Te eva½ vicarant± anupubbena maddaraµµhe s±galanagara½ samp±puºi½su. Tattha maddarañño aµµha dh²taro uttamar³padhar± devaccharapaµibh±g±, t±sa½ sabbajeµµhik± pabh±vat² n±ma. Tass± sar²rato b±las³riyassa pabh± viya pabh± niccharanti, andhak±repi catuhatthe antogabbhe pad²pakicca½ natthi, sabbo gabbho ekobh±sova hoti. Dh±t² panass± khujj±, s± pabh±vati½ bhojetv± tass± s²sanh±panattha½ aµµhahi vaººad±s²hi aµµha ghaµe g±h±petv± s±yanhasamaye udakatth±ya gacchant² titthamagge µhita½ ta½ r³paka½ disv± “pabh±vat²”ti saññ±ya “aya½ dubbin²t± ‘s²sa½ nh±yiss±m²’ti amhe udakatth±ya pesetv± paµhamatara½ ±gantv± titthamagge µhit±”ti kujjhitv± “are kulalajj±panike amhehi purimatara½ ±gantv± kasm± idha µhit±si, sace r±j± j±nissati, n±sessati no”ti vatv± hatthena gaº¹apasse pahari, hatthatala½ bhijjam±na½ viya j±ta½. Tato “suvaººar³pakan”ti ñatv± hasam±n± t±sa½ vaººad±s²na½ santika½ gacchant² “passatheta½ me kamma½, mama dh²t±tisaññ±ya pah±ra½ ad±si½, aya½ mama dh²tu santike kimagghati, kevala½ me hattho dukkh±pito”ti ±ha.
Atha na½ r±jad³t± gahetv± “tva½ ‘mama dh²t± ito abhir³patar±’ti vadant² ka½ n±ma kathes²”ti ±ha½su. “Maddarañño dh²tara½ pabh±vati½, ida½ r³paka½ tass± so¼asimpi kala½ na agghat²”ti. Te tuµµham±nas± r±jadv±ra½ gantv± “okk±karañño d³t± dv±re µhit±”ti paµih±resu½. R±j± ±san± vuµµh±ya µhitakova “pakkosath±”ti ±ha. Te pavisitv± r±j±na½ vanditv± “mah±r±ja, amh±ka½ r±j± tumh±ka½ ±rogya½ pucchat²”ti vatv± katasakk±rasamm±n± “kimattha½ ±gatatth±”ti puµµh± “amh±ka½ rañño s²hassaro putto kusakum±ro n±ma, r±j± tassa rajja½ d±tuk±mo amhe tumh±ka½ santika½ pahiºi, tumh±ka½ kira dh²t± pabh±vat², ta½ tassa detha, imañca suvaººar³paka½ deyyadhamma½ gaºhath±”ti ta½ r³paka½ tassa ada½su. Sopi “evar³pena mah±r±jena saddhi½ viv±hamaªgala½ bhavissat²”ti tuµµhacitto sampaµicchi Atha na½ d³t± ±ha½su– “mah±r±ja, amhehi na sakk± papañca½ k±tu½, kum±rik±ya laddhabh±va½ rañño ±rocess±ma, atha na½ so ±gantv± ±d±ya gamissat²”ti. So “s±dh³”ti vatv± tesa½ sakk±ra½ katv± vissajjesi. Te gantv± rañño ca deviy± ca ±rocesu½. R±j± mahantena pariv±rena kus±vatito nikkhamitv± anupubbena s±galanagara½ p±puºi. Maddar±j± paccuggantv± ta½ nagara½ pavesetv± mahanta½ sakk±ramak±si.
