[506] 10. Campeyyaj±takavaººan±
K± nu vijjuriv±bh±s²ti ida½ satth± jetavane viharanto uposathakamma½ ±rabbha kathesi. Tad± hi satth± “s±dhu vo kata½ up±sak± uposathav±sa½ vasantehi, por±ºakapaº¹it± n±gasampatti½ pah±ya uposathav±sa½ vasi½suyev±”ti vatv± tehi y±cito at²ta½ ±hari. At²te aªgaraµµhe aªge ca magadharaµµhe magadhe ca rajja½ k±rente aªgamagadharaµµh±na½ antare camp± n±ma nad², tattha n±gabhavana½ ahosi. Campeyyo n±ma n±gar±j± rajja½ k±resi. Kad±ci magadhar±j± aªgaraµµha½ gaºh±ti, kad±ci aªgar±j± magadharaµµha½. Athekadivasa½ magadhar±j± aªgena saddhi½ yujjhitv± yuddhapar±jito assa½ ±ruyha pal±yanto aªgarañño yodhehi anubaddho puººa½ camp±nadi½ patv± “parahatthe maraºato nadi½ pavisitv± mata½ seyyo”ti asseneva saddhi½ nadi½ otari. Tad± campeyyo n±gar±j± antodake ratanamaº¹apa½ nimminitv± mah±pariv±ro mah±p±na½ pivati. Asso raññ± saddhi½ udake nimujjitv± n±garañño purato otari. N±gar±j± alaªkatapaµiyatta½ r±j±na½ disv± sineha½ upp±detv± ±san± uµµh±ya “m± bh±yi, mah±r±j±”ti r±j±na½ attano pallaªke nis²d±petv± udake nimuggak±raºa½ pucchi. R±j± yath±bh³ta½ kathesi. Atha na½ “m± bh±yi, mah±r±ja, aha½ ta½ dvinna½ raµµh±na½ s±mika½ kariss±m²”ti ass±setv± satt±ha½ mahanta½ yasa½ anubhavitv± sattame divase magadhar±jena saddhi½ n±gabhavan± nikkhami. Magadhar±j± n±gar±jass±nubh±vena aªgar±j±na½ gahetv± j²vit± voropetv± dv²su raµµhesu rajja½ k±resi. Tato paµµh±ya rañño ca n±gar±jassa ca viss±so thiro ahosi. R±j± anusa½vacchara½ camp±nad²t²re ratanamaº¹apa½ k±retv± mahantena paricc±gena n±garañño balikamma½ karoti. Sopi mahantena pariv±rena n±gabhavan± nikkhamitv± balikamma½ sampaµicchati. Mah±jano n±garañño sampatti½ oloketi. Tad± bodhisatto daliddakule nibbatto r±japaris±ya saddhi½ nad²t²ra½ gantv± ta½ n±gar±jassa sampatti½ disv± lobha½ upp±detv± ta½ patthayam±no d±na½ datv± s²la½ rakkhitv± campeyyan±gar±jassa k±lakiriyato sattame divase cavitv± tassa vasanap±s±de sirigabbhe sirisayanapiµµhe nibbatti Sar²ra½ sumanad±mavaººa½ mahanta½ ahosi. So ta½ disv± vippaµis±r² hutv± “may± katakusalanissandena chasu k±masaggesu issariya½ koµµhe paµis±mita½ dhañña½ viya ahosi. Sv±ha½ imiss± tiracch±nayoniy± paµisandhi½ gaºhi½, ki½ me j²viten±”ti maraº±ya citta½ upp±desi. Atha na½ suman± n±ma n±gam±ºavik± disv± “mah±nubh±vo satto nibbatto bhavissat²”ti sesan±gam±ºavik±na½ sañña½ ad±si, sabb± n±n±t³riyahatth± ±gantv± tassa upah±ra½ kari½su. Tassa ta½ n±gabhavana½ sakkabhavana½ viya ahosi, maraºacitta½ paµippassambhi, sappasar²ra½ vijahitv± sabb±laªk±rapaµimaº¹ito sayanapiµµhe nis²di. Athassa tato