[503] 7. Sattigumbaj±takavaººan±

Migaluddo mah±r±j±ti ida½ satth± maddakucchismi½ migad±ye viharanto devadatta½ ±rabbha kathesi. Devadattena hi sil±ya paviddh±ya bhagavato p±de sakalik±ya khate balavavedan± uppajji. Tath±gatassa dassanatth±ya bah³ bhikkh³ sannipati½su. Atha bhagav± parisa½ sannipatita½ disv± “bhikkhave, ida½ sen±sana½ atisamb±dha½, sannip±to mah± bhavissati, ma½ mañcasivik±ya maddakucchi½ neth±”ti ±ha. Bhikkh³ tath± kari½su. J²vako tath±gatassa p±da½ ph±suka½ ak±si. Bhikkh³ satthu santike nisinn±va katha½ samuµµh±pesu½ “±vuso, devadatto sayampi p±po, paris±pissa p±p±, iti so p±po p±papariv±rova viharat²”ti. Satth± “ki½ kathetha, bhikkhave”ti pucchitv± “ida½ n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, id±neva, pubbepi devadatto p±po p±papariv±royev±”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te uttarapañc±lanagare pañc±lo n±ma r±j± rajja½ k±resi. Mah±satto araññ±yatane ekasmi½ s±nupabbate simbalivane ekassa suvarañño putto hutv± nibbatti, dve bh±taro ahesu½. Tassa pana pabbatassa upariv±te corag±mako ahosi pañcanna½ corasat±na½ niv±so, adhov±te assamo pañcanna½ isisat±na½ niv±so. Tesa½ suvapotak±na½ pakkhanikkhamanak±le v±tamaº¹alik± udap±di. T±ya pahaµo eko suvapotako corag±make cor±na½ ±vudhantare patito, tassa tattha patitatt± “sattigumbo”tveva n±ma½ kari½su. Eko assame v±lukatale pupphantare pati, tassa tattha patitatt± “pupphako”tveva n±ma½ kari½su. Sattigumbo cor±na½ antare va¹¹hito, pupphako is²na½.
Athekadivasa½ r±j± sabb±laªk±rapaµimaº¹ito rathavara½ abhiruhitv± mahantena pariv±rena migavadh±ya nagarato n±tid³re supupphitaphalita½ ramaº²ya½ upagumbavana½ gantv± “yassa passena migo pal±yati, tasseva g²v±”ti vatv± rath± oruyha paµicch±detv± dinne koµµhake dhanu½ ±d±ya aµµh±si. Purisehi mig±na½ uµµh±panatth±ya vanagumbesu pothiyam±nesu eko eºimigo uµµh±ya gamanamagga½ olokento rañño µhitaµµh±nasseva vivittata½ disv± tadabhimukho pakkhanditv± pal±yi. Amacc± “kassa passena migo pal±yito”ti pucchant± “rañño passen±”ti ñatv± raññ± saddhi½ ke¼i½ kari½su. R±j± asmim±nena tesa½ ke¼i½ asahanto “id±ni ta½ miga½ gahess±m²”ti ratha½ ±ruyha “s²gha½ peseh²”ti s±rathi½ ±º±petv± migena gatamagga½ paµipajji. Ratha½ vegena gacchanta½ paris± anubandhitu½ n±sakkhi. R±j± s±rathidutiyo y±va majjhanhik± gantv± ta½ miga½ adisv± nivattanto tassa corag±massa santike ramaº²ya½ kandara½ disv± rath± oruyha nhatv± ca pivitv± ca paccuttari. Athassa s±rathi rathassa uttarattharaºa½ ot±retv± sayana½ rukkhacch±y±ya paññapesi, so tattha nipajji. S±rathipi tassa p±de samb±hanto nis²di. R±j± antarantar± nidd±yati ceva pabujjhati ca.
Corag±mav±sino cor±pi rañño ±rakkhaºatth±ya araññameva pavisi½su. Corag±make sattigumbo ceva bhattarandhako patikolambo n±meko puriso c±ti dveva oh²yi½su. Tasmi½ khaºe sattigumbo g±mak± nikkhamitv± r±j±na½ disv± “ima½ nidd±yam±nameva m±retv± ±bharaº±ni gahess±m±”ti cintetv± patikolambassa santika½ gantv± ta½ k±raºa½ ±rocesi. Tamattha½ pak±sento satth± pañca g±th± abh±si–
159. “Migaluddo mah±r±j±, pañc±l±na½ rathesabho;
nikkhanto saha sen±ya, ogaºo vanam±gam±.
160. “Tatthaddas± araññasmi½, takkar±na½ kuµi½ kata½;
tass± kuµiy± nikkhamma, suvo ludd±ni bh±sati.