S²lavat² dev² paº¹itatt± “ko j±n±ti, ki½ bhavissat²”ti ek±hadv²haccayena maddar±j±na½ ±ha– “mah±r±ja, suºisa½ daµµhuk±m±mh²”ti. So “s±dh³”ti sampaµicchitv± ta½ pakkos±pesi. Pabh±vat² sabb±laªk±rapaµimaº¹it± dh±tigaºaparivut± ±gantv± sassu½ vandi. S± ta½ disv± cintesi– “aya½ kum±rik± abhir³p±, mayha½ putto vir³po. Sace es± ta½ passissati, ek±hampi avasitv± pal±yissati, up±ya½ kariss±m²”ti. S± maddar±j±na½ ±mantetv±, “mah±r±ja, suºis± me puttassa anucchavik±, apica kho pana amh±ka½ kulapaveºiy± ±gata½ c±ritta½ atthi, sace aya½ tasmi½ c±ritte vattissati, ness±mi nan”ti ±ha. “Ki½ pana vo c±rittan”ti. “Amh±ka½ va½se y±va ekassa gabbhassa patiµµh±na½ hoti, t±va div± s±mika½ passitu½ na labhati. Sace es± tath± karissati, ness±mi nan”ti. R±j± “ki½, amma, sakkhissasi eva½ vattitun”ti dh²tara½ pucchi. S± “±ma t±t±”ti ±ha. Tato okk±kar±j± maddarañño bahu½ dhana½ datv± ta½ ±d±ya pakk±mi. Maddar±j±pi mahantena pariv±rena dh²tara½ uyyojesi.
Okk±ko kus±vati½ gantv± nagara½ alaªk±r±petv± sabbabandhan±ni mocetv± puttassa abhiseka½ katv± rajja½ datv± pabh±vati½ aggamahesi½ k±retv± nagare “kusar±jassa ±º±”ti bheri½ car±pesi. Sakalajambud²patale r±j±no yesa½ dh²taro atthi, te kusarañño dh²taro pahiºi½su Yesa½ putt± atthi, te tena saddhi½ mittabh±va½ ±kaªkhant± putte upaµµh±ke katv± pahiºi½su. Bodhisattassa n±µakapariv±ro mah± ahosi, mahantena yasena rajja½ k±resi. So pabh±vati½ div± passitu½ na labhati, s±pi ta½ div± passitu½ na labhati, ubhinna½ rattidassanameva hoti. Tattha pabh±vatiy± sar²rappabh±pi abboh±rik± ahosi. Bodhisatto sirigabbhato ratti½yeva nikkhamati.
So katip±haccayena pabh±vati½ div± daµµhuk±mo m±tuy± ±rocesi. S± “m± te t±ta, rucci, y±va eka½ putta½ labhasi, t±va ±gameh²”ti, paµikkhipi. So punappuna½ y±ciyeva. Atha na½ s± ±ha– “tena hi hatthis±la½ gantv± hatthimeº¹avesena tiµµha, aha½ ta½ tattha ±ness±mi, atha na½ akkh²ni p³retv± olokeyy±si, m± ca att±na½ j±n±peh²”ti. So “s±dh³”ti sampaµicchitv± hatthis±la½ agam±si. Athassa m±t± hatthis±la½ alaªk±r±petv± pabh±vati½ “ehi s±mikassa hatthino pass±m±”ti tattha netv± “aya½ hatth² asuko n±ma, aya½ hatth² asuko n±m±”ti tass± dassesi. Tattha ta½ r±j± m±tu pacchato gacchanti½ disv± hatthigopakavesena hatthichakaºapiº¹ena piµµhiya½ pahari. S± kuddh± “rañño kathetv± te hattha½ chind±pess±m²”ti vatv± devi½ ujjh±pesi. R±jam±t± “m± amma kujjh²”ti suºisa½ saññ±petv± piµµhi½ parimajji. Punapi r±j± ta½ daµµhuk±mo hutv± assas±l±ya assagopakavesena ta½ disv± tatheva assachakaºapiº¹ena pahari. Tad±pi ta½ kuddha½ sassu saññ±pesi.
