[505] 9. Somanassaj±takavaººan±
Ko ta½ hi½sati heµhet²ti ida½ satth± jetavane viharanto devadattassa vadh±ya parisakkana½ ±rabbha kathesi. Tad± hi satth± “na, bhikkhave, id±neva, pubbepesa mama vadh±ya parisakkiyev±”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te kururaµµhe uttarapañc±lanagare reºu n±ma r±j± rajja½ k±resi. Tad± mah±rakkhito n±ma t±paso pañcasatat±pasapariv±ro himavante cira½ vasitv± loºambilasevanatth±ya c±rika½ caranto uttarapañc±lanagara½ patv± r±juyy±ne vasitv± sapariso piº¹±ya caranto r±jadv±ra½ p±puºi. R±j± isigaºa½ disv± iriy±pathe pasanno alaªkatamah±tale nis²d±petv± paº²ten±h±rena parivisitv± “bhante, ima½ vass±ratta½ mama uyy±neyeva vasath±”ti vatv± tehi saddhi½ uyy±na½ gantv± vasanaµµh±n±ni k±retv± pabbajitaparikkh±re datv± vanditv± nikkhami. Tato paµµh±ya sabbepi te r±janivesane bhuñjanti. R±j± pana aputtako putta½ pattheti, putt± nuppajjanti. Vass±rattaccayena mah±rakkhito “id±ni himavanto ramaº²yo, tattheva gamiss±m±”ti r±j±na½ ±pucchitv± raññ± katasakk±rasamm±no nikkhamitv± antar±magge majjhanhikasamaye magg± okkamma ekassa sandacch±yassa rukkhassa heµµh± taruºatiºapiµµhe sapariv±ro nis²di. T±pas± katha½ samuµµh±pesu½ “r±jagehe va½s±nurakkhito putto natthi, s±dhu vatassa sace r±j± putta½ labheyya, paveºi ghaµ²yeth±”ti. Mah±rakkhito tesa½ katha½ sutv± “bhavissati nu kho rañño putto, ud±hu no”ti upadh±rento “bhavissat²”ti ñatv± evam±ha “m± bhonto cintayittha, ajja pacc³sak±le eko devaputto cavitv± rañño aggamahesiy± kucchimhi paµisandhi½ gaºhissat²”ti. Ta½ sutv± eko kuµajaµilo “id±ni r±jakul³pako bhaviss±m²”ti cintetv± t±pas±na½ gamanak±le gil±n±laya½ katv± nipajjitv± “ehi gacch±m±”ti vutto “na sakkom²”ti ±ha. Mah±rakkhito tassa nipannak±raºa½ ñatv± “yad± sakkosi, tad± ±gaccheyy±s²”ti vatv± isigaºa½ ±d±ya himavantameva gato. Kuhakopi nivattitv± vegen±gantv± r±jadv±re µhatv± “mah±rakkhitassa upaµµh±kat±paso ±gato”ti rañño ±roc±petv± raññ± vegena pakkos±pito p±s±da½ abhiruyha paññatt±sane nis²di. R±j± kuhaka½ t±pasa½ vanditv± ekamanta½ nisinno is²na½ ±rogya½ pucchitv± “bhante, atikhippa½ nivattittha, vegena kenatthen±gatatth±”ti ±ha. “¾ma, mah±r±ja, isigaºo sukhanisinno ‘s±dhu vatassa, sace rañño paveºip±lako putto uppajjeyy±’ti katha½ samuµµh±pesi. Aha½ katha½ sutv± “bhavissati nu kho rañño putto, ud±hu no”ti dibbacakkhun± olokento “mahiddhiko devaputto cavitv± aggamahesiy± sudhamm±ya kucchimhi nibbattissat²”ti disv± “aj±nant± gabbha½ n±seyyu½, ±cikkhiss±mi nesan”ti tumh±ka½ kathanatth±ya ±gato. Kathita½ te may±, gacch±maha½, mah±r±j±ti. R±j± “bhante, na sakk± gantun”ti