6. “Abbh³ti tassa bho hoti, yo anicchantamicchati;
ak±ma½ r±ja k±mesi, akanta½ kantumicchas²”ti.
Tattha abbh³t²ti abh³ti, avu¹¹h²ti attho. So pana paµibaddhacittat±ya akkosiyam±nopi paribh±siyam±nopi vippaµis±ra½ anupp±detv±va anantara½ g±tham±ha–
7. “Ak±ma½ v± sak±ma½ v±, yo naro labhate piya½;
l±bhamettha pasa½s±ma, al±bho tattha p±pako”ti.
S±pi tasmi½ eva½ kathentepi anosakkitv± thaddhataravacana½ vatv± pal±petuk±m± itara½ g±tham±ha–
8. “P±s±ºas±ra½ khaºasi, kaºik±rassa d±run±;
v±ta½ j±lena b±dhesi, yo anicchantamicchas²”ti.
Tattha kaºik±rassa d±run±ti kaºik±rakaµµhena. B±dhes²ti bandhas²ti. Ta½ sutv± r±j± tisso g±th±yo abh±si–
9. “P±s±ºo n³na te hadaye, ohito mudulakkhaºe;
yo te s±ta½ na vind±mi, tirojanapad±gato.
10. “Yad± ma½ bhakuµi½ katv±, r±japutt² udikkhati;
±¼±riko tad± homi, rañño maddassantepure.
11. “Yad± umhayam±n± ma½, r±japutt² udikkhati;
n±¼±riko tad± homi, r±j± homi tad± kuso”ti.
Tattha mudulakkhaºeti mudun± itthilakkhaºena samann±gate. Yoti yo aha½ tiroraµµh± ±gato tava santike vasanto paµisanth±ramattampi s±ta½ na labh±mi, so eva½ maññ±mi, mayi sinehuppattiniv±raº±ya n³na tava hadaye p±s±ºo µhapito. Bhakuµi½ katv±ti kodhavasena valivisama½ nal±µa½ katv±. ¾¼±rikoti bhattak±rako. Tasmi½ khaºe aha½ maddarañño antepure bhattak±rakad±so viya hom²ti vadati. Umhayam±n±ti pahaµµh±k±ra½ dassetv± hasam±n±. R±j± hom²ti tasmi½ khaºe aha½ kus±vat²nagare rajja½ k±rento r±j± viya homi, kasm±si eva½ pharus±, ito paµµh±ya m± evar³pa½ kari, bhaddeti. S± tassa vacana½ sutv± cintesi– “aya½ ativiya all²yitv± katheti, mus±v±da½ katv± up±yena na½ ito pal±pess±m²”ti g±tham±ha–
12. “Sace hi vacana½ sacca½, nemitt±na½ bhavissati;
neva me tva½ pat² assa, k±ma½ chindantu sattadh±”ti.
Tassattho mah±r±ja, may± “aya½ kusar±j± mayha½ pati bhavissati, na bhavissat²”ti bah³ nimittap±µhak± pucchit±, te “k±ma½ kira ma½ sattadh± chindantu, neva me tva½ pati bhavissas²”ti vadi½s³ti. Ta½ sutv± r±j± ta½ paµib±hanto “bhadde, may±pi attano raµµhe nemittak± pucchit±, te ‘aññatra s²hassarakusar±jato tava pati n±ma añño natth²’ti by±kari½su, ahampi attano ñ±ºabalanimittena evameva kathesin”ti vatv± anantara½ g±tham±ha–
13. “Sace hi vacana½ sacca½, aññesa½ yadi v± mama;
neva tuyha½ pat² atthi, añño s²hassar± kus±”ti.
Tassattho– yadi hi aññesa½ nemitt±na½ vacana½ sacca½, yadi v± mama vacana½ sacca½, tava añño pati n±ma natth²ti. S± tassa vacana½ sutv± “na sakk± ima½ lajj±petu½ v± pal±petu½ v±, ki½ me imin±”ti dv±ra½ pidh±ya att±na½ na dassesi. Sopi k±ja½ gahetv± otari, tato paµµh±ya ta½ daµµhu½ na labhati, bhattak±rakakamma½ karonto ativiya kilamati bhuttap±tar±so d±r³ni ph±leti, bh±jan±ni dhovati, k±jena udaka½ ±harati, sayanto ambaºapiµµhe sayati, p±to vuµµh±ya y±gu-±d²ni pacati harati bhojeti, nandir±ga½ niss±ya atidukkha½ anubhoti. So ekadivasa½ bhattagehadv±rena gacchanti½ khujja½ disv± pakkosi. S± pabh±vatiy± bhayena tassa santika½ gantu½ avisahant² turitaturit± viya gacchati. Atha na½ vegena upagantv± “khujje”ti ±ha. S± nivattitv± µhit± “ko eso”ti vatv± “tumh±ka½ sadda½ na suº±m²”ti ±ha. Atha na½ “khujje tvampi s±min²pi te ubhopi ativiya thaddh±, ettaka½ k±la½ tumh±ka½ santike vasanto ±rogyas±sanamattampi na labh±mi, deyyadhamma½ pana ki½ dassatha, tiµµhatu t±veta½, api me pabh±vati½ muduka½ katv± dassetu½ sakkhissas²”ti ±ha S± “s±dh³”ti sampaµicchi. Atha na½ “sace me ta½ dassetu½ sakkhissasi, khujjabh±va½ te ujuka½ katv± g²veyyaka½ dass±m²”ti palobhento pañca g±th±yo abh±si–
14. “Nekkha½ g²va½ te k±ressa½, patv± khujje kus±vati½;
sace ma½ n±gan±s³r³, olokeyya pabh±vat².