Punekadivase pabh±vat² mah±satta½ passituk±m± hutv± sassuy± ±rocetv± “ala½ m± te rucc²”ti paµikkhitt±pi punappuna½ y±ci. Atha na½ s± ±ha– “tena hi sve mama putto nagara½ padakkhiºa½ karissati, tva½ s²hapañjara½ vivaritv± ta½ passeyy±s²”ti. Evañca pana vatv± punadivase nagara½ alaªk±r±petv± jayampatikum±ra½ r±javesa½ g±h±petv± hatthipiµµhe nis²d±petv± bodhisatta½ pacchim±sane nis²d±petv± nagara½ padakkhiºa½ k±r±pesi. S± pabh±vati½ ±d±ya s²hapañjare µhatv± “passa tava s±mikassa sirisobhaggan”ti ±ha. S± “anucchaviko me s±miko laddho”ti attaman± ahosi. Ta½ divasa½ pana mah±satto hatthimeº¹avesena jayampatissa pacchim±sane nis²ditv± yath±dhipp±yena pabh±vati½ olokento hatthavik±r±divasena cittaruciy± ke¼i½ dassesi. Hatthimhi atikkante r±jam±t± pabh±vati½ pucchi– “diµµho te, amma, s±miko”ti. “¾ma ayye, pacchim±sane panassa nisinno hatthimeº¹o ativiya dubbin²to, mayha½ hatthavik±r±d²ni dassesi, kasm± evar³pa½ alakkhika½ rañño pacchim±sane nis²d±pesu½, n²har±pehi nan”ti? “Amma, rañño pacchim±sane rakkh± n±ma icchitabb±”ti.
S± cintesi– “aya½ hatthimeº¹o ativiya nibbhayo, r±j±na½ ‘r±j±’tipi na maññati, ki½ nu kho esova kusar±j±, addh± hi eso ativiya vir³po eva bhavissati, teneva ma½ na dassent²”ti. S± khujja½ kaººam³le ±ha– “amma, gaccha t±va j±n±hi, ki½ purim±sane nisinnako r±j±, ud±hu pacchim±sane”ti? “Katha½ pan±ha½ j±niss±m²”ti. “Sace hi so r±j± bhavissati, paµhamatara½ hatthipiµµhito otarissati, im±ya saññ±ya j±n±h²”ti. S± gantv± ekamante µhit± paµhama½ mah±satta½ otaranta½ addasa, pacch± jayampatikum±ra½. Mah±sattopi ito cito ca olokento khujja½ disv± “imin± n±ma k±raºena es± ±gat± bhavissat²”ti ñatv± ta½ pakkos±petv± “ima½ antara½ pabh±vatiy± m± katheh²”ti da¼ha½ vatv± uyyojesi. S± gantv± “purim±sane nisinno paµhama½ otar²”ti ±ha. Pabh±vat² tass± vacana½ saddahi.
Mah±sattopi puna daµµhuk±mo hutv± m±tara½ y±ci. S± paµikkhipitu½ asakkont² “tena hi aññ±takavesena uyy±na½ gacch±h²”ti ±ha. So uyy±na½ gantv± pokkharaºiya½ galappam±ºa½ udaka½ pavisitv± paduminipattena s²sa½ ch±detv± pupphitapadumena mukha½ ±varitv± aµµh±si. M±t±pissa pabh±vati½ uyy±na½ netv± s±yanhasamaye “ime rukkhe passa, sakuºe passa, mige pass±”ti palobhayam±n± pokkharaº²t²ra½ p±y±si. S± pañcavidhapadumasañchanna½ pokkharaºi½ disv± nh±yituk±m± paric±rik±hi saddhi½ pokkharaºi½ otaritv± k²¼ant² ta½ paduma½ disv± vicinituk±m± hattha½ pas±resi. Atha na½ r±j± paduminipatta½ apanetv± “aha½ kusar±j±”ti vatv± hatthe gaºhi. S± tassa mukha½ disv± “yakkho ma½ gaºh²”ti viravitv± tattheva visaññita½ patt±. Athass± r±j± hattha½ muñci. S± sañña½ paµilabhitv± “kusar±j± kira ma½ hatthe gaºhi, imin±v±ha½ hatthis±l±ya hatthichakaºapiº¹ena, assas±l±ya assachakaºapiº¹ena pahaµ±, ayameva ma½ hatthissa pacchim±sane nis²ditv± uppaº¹esi, ki½ me evar³pena dummukhena patin±, ima½ jahitv± aha½ j²vant² añña½ pati½ labhiss±m²”ti cintetv± attan± saddhi½ ±gate amacce pakkos±petv± “mama y±nav±hana½ sajja½ karotha, ajjeva gamiss±m²”ti ±ha½ Te rañño ±rocesu½. R±j± cintesi– “sace gantu½ na labhissati, hadayamass± phalissati, gacchatu puna ta½ attano balena ±ness±m²”ti cintetv± athass± gamana½ anuj±ni. S± pitunagarameva agam±si.