161. “Sampannav±hano poso, yuv± sammaµµhakuº¹alo;
sobhati lohituºh²so, div± s³riyova bh±sati.
162. “Majjhanhike sampatike, sutto r±j± sas±rathi;
handass±bharaºa½ sabba½, gaºh±ma s±has± maya½.
163. “Nis²thepi rahod±ni, sutto r±j± sas±rathi;
±d±ya vattha½ maºikuº¹alañca, hantv±na s±kh±hi avatthar±m±”ti.
Tattha migaluddoti luddo viya mig±na½ gavesanato “migaluddo”ti vutto. Ogaºoti gaº± oh²no parih²no hutv±. Takkar±na½ kuµi½ katanti so r±j± tattha araññe cor±na½ vasanatth±ya kata½ g±maka½ addasa. Tass±ti tato corakuµito. Ludd±ni bh±sat²ti patikolambena saddhi½ d±ruº±ni vacan±ni katheti. Sampannav±hanoti sampanna-assav±hano. Lohituºh²soti rattena uºh²sapaµµena samann±gato. Sampatiketi sampati id±ni, evar³pe µhitamajjhanhikak±leti attho. S±has±ti s±hasena pasayh±k±ra½ katv± gaºh±m±ti vadati. Nis²thepi rahod±n²ti nis²thepi id±nipi raho. Ida½ vadati– yath± nis²the a¹¹harattasamaye manuss± kilant± sayanti, raho n±ma hoti, id±ni µhitamajjhanhikepi k±le tathev±ti. Hantv±n±ti r±j±na½ m±retv± vatth±bharaº±nissa gahetv± atha na½ p±de gahetv± ka¹¹hitv± ekamante s±kh±hi paµicch±dem±ti.
Iti so vegena saki½ nikkhamati, saki½ patikolambassa santika½ gacchati. So tassa vacana½ sutv± nikkhamitv± olokento r±jabh±va½ ñatv± bh²to g±tham±ha–
164. “Kinnu ummattar³pova, sattigumba pabh±sasi;
dur±sad± hi r±j±no, aggi pajjalito yath±”ti.
Atha na½ suvo g±th±ya ajjhabh±si–
165. “Atha tva½ patikolamba, matto thull±ni gajjasi;
m±tari mayha nagg±ya, kinnu tva½ vijigucchase”ti.
Tattha atha tvanti nanu tva½. Mattoti cor±na½ ucchiµµhasura½ labhitv± t±ya matto hutv± pubbe mah±gajjit±ni gajjasi. M±tar²ti corajeµµhakassa bhariya½ sandh±y±ha. S± kira tad± s±kh±bhaªga½ niv±setv± carati. Vijigucchaseti mama m±tari nagg±ya kinnu tva½ id±ni corakamma½ jigucchasi, k±tu½ na icchas²ti.
R±j± pabujjhitv± tassa tena saddhi½ manussabh±s±ya kathentassa vacana½ sutv± “sappaµibhaya½ ida½ µh±nan”ti s±rathi½ uµµh±pento g±tham±ha–
166. “Uµµhehi samma taram±no, ratha½ yojehi s±rathi;
sakuºo me na ruccati, añña½ gacch±ma assaman”ti.
Sopi s²gha½ uµµhahitv± ratha½ yojetv± g±tham±ha–
167. “Yutto ratho mah±r±ja, yutto ca balav±hano;
adhitiµµha mah±r±ja, añña½ gacch±ma assaman”ti.
Tattha balav±hanoti balavav±hano, mah±th±ma-assasampannoti attho. Adhitiµµh±ti abhiruha.
Abhiru¼hamatteyeva ca tasmi½ sindhav± v±tavegena pakkhandi½su. Sattigumbo ratha½ gacchanta½ disv± sa½vegappatto dve g±th± abh±si–
168. “Ko numeva gat± sabbe, ye asmi½ paric±rak±;
esa gacchati pañc±lo, mutto tesa½ adassan±.
169. “Kodaº¹ak±ni gaºhatha, sattiyo tomar±ni ca;
esa gacchati pañc±lo, m± vo muñcittha j²vatan”ti.
Tattha ko numeti kuhi½ nu ime. Asminti imasmi½ assame. Paric±rak±ti cor±. Adassan±ti etesa½ cor±na½ adassanena mutto esa gacchat²ti, etesa½ hatthato mutto hutv± esa adassana½ gacchat²tipi attho. Kodaº¹ak±n²ti dhan³ni. J²vatanti tumh±ka½ j²vant±na½ m± muñcittha, ±vudhahatth± dh±vitv± gaºhatha nanti.