haµµhatuµµho pasannacitto kuhakat±pasa½ uyy±na½ netv± vasanaµµh±na½ sa½vidahitv± ad±si. So tato paµµh±ya r±jakule bhuñjanto vasati, “dibbacakkhuko”tvevassa n±ma½ ahosi. Tad± bodhisatto t±vati½sabhavan± cavitv± tattha paµisandhi½ gaºhi. J±tassa cassa n±maggahaºadivase “somanassakum±ro”tveva n±ma½ kari½su. So kum±raparih±rena va¹¹hati. Kuhakat±pasopi uyy±nassa ekasmi½ passe n±nappak±ra½ s³peyyas±kañca valliphal±ni ca ropetv± paººik±na½ hatthe vikkiºanto dhana½ saºµhapesi. Bodhisattassa sattavassikak±le rañño paccanto kuppi. “Dibbacakkhut±pasa½ m± pamajj²”ti kum±ra½ paµicch±petv± “paccanta½ v³pasamess±m²”ti gato. Athekadivasa½ kum±ro “jaµila½ passiss±m²”ti uyy±na½ gantv± k³µajaµila½ eka½ gaºµhikak±s±va½ niv±setv± eka½ p±rupitv± ubhohi hatthehi dve udakaghaµe gahetv± s±kavatthusmi½ udaka½ ±siñcanta½ disv± “aya½ k³µajaµilo attano samaºadhamma½ akatv± paººikakamma½ karot²”ti ñatv± “ki½ karosi paººikagahapatik±”ti ta½ lajj±petv± avanditv±va nikkhami. K³µajaµilo “aya½ id±neva evar³po pacc±mitto, ko j±n±ti ki½ karissati, id±neva na½ n±setu½ vaµµat²”ti cintetv± rañño ±gamanak±le p±s±ºaphalaka½ ekamanta½ khipitv± p±n²yaghaµa½ bhinditv± paººas±l±ya tiº±ni vikiritv± sar²ra½ telena makkhetv± paººas±la½ pavisitv± sas²sa½ p±rupitv± mah±dukkhappatto viya mañce nipajji. R±j± ±gantv± nagara½ padakkhiºa½ katv± nivesana½ apavisitv±va “mama s±mika½ dibbacakkhuka½ passiss±m²”ti paººas±ladv±ra½ gantv± ta½ vippak±ra½ disv± “ki½ nu kho etan”ti anto pavisitv± ta½ nipannaka½ disv± p±de parimajjanto paµhama½ g±tham±ha–
211. “Ko ta½ hi½sati heµheti, ki½ dummano socasi appat²to;
kassajja m±t±pitaro rudantu, kvajja setu nihato pathaby±”ti.
Tattha hi½sat²ti paharati. Heµhet²ti akkosati. Kvajja set³ti ko ajja sayatu. Ta½ sutv± k³µajaµilo nitthunanto uµµh±ya dutiya½ g±tham±ha–
212. “Tuµµhosmi deva tava dassanena, cirassa½ pass±mi ta½ bh³mip±la;
ahi½sako reºumanuppavissa, puttena te heµhayitosmi dev±”ti.
Ito par± utt±nasambandhag±th± p±¼inayeneva veditabb±–
213. “¾yantu dov±rik± khaggabandh±, k±s±viy± yantu antepuranta½;
hantv±na ta½ somanassa½ kum±ra½, chetv±na s²sa½ varam±harantu.
214. “Pesit± r±jino d³t±, kum±ra½ etadabravu½;
issarena vitiººosi, vadha½ pattosi khattiya.
215. “Sa r±japutto paridevayanto, dasaªguli½ añjali½ paggahetv±;
ahampi icch±mi janinda daµµhu½, j²va½ ma½ netv± paµidassayetha.
216. “Tassa ta½ vacana½ sutv±, rañño putta½ adassayu½;
putto ca pitara½ disv±, d³ratovajjhabh±satha.
217. “¾gacchu½ dov±rik± khaggabandh±, k±s±viy± hantu mama½ janinda;
akkh±hi me pucchito etamattha½, apar±dho ko nidha mamajja atth²”ti.
