±rocesi. So vegena pabh±vatiy± santika½ gantv± “sacca½ kira, amma, kusar±j± idh±gato”ti. “¾ma t±ta, ajjassa satta m±s± atikkant± tava dh²t±na½ ±¼±rikatta½ karontass±”ti. So tass± asaddahanto khujja½ pucchitv± yath±bh³ta½ sutv± dh²tara½ garahanto g±tham±ha–
64. “Taggha te dukkaµa½ b±le, ya½ khattiya½ mahabbala½;
n±ga½ maº¹³kavaººena, na ta½ akkh±sidh±gatan”ti.
Tattha taggh±ti eka½seneva.
So dh²tara½ garahitv± vegena tassa santika½ gantv± katapaµisanth±ro añjali½ paggayha attano accaya½ dassento g±tham±ha–
65. “Apar±dha½ mah±r±ja, tva½ no khama rathesabha;
ya½ ta½ aññ±tavesena, n±ññ±simh± idh±gatan”ti.
Ta½ sutv± mah±satto “sac±ha½ pharusa½ vakkh±mi, idhevassa hadaya½ phalissati, ass±sess±mi nan”ti cintetv± bh±janantare µhitova itara½ g±tham±ha–
66. “M±disassa na ta½ channa½, yoha½ ±¼±riko bhave;
tvaññeva me pas²dassu, natthi te deva dukkaµan”ti.
R±j± tassa santik± paµisanth±ra½ labhitv± p±s±da½ abhiruhitv± pabh±vati½ pakkos±petv± kham±panatth±ya pesetu½ g±tham±ha–
67. “Gaccha b±le kham±pehi, kusar±ja½ mahabbala½;
kham±pito kuso r±j±, so te dassati j²vitan”ti.
S± pitu vacana½ sutv± bhagin²hi ceva paric±rik±hi ca parivut± tassa santika½ agam±si. Sopi kammak±ravesena µhitova tass± attano santika½ ±gamana½ ñatv± “ajja pabh±vatiy± m±na½ bhinditv± p±dam³le na½ kalale nipajj±pess±m²”ti sabba½ attan± ±bhata½ udaka½ cha¹¹etv± khalamaº¹alamatta½ µh±na½ madditv± ekakalala½ ak±si. S± tassa santika½ gantv± tassa p±desu nipatitv± kalalapiµµhe nipann± ta½ kham±pesi. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
68. “Pitussa vacana½ sutv±, devavaºº² pabh±vat²;
siras± aggah² p±de, kusar±ja½ mahabbalan”ti.
Tattha siras±ti siras± nipatitv± kusar±j±na½ p±de aggahes²ti.
Gahetv± ca pana na½ kham±pent² tisso g±th±yo abh±si–
69. “Y±m± ratyo atikkant±, t±m± deva tay± vin±;
vande te siras± p±de, m± me kujjha rathesabha.
70. “Sabba½ te paµij±n±mi, mah±r±ja suºohi me;
na c±pi appiya½ tuyha½, kareyy±mi aha½ puna.
71. “Eva½ ce y±cam±n±ya, vacana½ me na k±hasi;
id±ni ma½ t±to hantv±, khattiy±na½ padassat²”ti.
Tattha ratyoti rattiyo. T±m±ti t± im± sabb±pi tay± vin± atikkant±. Sabba½ te paµij±n±m²ti, mah±r±ja, ettaka½ k±la½ may± tava appiyameva kata½, ida½ te aha½ sabba½ paµij±n±mi, aparampi suºohi me, ito paµµh±y±ha½ puna tuyha½ appiya½ na kariss±mi. Eva½ ceti sace eva½ y±cam±n±ya mama tva½ vacana½ na karissas²ti.
Ta½ sutv± r±j± “sac±ha½ ‘ima½ tvañceva j±nissas²’ti vakkh±mi, hadayamass± phalissati, ass±sess±mi nan”ti cintetv± ±ha–
72. “Eva½ te y±cam±n±ya, ki½ na k±h±mi te vaco;
vikuddho tyasmi kaly±ºi, m± tva½ bh±yi pabh±vati.
73. “Sabba½ te paµij±n±mi, r±japutti suºohi me;
na c±pi appiya½ tuyha½, kareyy±mi aha½ puna.
74. “Tava k±m± hi sussoºi, pahu dukkha½ titikkhisa½;
bahu½ maddakula½ hantv±, nayitu½ ta½ pabh±vat²”ti.
