R±j± “kaha½ paneso imin± gahito”ti pucchi. Athassa s± ±cikkhant² g±tham±ha–
246. “C±tuddasi½ pañcadasiñca r±ja, catuppathe sammati n±gar±j±;
tamaggah² puriso j²vikattho, ta½ bandhan± muñca pat² mameso”ti.
Tattha catuppatheti catukkamaggassa ±sannaµµh±ne ekasmi½ vammike caturaªgasamann±gata½ adhiµµh±na½ adhiµµhahitv± uposathav±sa½ vasanto nipajjat²ti attho. Ta½ bandhan±ti ta½ eva½ dhammika½ guºavanta½ n±gar±j±na½ etassa dhana½ datv± pe¼abandhan± pamuñca.
Evañca pana vatv± punapi ta½ y±cant² dve g±th± abh±si–
247. “So¼asitthisahass±ni, ±muttamaºikuº¹al±;
v±rigehasay± n±r², t±pi ta½ saraºa½ gat±.
248. “Dhammena mocehi as±hasena, g±mena nikkhena gava½ satena;
ossaµµhak±yo urago car±tu, puññatthiko muñcatu bandhanasm±”ti.
Tattha so¼asitthisahass±n²ti m± tva½ esa yo v± so v± daliddan±goti maññittha. Etassa hi ettak± sabb±laªk±rapaµimaº¹it± itthiyova, ses± sampatti aparim±º±ti dasseti. V±rigehasay±ti udakacchadana½ udakagabbha½ katv± tattha sayanas²l±. Ossaµµhak±yoti nissaµµhak±yo hutv±. Car±t³ti caratu.
Atha na½ r±j± tisso g±th± abh±si–
249. “Dhammena mocemi as±hasena, g±mena nikkhena gava½ satena;
ossaµµhak±yo urago car±tu, puññatthiko muñcatu bandhanasm±.
250. “Dammi nikkhasata½ ludda, th³lañca maºikuº¹ala½;
catussadañca pallaªka½, um±pupphasarinnibha½.
251. “Dve ca s±disiyo bhariy±, usabhañca gava½ sata½;
ossaµµhak±yo urago car±tu, puññatthiko muñcatu bandhanasm±”ti.
Tattha ludd±ti r±j± uraga½ mocetu½ ahituº¹ika½ ±mantetv± tassa d±tabba½ deyyadhamma½ dassento evam±ha. G±th± pana heµµh± vuttatth±yeva.
Atha na½ luddo ±ha–
252. “Vin±pi d±n± tava vacana½ janinda, muñcemu na½ uraga½ bandhanasm±;
ossaµµhak±yo urago car±tu, puññatthiko muñcatu bandhanasm±”ti.
Tattha tava vacananti mah±r±ja, vin±pi d±nena tava vacanameva amh±ka½ garu. Muñcemu nanti muñciss±mi etanti vadati.
Evañca pana vatv± mah±satta½ pe¼ato n²hari. N±gar±j± nikkhamitv± pupphantara½ pavisitv± ta½ attabh±va½ vijahitv± m±ºavakavaººena alaªkatasar²ro hutv± pathavi½ bhindanto viya nikkhanto aµµh±si. Suman± ±k±sato otaritv± tassa santike µhit±. N±gar±j± añjali½ paggayha r±j±na½ namassam±no aµµh±si. Tamattha½ pak±sento satth± dve g±th± abh±si–
253. “Mutto campeyyako n±go, r±j±na½ etadabravi;
namo te k±sir±jatthu, namo te k±siva¹¹hana;
añjali½ te paggaºh±mi, passeyya½ me nivesana½.
254. “Addh± hi dubbissasametam±hu, ya½ m±nuso vissase am±nusamhi;
sace ca ma½ y±casi etamattha½, dakkhemu te n±ga nivesan±n²”ti.
Tattha passeyya½ me nivesananti mama nivesana½ campeyyan±gabhavana½ ramaº²ya½ passitabbayuttaka½. Ta½ te aha½ dassetuk±mo, ta½ sabalav±hano tva½ ±gantv± passa, narind±ti vadati. Dubbissasanti duviss±san²ya½. Sace c±ti sace ma½ y±casi, passeyy±ma te nivesan±ni, api ca kho pana ta½ na saddah±m²ti vadati.