15. “Nekkha½ g²va½ te k±ressa½, patv± khujje kus±vati½;
sace ma½ n±gan±s³r³, ±lapeyya pabh±vat².
16. “Nekkha½ g²va½ te k±ressa½, patv± khujje kus±vati½;
sace ma½ n±gan±s³r³, umh±yeyya pabh±vat².
17. “Nekkha½ g²va½ te k±ressa½, patv± khujje kus±vati½;
sace ma½ n±gan±s³r³, pamh±yeyya pabh±vat².
18. “Nekkha½ g²va½ te k±ressa½, patv± khujje kus±vati½;
sace ma½ n±gan±s³r³, p±º²hi upasamphuse”ti.
Tattha nekkha½ g²va½ teti tava g²veyya½ sabbasuvaººamayameva k±ress±m²ti attho. “Nekkha½ g²va½ te kariss±m²”tipi p±µho, tava g²v±ya nekkhamaya½ pi¼andhana½ pi¼andhess±m²ti attho. Olokeyy±ti sace tava vacanena ma½ pabh±vat² olokeyya, sace ma½ t±ya olok±petu½ sakkhissas²ti attho. “¾lapeyy±”ti-±d²supi eseva nayo. Ettha pana umh±yeyy±ti mandahasitavasena parih±seyya. Pamh±yeyy±ti mah±hasitavasena parih±seyya. S± tassa vacana½ sutv± “gacchatha tumhe, deva, katip±haccayena na½ tumh±ka½ vase kariss±mi, passatha me parakkaman”ti vatv± ta½ karaº²ya½ t²retv± pabh±vatiy± santika½ gantv± tass± vasanagabbha½ sodhent² viya paharaºayogga½ le¹¹ukhaº¹ampi asesetv± antamaso p±duk±pi n²haritv± sakalagabbha½ sammajjitv± gabbhadv±re umm±ra½ antara½ katv± ucc±sana½ paññapetv± pabh±vatiy± eka½ n²cap²µhaka½ attharitv± “ehi, amma, s²se te ³k± viciniss±m²”ti ta½ tattha p²µhake nis²d±petv± attano ³ru-antare tass± s²sa½ µhapetv± thoka½ kaº¹uyitv± “aho imiss± s²se bah³ ³k±”ti sakas²sato ³k± gahetv± tass± hatthe µhapetv± “passa kittak± te s²se ³k±”ti piyakatha½ kathetv± mah±sattassa guºa½ kathent² g±tham±ha–
19. “Na hi n³n±ya½ r±japutt², kuse s±tampi vindati;
±¼±rike bhate pose, vetanena anatthike”ti.
Tassattho– eka½sena aya½ r±japutt² pubbe kus±vat²nagare kusanarindassa santike m±l±gandhavilepanavatth±laªk±ravasena appamattakampi s±ta½ na vindati na labhati, tamb³lamattampi etena etiss± dinnapubba½ na bhavissati. Ki½k±raº±? Itthiyo n±ma ekadivasampi aªka½ avattharitv± nipannas±mikamhi hadaya½ bhinditu½ na sakkonti, aya½ pana ±¼±rike bhate pose ±¼±rikattañca bhatakattañca upagate etasmi½ purise m³lenapi anatthike kevala½ ta½yeva niss±ya rajja½ pah±ya ±gantv± eva½ dukkha½ anubhavante paµisanth±ramattampi na karoti, sacepi te, amma, tasmi½ sineho natthi, sakalajambud²pe aggar±j± ma½ niss±ya kilamat²ti tassa kiñcideva d±tu½ arahas²ti. S± ta½ sutv± khujj±ya kujjhi. Atha na½ khujj± g²v±ya½ gahetv± antogabbhe khipitv± saya½ bahi hutv± dv±ra½ pidh±ya ±viñchanarajjumhi olambant² aµµh±si. Pabh±vat² ta½ gahetu½ asakkont² dv±ram³le µhatv± akkosant² itara½ g±tham±ha–
20. “Na hi n³n±ya½ s± khujj±, labhati jivh±ya chedana½;
sunisitena satthena, eva½ dubbh±sita½ bhaºan”ti.