Tattha ki½ na k±h±m²ti ki½k±raº± tava vacana½ na kariss±mi. Vikuddho tyasm²ti vikuddho nikkopo te asmi½. Sabba½ teti vikuddhabh±vañca id±ni appiyakaraºañca ubhaya½ te ida½ sabbameva paµij±n±mi. Tava k±m±ti tava k±mena ta½ iccham±no. Titikkhisanti adhiv±semi. Bahu½ maddakula½ hantv± nayitu½ tanti bahumaddar±jakula½ hanitv± balakk±rena ta½ netu½ samatthoti.
Atha so sakkassa devarañño paric±rika½ viya ta½ attano paric±rika½ disv± khattiyam±na½ upp±detv± “mayi kira dharam±neyeva mama bhariya½ aññe gahetv± gamissant²”ti s²ho viya r±jaªgaºe vijambham±no “sakalanagarav±sino me ±gatabh±va½ j±nant³”ti vagganto nadanto se¼ento apphoµento “id±ni te j²vagg±ha½ gahess±mi, rath±dayo me yojent³”ti anantara½ g±tham±ha–
75. “Yojayantu rathe asse, n±n±citte sam±hite;
atha dakkhatha me vega½, vidhamantassa sattavo”ti.
Tattha n±n±citteti n±n±laªk±ravicitte. Sam±hiteti asse sandh±ya vutta½, susikkhite nibbisevaneti attho. Atha dakkhatha me veganti atha me parakkama½ passissath±ti.
Satt³na½ gaºhana½ n±ma mayha½ bh±ro, gaccha tva½ nhatv± alaªkaritv± p±s±da½ ±ruh±ti ta½ uyyojesi. Maddar±j±pissa parih±rakaraºattha½ amacce pahiºi. Te tassa mah±nasadv±reyeva s±ºi½ parikkhipitv± kappake upaµµhapesu½. So katamassukammo s²sa½nh±to sabb±laªk±rapaµimaº¹ito amacc±d²hi parivuto “p±s±da½ abhiruhiss±m²”ti dis± viloketv± apphoµesi. Olokita-olokitaµµh±na½ vikampi. So “id±ni me parakkama½ passissath±”ti ±ha. Tamattha½ pak±sento satth± anantara½ g±tham±ha–
76. “Tañca tattha udikkhi½su, rañño maddassantepure;
vijambham±na½ s²ha½va, phoµenta½ diguºa½ bhujan”ti.
Tassattho tañca tattha vijambhanta½ apphoµenta½ rañño antepure v±tap±n±ni vivaritv± itthiyo udikkhi½s³ti.
Athassa maddar±j± kata-±neñjak±raºa½ alaªkatavarav±raºa½ pesesi. So samussitasetacchatta½ hatthikkhandha½ ±ruyha “pabh±vati½ ±neth±”ti tampi pacchato nis²d±petv± caturaªginiy± sen±ya parivuto p±c²nadv±rena nikkhamitv± parasena½ oloketv± “aha½ kusar±j±, j²vitatthik± urena nipajjant³”ti tikkhattu½ s²han±da½ naditv± sattumaddana½ ak±si. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
77. “Hatthikkhandhañca ±ruyha, ±ropetv± pabh±vati½;
saªg±ma½ otaritv±na, s²han±da½ nad² kuso.
78. “Tassa ta½ nadato sutv±, s²hassevitare mig±;
khattiy± vipal±yi½su, kusasaddabhayaµµit±.
79. “Hatth±roh± an²kaµµh±, rathik± pattik±rak±;
aññamaññassa chindanti, kusasaddabhayaµµit±.
80. “Tasmi½ saªg±mas²sasmi½, passitv± haµµham±naso;
kusassa rañño devindo, ad± verocana½ maºi½.
81. “So ta½ vijjhitv± saªg±ma½, laddh± verocana½ maºi½;
hatthikkhandhagato r±j±, p±vekkhi nagara½ pura½.
82. “J²vagg±ha½ gahetv±na, bandhitv± satta khattiye;
sasurass³pan±mesi, ime te deva sattavo.
83. “Sabbeva te vasa½ gat±, amitt± vihat± tava;
k±ma½ karohi te tay±, muñca v± te hanassu v±”ti.
Tattha vipal±yi½s³ti sati½ paccupaµµh±petu½ asakkont± vipallatthacitt± bhijji½su. Kusasaddabhayaµµit±ti kusarañño sadda½ niss±ya j±tena bhayena upaddut± m³¼hacitt±. Aññamaññassa chindant²ti aññamañña½ chindanti maddanti. “Bhindi½s³”tipi p±µho. Tasminti eva½ bodhisattassa saddasavaneneva saªg±me bhinne tasmi½ saªg±mas²se ta½ mah±sattassa parakkama½ passitv± tuµµhahadayo sakko verocana½ n±ma maºikkhandha½ tassa ad±si. Nagara½ puranti nagarasaªkh±ta½ pura½. Bandhitv±ti tesaññeva uttari s±µakena pacch±b±ha½ bandhitv±. K±ma½ karohi te tay±ti tva½ attano k±ma½ iccha½ ruci½ karohi, ete hi tay± d±s± kat±yev±ti.