Atha na½ saddah±petu½ sapatha½ karonto mah±satto dve g±th± abh±si–
255. “Sacepi v±to girim±vaheyya, cando ca suriyo ca cham± pateyyu½;
sabb± ca najjo paµisota½ vajeyyu½, na tvevaha½ r±ja mus± bhaºeyya½.
256. “Nabha½ phaleyya udadh²pi susse, sa½vaµµaye bh³tadhar± vasundhar±;
siluccayo meru sam³lamuppate, na tvevaha½ r±ja mus± bhaºeyyan”ti.
Tattha sa½vaµµaye bh³tadhar± vasundhar±ti aya½ bh³tadhar±ti ca vasundhar±ti ca saªkha½ gat± mah±pathav² kilañja½ viya sa½vaµµeyya. Sam³lamuppateti eva½ mah±sinerupabbato sam³lo uµµh±ya pur±ºapaººa½ viya ±k±se pakkhandeyya.
So mah±sattena eva½ vuttepi asaddahanto–
257. “Addh± hi dubbissasametam±hu, ya½ m±nuso vissase am±nusamhi;
sace ca ma½ y±casi etamattha½, dakkhemu te n±ga nivesan±n²”ti.–

Punapi tameva g±tha½ vatv± “tva½ may± kataguºa½ j±nitu½ arahasi, saddahitu½ pana yuttabh±va½ v± ayuttabh±va½ v± aha½ j±niss±m²”ti pak±sento itara½ g±tham±ha–

258. “Tumhe khottha ghoravis± u¼±r±, mah±tej± khippakop² ca hotha;
ma½k±raº± bandhanasm± pamutto, arahasi no j±nituye kat±n²”ti.
Tattha u¼±r±ti u¼±ravis±. J±nituyeti j±nitu½.
Atha na½ saddah±petu½ puna sapatha½ karonto mah±satto g±tham±ha–
259. “So paccata½ niraye ghorar³pe, m± k±yika½ s±tamalattha kiñci;
pe¼±ya baddho maraºa½ upetu, yo t±disa½ kammakata½ na j±ne”ti.
Tattha paccatanti paccatu. Kammakatanti katakamma½ eva½ guºak±raka½ tumh±disa½ yo na j±n±ti, so evar³po hot³ti vadati.
Athassa r±j± saddahitv± thuti½ karonto g±tham±ha–
260. “Saccappaµiññ± tava mesa hotu, akkodhano hohi anupan±h²;
sabbañca te n±gakula½ supaºº±, aggi½va gimhesu vivajjayant³”ti.
Tattha tava mesa hot³ti tava es± paµiññ± sacc± hotu. Aggi½va gimhesu vivajjayant³ti yath± manuss± gimhak±le sant±pa½ anicchant± jalam±na½ aggi½ vivajjenti, eva½ vivajjentu d³ratova pariharantu.
Mah±sattopi rañño thuti½ karonto itara½ g±tham±ha–
261. “Anukampas² n±gakula½ janinda, m±t± yath± suppiya½ ekaputta½;
ahañca te n±gakulena saddhi½, k±h±mi veyy±vaµika½ u¼±ran”ti.
Ta½ sutv± r±j± n±gabhavana½ gantuk±mo sena½ gamanasajja½ k±tu½ ±º±pento g±tham±ha–
262. “Yojentu ve r±jarathe sucitte, kambojake assatare sudante;
n±ge ca yojentu suvaººakappane, dakkhemu n±gassa nivesan±n²”ti.
Tattha kambojake assatare sudanteti susikkhite kambojaraµµhasambhave assatare yojentu.
Itar± abhisambuddhag±th±–
263. “Bher² mudiªg± paºav± ca saªkh±, avajjayi½su uggasenassa rañño;
p±y±si r±j± bahu sobham±no, purakkhato n±rigaºassa majjhe”ti.
Tattha bahu sobham±noti bhikkhave, b±r±ºasir±j± so¼asahi n±r²sahassehi purakkhato pariv±rito tassa n±r²gaºassa majjhe b±r±ºasito n±gabhavana½ gacchanto ativiya sobham±no p±y±si.
Tassa nagar± nikkhantak±leyeva mah±satto attano ±nubh±vena n±gabhavana½ sabbaratanamaya½ p±k±rañca dv±raµµ±lake ca dissam±nar³pe katv± n±gabhavanag±mi½ magga½ alaªkatapaµiyatta½ m±pesi R±j± sapariso tena maggena n±gabhavana½ pavisitv± ramaº²ya½ bh³mibh±gañca p±s±de ca addasa. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
264. “Suvaººacitaka½ bh³mi½, addakkhi k±siva¹¹hano;
sovaººamayap±s±de, ve¼uriyaphalakatthate.