Tattha ahi½sakoti aha½ kassaci ahi½sako s²l±c±rasampanno. Reºumanuppaviss±ti mah±r±ja reºu, aha½ tava puttena mah±pariv±rena anupavisitv± “are k³µat±pasa, kasm± tva½ idha vasas²”ti vatv± p±s±ºaphalaka½ khipitv± ghaµa½ bhinditv± hatthehi ca p±dehi ca koµµentena viheµhitosm²ti eva½ so abh³tameva bh³ta½ viya katv± r±j±na½ saddah±pesi. ¾yant³ti gacchantu. “Mama s±mimhi vippaµipannak±lato paµµh±ya mayipi so na lajjissat²”ti kujjhitv± tassa vadha½ ±º±pento evam±ha. K±s±viy±ti coragh±tak±. Tepi pharasuhatth± attano vidh±nena gacchant³ti vadati. Varanti vara½ s²sa½ uttamas²sa½ chinditv± ±harantu. R±jinoti bhikkhave, rañño santik± d³t± raññ± pesit± vegena gantv± m±tar± alaªkaritv± attano aªke nis²d±pita½ kum±ra½ pariv±retv± etadavocu½. Issaren±ti raññ±. Vitiººos²ti pariccattosi. Sa r±japuttoti bhikkhave, tesa½ vacana½ sutv± maraºabhayatajjito m±tu aªkato uµµh±ya so r±japutto Paµidassayeth±ti dassetha. Tass±ti bhikkhave, te d³t± kum±rassa ta½ vacana½ sutv± m±retu½ avisahant± goºa½ viya na½ rajjuy± parika¹¹hant± netv± rañño dassayu½. Kum±re pana n²yam±ne d±sigaºaparivut± saddhi½ orodhehi sudhamm±pi dev² n±gar±pi “maya½ nirapar±dha½ kum±ra½ m±retu½ na dass±m±”ti tena saddhi½yeva agama½su. ¾gacchunti tumh±ka½ ±º±ya mama santika½ ±gami½su. Hantu½ mamanti ma½ m±retu½. Ko n²dh±ti ko nu idha mama apar±dho, yena ma½ tva½ m±res²ti pucchi. R±j± “bhavagga½ atin²ca½, tava doso atimahanto”ti tassa dosa½ kathento g±tham±ha–
218. “S±yañca p±to udaka½ saj±ti, aggi½ sad± p±ricaratappamatto;
ta½ t±disa½ sa½yata½ brahmac±ri½, kasm± tuva½ br³si gahappat²”ti.
Tattha udaka½ saj±t²ti udakorohaºakamma½ karoti. Ta½ t±disanti ta½ tath±r³pa½ mama s±mi½ dibbacakkhut±pasa½ kasm± tva½ gahapativ±dena samud±caras²ti vadati. Tato kum±ro “deva, mayha½ gahapatiññeva ‘gahapat²’ti vadantassa ko doso”ti vatv± g±tham±ha–
219. “T±l± ca m³l± ca phal± ca deva, pariggah± vividh± santimassa;
te rakkhati gopayatappamatto, tasm± aha½ br³mi gahappat²”ti.
Tattha m³l±ti m³lak±dim³l±ni. Phal±ti n±n±vidh±ni valliphal±ni. Te rakkhati gopayatappamattoti te esa tava kul³pakat±paso paººikakamma½ karonto nis²ditv± rakkhati, vati½ katv± gopayati appamatto, tena k±raºena so tava br±hmaºo gahapati n±ma hoti. Iti na½ ahampi “gahapat²”ti kathesi½. Sace na saddahasi, cat³su dv±resu paººike pucch±peh²ti. R±j± pucch±pesi. Te “±ma, maya½ imassa hatthato paººañca phal±phal±ni ca kiº±m±”ti ±ha½su. Paººavatthumpi upadh±r±petv± paccakkhamak±si. Paººas±lampissa pavisitv± kum±rassa puris± paººavikkayaladdha½ kah±paºam±sakabhaº¹ika½ n²haritv± rañño dassesu½. R±j± mah±sattassa niddosabh±va½ ñatv± g±tham±ha–
220. “Sacca½ kho eta½ vadasi kum±ra, pariggah± vividh± santimassa;
te rakkhati gopayatappamatto, sa br±hmaºo gahapati tena hot²”ti.
Tato mah±satto cintesi “evar³passa b±lassa rañño santike v±sato himavanta½ pavisitv± pabbajitu½ vara½, parisamajjheyevassa dosa½ ±vikatv± ±pucchitv± ajjeva nikkhamitv± pabbajiss±m²”ti. So paris±ya namakk±ra½ katv± g±tham±ha–
221. “Suºantu mayha½ paris± sam±gat±, sanegam± j±napad± ca sabbe;
b±l±ya½ b±lassa vaco nisamma, ahetun± gh±tayate ma½ janindo”ti.