paµµh±ya yaso mah± ahosi. So tattha n±garajja½ k±rento aparabh±ge vippaµis±r² hutv± “ki½ me im±ya tiracch±nayoniy± uposathav±sa½ vasitv± ito muccitv± manussapatha½ gantv± sacc±ni paµivijjhitv± dukkhassanta½ kariss±m²”ti cintetv± tato paµµh±ya tasmi½yeva p±s±de uposathakamma½ karoti. Alaªkatan±gam±ºavik± tassa santika½ gacchanti, yebhuyyenassa s²la½ bhijjati. So tato paµµh±ya p±s±d± nikkhamitv± uyy±na½ gacchati. T± tatr±pi gacchanti, uposatho bhijjateva. So cintesi “may± ito n±gabhavan± nikkhamitv± manussaloka½ gantv± uposathav±sa½ vasitu½ vaµµat²”ti. So tato paµµh±ya uposathadivasesu n±gabhavan± nikkhamitv± ekassa paccantag±massa avid³re mah±maggasam²pe vammikamatthake “mama camm±d²hi atthik± gaºhantu, ma½ k²¼±sappa½ v± k±tuk±m± karont³”ti sar²ra½ d±namukhe vissajjetv± bhoge ±bhujitv± nipanno uposathav±sa½ vasati. Mah±maggena gacchant± ca ±gacchant± ca ta½ disv± gandh±d²hi p³jetv± pakkamanti. Paccantag±mav±sino gantv± “mah±nubh±vo n±gar±j±”ti tassa upari maº¹apa½ karitv± samant± v±luka½ okiritv± gandh±d²hi p³jayi½su. Tato paµµh±ya manuss± mah±satte pas²ditv± p³ja½ katv± putta½ patthenti, dh²tara½ patthenti. Mah±sattopi uposathakamma½ karonto c±tuddas²pannaras²su vammikamatthake nipajjitv± p±µipade n±gabhavana½ gacchati. Tasseva½ uposatha½ karontassa addh± v²tivatto. Ekadivasa½ suman± aggamahes² ±ha “deva tva½ manussaloka½ gantv± uposatha½ upavasasi, manussaloko ca s±saªko sappaµibhayo, sace te bhaya½ uppajjeyya, atha maya½ yena nimittena j±neyy±ma, ta½ no ±cikkh±h²”ti. Atha na½ mah±satto maªgalapokkharaºiy± t²ra½ netv± “sace ma½ bhadde, koci paharitv± kilamessati, imiss± pokkharaºiy± udaka½ ±vila½ bhavissati, sace supaººo gahessati, udaka½ pakkuthissati, sace ahituº¹iko gaºhissati, udaka½ lohitavaººa½ bhavissat²”ti ±ha. Eva½ tass± t²ºi nimitt±ni ±cikkhitv± c±tuddas²-uposatha½ adhiµµh±ya n±gabhavan± nikkhamitv± tattha gantv± vammikamatthake nipajji sar²rasobh±ya vammika½ sobhayam±no. Sar²rañhissa rajatad±ma½ viya seta½ ahosi matthako rattakambalageº¹uko viya. Imasmi½ pana j±take bodhisattassa sar²ra½ naªgalas²sapam±ºa½ ahosi, bh³ridattaj±take (j±. 2.22.784 ±dayo) ³ruppam±ºa½, saªkhap±laj±take (j±. 2.17.143 ±dayo) ekadoºikan±vapam±ºa½. Tad± eko b±r±ºasiv±s² m±ºavo takkasila½ gantv± dis±p±mokkhassa ±cariyassa santike alamp±yanamanta½ uggaºhitv± tena maggena attano geha½ gacchanto mah±satta½ disv± “ima½ sappa½ gahetv± g±manigamar±jadh±n²su k²¼±pento dhana½ upp±dess±m²”ti cintetv± dibbosadh±ni gahetv± dibbamanta½ parivattetv± tassa santika½ agam±si. Dibbamantasutak±lato paµµh±ya