R±j± ±ha–
84. “Tuyheva sattavo ete, na hi te mayha sattavo;
tvaññeva no mah±r±ja, muñca v± te hanassu v±”ti.
Tattha tvaññeva noti, mah±r±ja, tva½yeva amh±ka½ issaroti.
Eva½ vutte mah±satto “ki½ imehi m±ritehi, m± tesa½ ±gamana½ niratthaka½ hotu, pabh±vatiy± kaniµµh± satta maddar±jadh²taro atthi, t± nesa½ d±pess±m²”ti cintetv± g±tham±ha–
85. “Im± te dh²taro satta, devakaññ³pam± subh±;
dad±hi nesa½ ekeka½, hontu j±m±taro tav±”ti.
Atha na½ r±j± ±ha–
86. “Amh±kañceva t±sañca, tva½ no sabbesamissaro;
tvaññeva no mah±r±ja, dehi nesa½ yadicchas²”ti.
Tattha tva½ no sabbesanti, mah±r±ja kusanarinda, ki½ vadesi, tvaññeva etesañca sattanna½ r±j³na½ mamañca im±sañca sabbesa½ no issaro. Yadicchas²ti yadi icchasi, yassa v± ya½ d±tu½ icchasi, tassa ta½ deh²ti.
Eva½ vutte so t± sabb±pi alaªk±r±petv± ekekassa rañño ekeka½ ad±si. Tamattha½ pak±sento satth± pañca g±th±yo abh±si–
87. “Ekamekassa ekeka½, ad± s²hassaro kuso;
khattiy±na½ tad± tesa½, rañño maddassa dh²taro.
88. “P²ºit± tena l±bhena, tuµµh± s²hassare kuse;
sakaraµµh±ni p±yi½su, khattiy± satta t±vade.
89. “Pabh±vatiñca ±d±ya, maºi½ verocana½ subha½;
kus±vati½ kuso r±j±, agam±si mahabbalo.
90. “Tyassu ekarathe yant±, pavisant± kus±vati½;
sam±n± vaººar³pena, n±ññamaññ±tirocisu½.
91. “M±t± puttena sa½gacchi, ubhayo ca jayampat²;
samagg± te tad± ±su½, ph²ta½ dharaºim±vasun”ti.
Tattha p²ºit±ti santappit±. P±yi½s³ti id±ni appamatt± bhaveyy±th±ti kusanarindena ovadit± agama½su. Agam±s²ti katip±ha½ vasitv± “amh±ka½ raµµha½ gamiss±m±”ti sasura½ ±pucchitv± gato. Ekarathe yant±ti dvepi ekaratha½ abhiruyha gacchant±. Sam±n± vaººar³pen±ti vaººena ca r³pena ca sam±n± hutv±. N±ññamaññ±tirocisunti eko eka½ n±tikkami. Maºiratan±nubh±vena kira mah±satto abhir³po ahosi suvaººavaººo sobhaggappatto, so kira pubbe paccekabuddhassa piº¹ap±tanissandena buddhapaµim±karaºanissandena ca eva½ tejavanto ahosi. Sa½gacch²ti athassa m±t± mah±sattassa ±gamana½ sutv± nagare bheri½ car±petv± mah±sattassa bahu½ paºº±k±ra½ ±d±ya paccuggamana½ katv± sam±gacchi. Sopi m±tar± saddhi½yeva nagara½ padakkhiºa½ katv± satt±ha½ chaºak²¼a½ k²¼itv± alaªkatap±s±datala½ abhiruhi. Tepi ubho jayampatik± samagg± ahesu½, tato paµµh±ya y±vaj²va½ samagg± sammodam±n± ph²ta½ dharaºi½ ajjh±vasi½s³ti.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± sacc±ni pak±setv± j±taka½ samodh±nesi, saccapariyos±ne ukkaºµhitabhikkhu sot±pattiphale patiµµhahi. Tad± m±t±pitaro mah±r±jakul±ni ahesu½, kaniµµho ±nando, khujj± khujjuttar±, pabh±vat² r±hulam±t±, paris± buddhaparis±, kusar±j± pana ahameva ahosinti.

Kusaj±takavaººan± paµham±.