Mah±sattopi uyy±nato nagara½ pavisitv± alaªkatap±s±da½ abhiruhi. Bodhisattañhi s± pubbapatthan±vasena na icchi, sopi pubbakammavaseneva vir³po ahosi. At²te kira b±r±ºasiya½ dv±rag±me uparimav²thiy± ca heµµhimav²thiy± ca dve kul±ni vasi½su. Ekassa kulassa dve putt± ahesu½. Ekassa ek±va dh²t± ahosi. Dv²su puttesu bodhisatto kaniµµho. Ta½ kum±rika½ jeµµhakassa ada½su. Kaniµµho ad±rabharaºo bh±tu santikeyeva vasi. Athekadivasa½ tasmi½ ghare atirasakap³ve paci½su. Bodhisatto arañña½ gato hoti. Tassa p³va½ µhapetv± avasese bh±jetv± kh±di½su. Tasmi½ khaºe paccekabuddho bhikkh±ya gharadv±ra½ agam±si. Bodhisattassa bh±tuj±y± “c³¼apatino añña½ p³va½ paciss±m²”ti ta½ gahetv± paccekabuddhassa ad±si. Sopi ta½ khaºaññeva araññato ±gacchi. Atha na½ s± ±ha– “s±mi, citta½ pas±dehi, tava koµµh±so paccekabuddhassa dinno”ti. So “tava koµµh±sa½ kh±ditv± mama koµµh±sa½ desi, aha½ ki½ kh±diss±m²”ti kuddho paccekabuddha½ anugantv± pattato p³va½ gaºhi. S± m±tu ghara½ gantv± navavil²na½ campakapupphavaººa½ sappi½ ±haritv± paccekabuddhassa patta½ p³resi, ta½ obh±sa½ muñci. S± ta½ disv± patthana½ paµµhapesi– “bhante, imin± d±nabalena nibbattanibbattaµµh±ne me sar²ra½ obh±saj±ta½ hotu, uttamar³padhar± ca bhaveyya½, imin± ca me asappurisena saddhi½ ekaµµh±ne v±so m± ahos²”ti. Iti s± imiss± pubbapatthan±ya vasena ta½ na icchi. Bodhisattopi ta½ p³va tasmi½ sappipatte os²d±petv± patthana½ paµµhapesi– “bhante, ima½ yojanasate vasantimpi ±netv± mama p±daparic±rika½ k±tu½ samattho bhaveyyan”ti. Tattha ya½ so kuddho gantv± p³va½ gaºhi, tassa pubbakammassa vasena vir³po ahosi, pubbapatthan±ya s± ca ta½ na icch²ti.
So pabh±vatiy± gat±ya sokappatto ahosi, n±n±k±rehi paric±rayam±n±pi na½ sesitthiyo olok±petumpi n±sakkhi½su, pabh±vatirahitamassa sakalampi nivesana½ tuccha½ viya kh±yi. So “id±ni s±galanagara½ patt± bhavissat²”ti pacc³sasamaye m±tu santika½ gantv±, “amma, aha½ pabh±vati½ ±ness±mi, tumhe rajja½ anus±sath±”ti vadanto paµhama½ g±tham±ha–