Tattha sunisiten±ti suµµhu nisitena tikhiºasatthena. Eva½ dubbh±sitanti eva½ asotabbayuttaka½ dubbh±sita½ bhaºant². Atha khujj± ±viñcanarajju½ gahetv± µhit±va “nippaññe dubbin²te tava r³pa½ ki½ karissati, ki½ maya½ tava r³pa½ kh±ditv± y±pess±m±”ti vatv± terasahi g±th±hi bodhisattassa guºa½ pak±sent² khujj±gajjita½ n±ma gajji–
21. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
mah±yasoti katv±na, karassu rucire piya½.
22. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
mahaddhanoti katv±na, karassu rucire piya½.
23. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
mahabbaloti katv±na, karassu rucire piya½.
24. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
mah±raµµhoti katv±na, karassu rucire piya½.
25. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
mah±r±j±ti katv±na, karassu rucire piya½.
26. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
s²hassaroti katv±na, karassu rucire piya½.
27. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
vaggussaroti katv±na, karassu rucire piya½.
28. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
bindussaroti katv±na, karassu rucire piya½.
29. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
mañjussaroti katv±na, karassu rucire piya½.
30. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
madhussaroti katv±na, karassu rucire piya½.
31. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
satasippoti katv±na, karassu rucire piya½.
32. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
khattiyotipi katv±na, karassu rucire piya½.
33. “M± na½ r³pena p±mesi, ±rohena pabh±vati;
kusar±j±ti katv±na, karassu rucire piyan”ti.
Tattha m± na½ r³pena p±mesi, ±rohena, pabh±vat²ti are pabh±vati, m± tva½ eta½ kusanarinda½ attano r³pena ±rohapariº±hena pamini, eva½ pam±ºa½ gaºhi. Mah±yasoti mah±nubh±vo soti eva½ hadaye katv±na rucire piyadassane karassu tassa piya½. ¾nubh±voyeva hissa r³panti vadati. Esa nayo sabbattha. Api ca mah±yasoti mah±pariv±ro. Mahaddhanoti mah±bhogo. Mahabbaloti mah±th±mo. Mah±raµµhoti vipularaµµho. Mah±r±j±ti sakalajambud²pe aggar±j±. S²hassaroti s²hasaddasam±nasaddo. Vaggussaroti l²l±yuttassaro. Bindussaroti sampiº¹itaghanassaro. Mañjussaroti sundarassaro. Madhussaroti madhurayuttassaro. Satasippoti paresa½ santike asikkhitv± attano baleneva nipphanna-anekasatasippo. Khattiyoti okk±kapaveºiya½ j±to asambhinnakhattiyo. Kusar±j±ti sakkadattiyakusatiºasam±nan±mo r±j±. Evar³po hi añño r±j± n±ma natth²ti j±nitv± etassa piya½ karoh²ti khujj± ettak±hi g±th±hi tassa guºa½ kathesi. Pabh±vat² tass± vacana½ sutv± “khujje ativiya gajjasi, hatthena p±puºant² sas±mikabh±va½ te j±n±pess±m²”ti khujja½ tajjesi. S±pi ta½ “aha½ ta½ rakkham±n± pituno te kusar±jassa ±gatabh±va½ n±rocesi½, hotu, ajja rañño ±rocess±m²”ti mahantena saddena bh±y±pesi. S±pi “kocideva suºeyy±”ti khujja½ saññ±pesi. Bodhisattopi ta½ passitu½ alabhanto satta m±se dubbhojanena dukkhaseyy±ya kilamanto cintesi– “ko me et±ya attho, satta m±se vasanto eta½ passitumpi na labh±mi, ativiya kakkha¼± s±hasik±, gantv± m±t±pitaro passiss±m²”ti. Tasmi½ khaºe sakko ±vajjento tassa ukkaºµhitabh±va½ ñatv± “r±j± satta m±se pabh±vati½ daµµhumpi na labhi, labhan±k±ramassa kariss±m²”ti maddarañño d³te katv± sattanna½ r±j³na½ d³ta½ p±hento “pabh±vat², kusar±ja½ cha¹¹etv± ±gat±, ±gacchantu pabh±vati½ gaºhant³”ti ekekassa visu½ visu½ s±sana½ pahiºi. Te mah±pariv±rena gantv± nagara½ patv± aññamaññassa ±gatak±raºa½ na j±nanti. Te “tva½ kasm± ±gato, tva½ kasm± ±gatos²”ti pucchitv± tamattha½ ñatv± kujjhitv± “eka½ kira dh²tara½ sattanna½ dassati, passathassa an±c±ra½, uppaº¹eti no, gaºhatha nan”ti “sabbesampi amh±ka½ pabh±vati½ detu yuddha½ v±”ti s±san±ni pahiºitv± nagara½ pariv±rayi½su. Maddar±j± s±sana½ sutv± bh²tatasito amacce ±mantetv± “ki½ karom±”ti pucchi. Atha na½ amacc± “deva sattapi r±j±no pabh±vati½ niss±ya ±gat±, ‘sace na dassati, p±k±ra½ bhinditv± nagara½ pavisitv± j²vitakkhaya½ p±petv± ta½ gaºhiss±m±’ti vadanti, p±k±re abhinneyeva tesa½ pabh±vati½ pesess±m±”ti vatv± g±tham±ha½su–