Tattha b±l±ya½ b±lass±ti aya½ r±j± saya½ b±lo imassa b±lassa k³µajaµilassa vacana½ sutv± ahetun±va ma½ gh±tayateti. Evañca pana vatv± pitara½ vanditv± att±na½ pabbajj±ya anuj±n±pento itara½ g±tham±ha–
222. “Da¼hasmi m³le visaµe vir³¼he, dunnikkayo ve¼u pas±khaj±to;
vand±mi p±d±ni tava janinda, anuj±na ma½ pabbajiss±mi dev±”ti.
Tattha visaµeti vis±le mahante j±te. Dunnikkayoti dunnikka¹¹hiyo. Tato par± rañño ca puttassa ca vacanapaµivacanag±th± honti–
223. “Bhuñjassu bhoge vipule kum±ra, sabbañca te issariya½ dad±mi;
ajjeva tva½ kur³na½ hohi r±j±, m± pabbaj² pabbajj± hi dukkh±.
224. “Kinn³dha deva tavamatthi bhog±, pubbevaha½ devaloke ramissa½;
r³pehi saddehi atho rasehi, gandhehi phassehi manoramehi.
225. “Bhutt± ca me bhog± tidivasmi½ deva, pariv±rito acchar±na½ gaºena;
tuvañca b±la½ paraneyya½ viditv±, na t±dise r±jakule vaseyya½.
226. “Sac±ha½ b±lo paraneyyo asmi, ek±par±dha½ khama putta mayha½;
punapi ce edisaka½ bhaveyya, yath±mati½ somanassa karoh²”ti.
Tattha dukkh±ti t±ta, pabbajj± n±ma parapaµibaddhaj²vikatt± dukkh±, m± pabbaji, r±j± hoh²ti ta½ y±ci. Kinn³dha dev±ti deva, ye tava bhog±, tesu ki½ n±ma bhuñjitabba½ atthi. Pariv±ritoti paric±rito, ayameva v± p±µho. Tassa kira j±tissarañ±ºa½ uppajji, tasm± evam±ha. Paraneyyanti andha½ viya yaµµhiy± parena netabba½. T±diseti t±disassa rañño santike na paº¹itena vasitabba½, may± attano ñ±ºabalena ajja j²vita½ laddha½, n±ha½ tava santike vasiss±m²ti ñ±petu½ evam±ha. Yath±matinti sace puna mayha½ evar³po doso hoti, atha tva½ yath±-ajjh±saya½ karoh²ti putta½ kham±pesi. Mah±satto r±j±na½ ovadanto aµµha g±th± abh±si–
227. “Anisamma kata½ kamma½, anavatth±ya cintita½;
bhesajjasseva vebhaªgo, vip±ko hoti p±pako.
228. “Nisamma ca kata½ kamma½, samm±vatth±ya cintita½;
bhesajjasseva sampatti, vip±ko hoti bhadrako.
229. “Alaso gih² k±mabhog² na s±dhu, asaññato pabbajito na s±dhu;
r±j± na s±dhu anisammak±r², yo paº¹ito kodhano ta½ na s±dhu.
230. “Nisamma khattiyo kayir±, n±nisamma disampati;
nisammak±rino r±ja, yaso kitti ca va¹¹hati.
231. “Nisamma daº¹a½ paºayeyya issaro, veg± kata½ tappati bh³mip±la;
samm±paº²dh² ca narassa atth±, an±nutapp± te bhavanti pacch±.
232. “An±nutapp±ni hi ye karonti, vibhajja kamm±yatan±ni loke;
viññuppasatth±ni sukhudray±ni, bhavanti buddh±numat±ni t±ni.
233. “¾gacchu½ dov±rik± khaggabandh±, k±s±viy± hantu mama½ janinda;
m±tuñca aªkasmimaha½ nisinno, ±ka¹¹hito sahas± tehi deva.
234. “Kaµukañhi samb±dha½ sukiccha½ patto, madhurampi ya½ j²vita½ laddha r±ja;
kicchenaha½ ajja vadh± pamutto, pabbajjamev±bhimanohamasm²”ti.