265. “Sa r±j± p±visi byamha½, campeyyassa nivesana½;
±diccavaººasannibha½, ka½savijjupabhassara½.
266. “N±n±rukkhehi sañchanna½, n±n±gandhasam²rita½;
so p±vekkhi k±sir±j±, campeyyassa nivesana½.
267. “Paviµµhasmi½ k±siraññe, campeyyassa nivesana½;
dibb± t³riy± pavajji½su, n±gakaññ± ca naccisu½.
268. “Ta½ n±gakaññ± carita½ gaºena, anv±ruh² k±sir±j± pasanno;
nis²di sovaººamayamhi p²µhe, s±passaye candanas±ralitte”ti.
Tattha suvaººacitakanti suvaººav±luk±ya santhata½. Byamhanti alaªkatan±gabhavana½. Campeyyass±ti n±gabhavana½ pavisitv± campeyyan±gar±jassa nivesana½ p±visi. Ka½savijjupabhassaranti meghamukhe sañcaraºasuvaººavijju viya obh±sam±na½. N±n±gandhasam²ritanti n±n±vidhehi dibbagandhehi anusañcarita½. Carita½ gaºen±ti ta½ nivesana½ n±gakaññ±gaºena carita½ anusañcarita½. Candanas±ralitteti dibbas±racandanena anulitte.
Tattha nisinnamattassevassa n±naggarasa½ dibbabhojana½ upan±mesu½, tath± so¼asanna½ itthisahass±na½ sesar±japaris±ya ca. So satt±hamatta½ sapariso dibbannap±n±d²ni paribhuñjitv± dibbehi k±maguºehi abhiramitv± sukhasayane nisinno mah±sattassa yasa½ vaººetv± “n±gar±ja, tva½ evar³pa½ sampatti½ pah±ya manussaloke vammikamatthake nipajjitv± kasm± uposathav±sa½ vas²”ti pucchi. Sopissa kathesi. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
269. “So tattha bhutv± ca atho ramitv±, campeyyaka½ k±sir±j± avoca;
vim±naseµµh±ni im±ni tuyha½, ±diccavaºº±ni pabhassar±ni;
net±disa½ atthi manussaloke, ki½ patthaya½ n±ga tapo karosi.
270. “T± kambuk±y³radhar± suvatth±, vaµµaªgul² tambatal³papann±;
paggayha p±yenti anomavaºº±, net±disa½ atthi manussaloke;
ki½ patthaya½ n±ga tapo karosi.
271. “Najjo ca tem± puthulomamacch±, ±µ±sakunt±bhirud± sutitth±;
net±disa½ atthi manussaloke, ki½ patthaya½ n±ga tapo karosi.
272. “Koñc± may³r± diviy± ca ha½s±, vaggussar± kokil± sampatanti;
net±disa½ atthi manussaloke, ki½ patthaya½ n±ga tapo karosi.
273. “Amb± ca s±l± tilak± ca jambuyo, udd±lak± p±µaliyo ca phull±;
net±disa½ atthi manussaloke, ki½ patthaya½ n±ga tapo karosi.
274. “Im± ca te pokkharañño samantato, dibb± ca gandh± satata½ pav±yanti;
net±disa½ atthi manussaloke, ki½ patthaya½ n±ga tapo karosi.
275. “Na puttahetu na dhanassa hetu, na ±yuno c±pi janinda hetu;
manussayoni½ abhipatthay±no, tasm± parakkamma tapo karom²”ti.
Tattha ti so¼asasahassan±gakaññ±yo sandh±y±ha. Kambuk±y³radhar±ti suvaºº±bharaºadhar±. Vaµµaªgul²ti pav±¼aªkurasadisavaµµaªgul². Tambatal³papann±ti abhirattehi hatthap±datalehi samann±gat±. P±yent²ti dibbap±na½ ukkhipitv± ta½ p±yenti. Puthulomamacch±ti puthulapattehi n±n±macchehi samann±gat±. ¾µ±sakunt±bhirud±ti ±µ±saªkh±tehi sakuºehi abhirud±. Sutitth±ti sundaratitth±. Diviy± ca ha½s±ti dibbaha½s± ca. Sampatant²ti manuññarava½ ravant± rukkhato rukkha½ sampatanti. Dibb± ca gandh±ti t±su pokkharaº²su satata½ dibbagandh± v±yanti. Abhipatthay±noti patthayanto vicar±mi. Tasm±ti tena k±raºena parakkamma v²riya½ paggahetv± tapo karomi, uposatha½ upavas±m²ti.