mah±sattassa kaººesu ayasal±kapavesanak±lo viya j±to, matthako sikharena abhimatthiyam±no viya j±to. So “ko nu kho eso”ti bhogantarato s²sa½ ukkhipitv± olokento ahituº¹ika½ disv± cintesi “mama visa½ mahanta½, sac±ha½ kujjhitv± n±sav±ta½ vissajjess±mi, etassa sar²ra½ bhasmamuµµhi viya vippakirissati, atha me s²la½ khaº¹a½ bhavissati, na d±ni ta½ olokess±m²”ti. So akkh²ni nimm²letv± s²sa½ bhogantare µhapesi. Ahituº¹iko br±hmaºo osadha½ kh±ditv± manta½ parivattetv± khe¼a½ mah±sattassa sar²re opi, osadh±nañca mantassa c±nubh±vena khe¼ena phuµµhaphuµµhaµµh±ne phoµ±na½ uµµh±nak±lo viya j±to. Atha na½ so naªguµµhe gahetv± ka¹¹hitv± d²ghaso nipajj±petv± ajapadena daº¹ena upp²¼ento dubbala½ katv± s²sa½ da¼ha½ gahetv± nipp²¼i, mah±sattassa mukha½ vivari. Athassa mukhe khe¼a½ opitv± osadhamanta½ katv± dante bhindi, mukha½ lohitassa p³ri. Mah±satto attano s²labhedabhayena evar³pa½ dukkha½ adhiv±sento akkh²ni umm²letv± olokanamattampi n±kari. Sopi “n±gar±j±na½ dubbala½ kariss±m²”ti naªguµµhato paµµh±yassa aµµh²ni cuººayam±no viya sakalasar²ra½ madditv± paµµakaveµhana½ n±ma veµhesi, tantamajjita½ n±ma majji, naªguµµha½ gahetv± dussapothima½ n±ma pothesi. Mah±sattassa sakalasar²ra½ lohitamakkhita½ ahosi. So mah±vedana½ adhiv±sesi. Athassa dubbalabh±va½ ñatv± vall²hi pe¼a½ karitv± tattha na½ pakkhipitv± paccantag±ma½ netv± mah±janamajjhe k²¼±pesi. N²l±d²su vaººesu vaµµacaturass±d²su saºµh±nesu aºu½th³l±d²su pam±ºesu ya½ ya½ br±hmaºo icchati, mah±satto ta½tadeva katv± naccati, phaºasata½ phaºasahassampi karotiyeva. Mah±jano pas²ditv± bahu½ dhana½ ad±si. Ekadivasameva kah±paºasahassañceva sahassagghanake ca parikkh±re labhi. Br±hmaºo ±ditova sahassa½ labhitv± “vissajjess±m²”ti cintesi, ta½ pana dhana½ labhitv± “paccantag±meyeva t±va me ettaka½ dhana½ laddha½, r±jar±jamah±macc±na½ santike bahu½ dhana½ labhiss±m²”ti sakaµañca sukhay±nakañca gahetv± sakaµe parikkh±re µhapetv± sukhay±nake nisinno mahantena pariv±rena mah±satta½ g±manigam±d²su k²¼±pento “b±r±ºasiya½ uggasenarañño santike k²¼±petv± vissajjess±m²”ti agam±si. So maº¹³ke m±retv± n±garañño deti. N±gar±j± “punappuna½ esa ma½ niss±ya m±ressat²”ti na kh±dati. Athassa madhul±je ad±si. Mah±satto “sac±ha½ bhojana½ gaºhiss±mi, antope¼±ya eva maraºa½ bhavissat²”ti tepi na kh±dati. Br±hmaºo m±samattena b±r±ºasi½ patv± dv±rag±mesu k²¼±pento bahu½ dhana½ labhi. R±j±pi na½ pakkos±petv± “amh±ka½ k²¼±peh²”ti ±ha. “S±dhu, deva, sve pannarase tumh±ka½ k²¼±pess±m²”ti. R±j± “sve n±gar±j± r±jaªgaºe naccissati, mah±jano sannipatitv± passat³”ti bheri½ car±petv± punadivase