Tattha anisamm±ti anoloketv± anupadh±retv±. Anavatth±ya cintitanti anavatthapetv± atuletv± at²retv± cintita½. Vip±ko hoti p±pakoti tassa hi yath± n±ma bhesajjassa vebhaªgo vipatti, evameva½ vip±ko hoti p±pako. Asaññatoti k±y±d²hi asaññato duss²lo. Ta½ na s±dh³ti ta½ tassa kodhana½ na s±dhu. N±nisamm±ti anis±metv± kiñci kamma½ na kareyya. Paºayeyy±ti paµµhapeyya pavatteyya. Veg±ti vegena sahas±. Samm±paº²dh² c±ti yoniso µhapitena cittena kat± narassa atth± pacch± an±nutapp± bhavant²ti attho. Vibhajj±ti “im±ni k±tu½ yutt±ni, im±ni ayutt±n²”ti eva½ paññ±ya vibhajitv±. Kamm±yatan±n²ti kamm±ni. Buddh±numat±n²ti paº¹itehi anumat±ni anavajj±ni honti. Kaµukanti deva kaµuka½ samb±dha½ sukiccha½ maraºabhaya½ pattomhi. Laddh±ti attano ñ±ºabalena labhitv±. Pabbajjamev±bhimanohamasm²ti pabbajj±bhimukhacittoyevasmi. Eva½ mah±sattena dhamme desite r±j± devi½ ±mantetv± g±tham±ha–
235. “Putto tav±ya½ taruºo sudhamme, anukampako somanasso kum±ro;
ta½ y±cam±no na labh±mi svajja, arahasi na½ y±citave tuvamp²”ti.
Tattha y±citaveti y±citu½. S± pabbajj±yameva uyojent² g±tham±ha–
236. “Ramassu bhikkh±cariy±ya putta, nisamma dhammesu paribbajassu;
sabbesu bh³tesu nidh±ya daº¹a½, anindito brahmamupeti µh±nan”ti.
Tattha nisamm±ti pabbajanto ca nis±metv± micch±diµµhik±na½ pabbajja½ pah±ya samm±diµµhiyutta½ niyy±nikapabbajja½ pabbaja. Atha r±j± g±tham±ha–
237. “Accherar³pa½ vata y±disañca, dukkhita½ ma½ dukkh±payase sudhamme;
y±cassu putta½ iti vuccam±n±, bhiyyova uss±hayase kum±ran”ti.
Tattha y±disañc±ti y±disa½ ida½ tva½ vadesi, ta½ acchariyar³pa½ vata. Dukkhitanti pakatiy±pi ma½ dukkhita½ bhiyyo dukkh±payasi. Puna dev² g±tham±ha–
238. “Ye vippamutt± anavajjabhogino, parinibbut± lokamima½ caranti;
tamariyamagga½ paµipajjam±na½, na ussahe v±rayitu½ kum±ran”ti.
Tattha vippamutt±ti r±g±d²hi vippamutt±. Parinibbut±ti kilesaparinibb±nena nibbut±. Tamariyamagganti ta½ tesa½ buddh±d²na½ ariy±na½ santaka½ magga½ paµipajjam±na½ mama putta½ v±retu½ na ussah±mi dev±ti. Tass± vacana½ sutv± r±j± os±nag±tham±ha–
239. “Addh± have sevitabb± sapaññ±, bahussut± ye bahuµh±nacintino;
yes±ya½ sutv±na subh±sit±ni, appossukk± v²tasok± sudhamm±”ti.
Tattha bahuµh±nacintinoti bahuk±raºacintino. Yes±yanti yesa½ aya½. Somanassakum±rasseva hi s± subh±sita½ sutv± appossukk± j±t±, r±j±pi tadeva sandh±y±ha. Mah±satto m±t±pitaro vanditv± “sace mayha½ doso atthi, khamath±”ti mah±janassa añjali½ katv± himavant±bhimukho gantv± manussesu nivattesu manussavaººen±gantv± devat±hi satta pabbatar±jiyo atikkamitv± himavanta½ n²to vissakammun± nimmit±ya paººas±l±ya isipabbajja½ pabbaji. Ta½ tattha y±va so¼asavassak±l± r±jakulaparic±rikavesena devat±yeva upaµµhahi½su. K³µajaµilampi mah±jano pothetv± j²vitakkhaya½ p±pesi. Mah±satto jh±n±bhiñña½ nibbattetv± brahmalok³pago ahosi. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “eva½, bhikkhave, pubbepesa mayha½ vadh±ya parisakkiyev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± kuhako devadatto ahosi, m±t± mah±m±y±, mah±rakkhito s±riputto, somanassakum±ro pana ahameva ahosin”ti.
Somanassaj±takavaººan± navam±.