Eva½ vutte r±j± ±ha–
276. “Tva½ lohitakkho vihatantara½so, alaªkato kappitakesamassu;
surosito lohitacandanena, gandhabbar±j±va dis± pabh±sasi.
277. “Deviddhipattosi mah±nubh±vo, sabbehi k±mehi samaªgibh³to;
pucch±mi ta½ n±gar±jetamattha½, seyyo ito kena manussaloko”ti.
Tattha surositoti suvilitto.
Athassa ±cikkhanto n±gar±j± ±ha–
278. “Janinda n±ññatra manussalok±, suddh²va sa½vijjati sa½yamo v±;
ahañca laddh±na manussayoni½, k±h±mi j±timaraºassa antan”ti.
Tattha suddh² v±ti mah±r±ja, aññatra manussalok± amatamah±nibb±nasaªkh±t± suddhi v± s²lasa½yamo v± natthi. Antanti manussayoni½ laddh± j±timaraºassa anta½ kariss±m²ti tapo karom²ti.
Ta½ sutv± r±j± ±ha–
279. “Addh± have sevitabb± sapaññ±, bahussut± ye bahuµh±nacintino;
n±riyo ca disv±na tuvañca n±ga, k±h±mi puññ±ni anappak±n²”ti.
Tattha n±riyo c±ti im± tava n±gakaññ±yo ca tuvañca disv± bah³ni puññ±ni kariss±m²ti vadati.
Atha na½ n±gar±j± ±ha–
280. “Addh± have sevitabb± sapaññ±, bahussut± ye bahuµh±nacintino;
n±riyo ca disv±na mamañca r±ja, karohi puññ±ni anappak±n²”ti.
Tattha karoh²ti kareyy±si, mah±r±j±ti.
Eva½ vutte uggaseno gantuk±mo hutv± “n±gar±ja, cira½ vasimha, gamiss±m±”ti ±pucchi. Atha na½ mah±satto “tena hi mah±r±ja, y±vadicchaka½ dhana½ gaºh±h²”ti dhana½ dassento ±ha–
281. “Idañca me j±tar³pa½ pah³ta½, r±s² suvaººassa ca t±lamatt±;
ito haritv±na suvaººaghar±ni, karassu r³piyap±k±ra½ karontu.
282. “Mutt± ca v±hasahass±ni pañca, ve¼uriyamiss±ni ito haritv±;
antepure bh³miya½ santharantu, nikkaddam± hehiti n²raj± ca.
283. “Et±disa½ ±vasa r±jaseµµha, vim±naseµµha½ bahu sobham±na½;
b±r±ºasi½ nagara½ iddha½ ph²ta½, rajjañca k±rehi anomapaññ±”ti.
Tattha r±s²ti tesu tesu µh±nesu t±lapam±º± r±siyo. Suvaººaghar±n²ti suvaººageh±ni. Nikkaddam±ti eva½ te antepure bh³mi nikkaddam± ca niraj± ca bhavissati. Et±disanti evar³pa½ suvaººamaya½ rajatap±k±ra½ mutt±ve¼uriyasanthatabh³mibh±ga½. Ph²tanti ph²ta½ b±r±ºasinagarañca ±vasa. Anomapaññ±ti al±makapaññ±.
R±j± tassa katha½ sutv± adhiv±sesi. Atha mah±satto n±gabhavane bheri½ car±pesi “sabb± r±japaris± y±vadicchaka½ hiraññasuvaºº±dika½ dhana½ gaºhant³”ti. Rañño ca anekehi sakaµasatehi dhana½ pesesi. R±j± mahantena yasena n±gabhavan± nikkhamitv± b±r±ºasimeva gato. Tato paµµh±ya kira jambud²patala½ sahirañña½ j±ta½.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “eva½ por±ºakapaº¹it± n±gasampatti½ pah±ya uposathav±sa½ vasi½s³”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± ahituº¹iko devadatto ahosi, suman± r±hulam±t±, uggaseno s±riputto, campeyyan±gar±j± pana ahameva ahosin”ti.

Campeyyaj±takavaººan± dasam±.