r±jaªgaºa½ alaªk±r±petv± br±hmaºa½ pakkos±pesi. So ratanape¼±ya mah±satta½ netv± vicittatthare pe¼a½ µhapetv± nis²di. R±j±pi p±s±d± oruyha mah±janaparivuto r±j±sane nis²di. Br±hmaºo mah±satta½ n²haritv± nacc±pesi. Mah±jano sakabh±vena saºµh±tu½ asakkonto celukkhepasahassa½ pavatteti. Bodhisattassa upari sattaratanavassa½ vassati. Tassa gahitassa m±so samp³ri. Ettaka½ k±la½ nir±h±rova ahosi. Suman± “aticir±yati me piyas±miko, id±nissa idha an±gacchantassa m±so sampuººo, ki½ nu kho k±raºan”ti gantv± pokkharaºi½ olokent² lohitavaººa½ udaka½ disv± “ahituº¹ikena gahito bhavissat²”ti ñatv± n±gabhavan± nikkhamitv± vammikasantika½ gantv± mah±sattassa gahitaµµh±nañca kilamitaµµh±nañca disv± roditv± kanditv± paccantag±ma½ gantv± pucchitv± ta½ pavatti½ sutv± b±r±ºasi½ gantv± r±jaªgaºe parisamajjhe ±k±se rodam±n± aµµh±si. Mah±satto naccantova ±k±sa½ oloketv± ta½ disv± lajjito pe¼a½ pavisitv± nipajji. R±j± tassa pe¼a½ paviµµhak±le “ki½ nu kho k±raºan”ti ito cito ca olokento ta½ ±k±se µhita½ disv± paµhama½ g±tham±ha–
240. “K± nu vijjuriv±bh±si, osadh² viya t±rak±;
devat± nusi gandhabb², na ta½ maññ±m² m±nusin”ti.
Tattha na ta½ maññ±mi m±nusinti aha½ ta½ m±nus²ti na maññ±mi, tay± ek±ya devat±ya gandhabbiy± v± bhavitu½ vaµµat²ti vadati. Id±ni tesa½ vacanapaµivacanag±th± honti–
241. “Namhi dev² na gandhabb², na mah±r±ja m±nus²;
n±gakaññ±smi bhaddante, atthenamhi idh±gat±.
242. “Vibbhantacitt± kupitindriy±si, nettehi te v±rigaº± savanti;
ki½ te naµµha½ ki½ pana patthay±n±, idh±gat± n±ri tadiªgha br³hi.
243. “Yamuggatejo uragoti c±hu, n±goti na½ ±hu jan± janinda;
tamaggah² puriso j²vikattho, ta½ bandhan± muñca pat² mameso.
244. “Katha½ nvaya½ balaviriy³papanno, hatthattam±gacchi vanibbakassa;
akkh±hi me n±gakaññe tamattha½, katha½ vij±nemu gah²tan±ga½.
245. “Nagarampi n±go bhasma½ kareyya, tath± hi so balaviriy³papanno;
dhammañca n±go apac±yam±no, tasm± parakkamma tapo karot²”ti.
Tattha atthenamh²ti aha½ eka½ k±raºa½ paµicca idh±gat±. Kupitindriy±ti kilantindriy±. V±rigaº±ti assubindughaµ±. Uragoti c±h³ti uragoti c±ya½ mah±jano kathesi. Tamaggah² purisoti aya½ puriso ta½ n±gar±j±na½ j²vikatth±ya aggahesi. Vanibbakass±ti imassa vanibbakassa katha½ nu esa mah±nubh±vo sam±no hatthatta½ ±gatoti pucchati. Dhammañc±ti pañcas²ladhamma½ uposathav±sadhammañca garu½ karonto viharati, tasm± imin± purisena gahitopi “sac±ha½ imassa upari n±sav±ta½ vissajjess±mi, bhasmamuµµhi viya vikirissati, eva½ me s²la½ bhijjissat²”ti s²labhedabhay± parakkamma ta½ dukkha½ adhiv±setv± tapo karoti, v²riyameva karot²ti ±ha.