Eva½ tassa viravitv± apar±para½ dh±vantasseva r±j± is²na½ assama½ patto. Tasmi½ khaºe isayo phal±phalatth±ya gat± Eko pupphakasuvova assamapade µhito hoti. So r±j±na½ disv± paccuggamana½ katv± paµisanth±ramak±si. Tamattha½ pak±sento satth± catasso g±th± abh±si–
170. “Ath±paro paµinandittha, suvo lohitatuº¹ako;
sv±gata½ te mah±r±ja, atho te adur±gata½;
issarosi anuppatto, ya½ idhatthi pavedaya.
171. “Tiº¹uk±ni piy±l±ni, madhuke k±sum±riyo;
phal±ni khuddakapp±ni, bhuñja r±ja vara½ vara½.
172. “Idampi p±n²ya½ s²ta½, ±bhata½ girigabbhar±;
tato piva mah±r±ja, sace tva½ abhikaªkhasi.
173. “Arañña½ uñch±ya gat±, ye asmi½ paric±rak±;
saya½ uµµh±ya gaºhavho, hatth± me natthi d±tave”ti.
Tattha paµinanditth±ti r±j±na½ disv±va tussi. Lohitatuº¹akoti rattatuº¹o sobhaggappatto Madhuketi madhukaphal±ni. K±sum±riyoti eva½n±mak±ni phal±ni, k±raphal±ni v±. Tato piv±ti tato p±n²yam±¼ato gahetv± p±n²ya½ piva. Ye asmi½ paric±rak±ti mah±r±ja, ye imasmi½ assame vicaraºak± isayo, te arañña½ uñch±ya gat±. Gaºhavhoti phal±phal±ni gaºhatha. D±taveti d±tu½.
R±j± tassa paµisanth±re pas²ditv± g±th±dvayam±ha–
174. “Bhaddako vataya½ pakkh², dijo paramadhammiko;
atheso itaro pakkh², suvo ludd±ni bh±sati.
175. “‘Eta½ hanatha bandhatha, m± vo muñcittha j²vata½’;
icceva½ vilapantassa, sotthi½ pattosmi assaman”ti.
Tattha itaroti corakuµiya½ suvako. Iccevanti aha½ pana tassa eva½ vilapantasseva ima½ assama½ sotthin± patto.
Rañño katha½ sutv± pupphako dve g±th± abh±si–
176. “Bh±tarosma mah±r±ja, sodariy± ekam±tuk±;
ekarukkhasmi½ sa½va¹¹h±, n±n±khettagat± ubho.
177. “Sattigumbo ca cor±na½, ahañca isina½ idha;
asata½ so, sata½ aha½, tena dhammena no vin±”ti.
Tattha bh±tarosm±ti mah±r±ja, so ca ahañca ubho bh±taro homa. Cor±nanti so cor±na½ santike sa½va¹¹ho, aha½ is²na½ santike Asata½ so, sata½ ahanti so as±dh³na½ duss²l±na½ santika½ upagato, aha½ s±dh³na½ s²lavant±na½. Tena dhammena no vin±ti mah±r±ja, ta½ sattigumba½ cor± coradhammena corakiriy±ya vinesu½, ma½ isayo isidhammena isis²l±c±rena, tasm± sopi tena coradhammena no vin± hoti, ahampi isidhammena no vin± hom²ti.
Id±ni ta½ dhamma½ vibhajanto g±th±dvayam±ha–
178. “Tattha vadho ca bandho ca, nikat² vañcan±ni ca;
±lop± s±has±k±r±, t±ni so tattha sikkhati.
179. “Idha saccañca dhammo ca, ahi½s± sa½yamo damo;
±san³dakad±y²na½, aªke vaddhosmi bh±radh±”ti.
Tattha nikat²ti patir³pakena vañcan±. Vañcan±n²ti ujukavañcan±neva. ¾lop±ti div± g±magh±t±. S±has±k±r±ti geha½ pavisitv± maraºena tajjetv± s±hasikakammakaraº±ni. Saccanti sabh±vo. Dhammoti sucaritadhammo. Ahi½s±ti mett±pubbabh±go. Sa½yamoti s²lasa½yamo. Damoti indriyadamana½. ¾san³dakad±y²nanti abbh±gat±na½ ±sanañca udakañca d±nas²l±na½. Bh±radh±ti r±j±na½ ±lapati.
Id±ni rañño dhamma½ desento im± g±th± abh±si–
180. “Ya½ yañhi r±ja bhajati, santa½ v± yadi v± asa½;
s²lavanta½ vis²la½ v±, vasa½ tasseva gacchati.
181. “Y±disa½ kurute mitta½, y±disa½ c³pasevati;
sopi t±disako hoti, sahav±so hi t±diso.
182. “Sevam±no sevam±na½, samphuµµho samphusa½ para½;
saro diddho kal±pa½va, alittamupalimpati;
upalepabhay± dh²ro, neva p±pasakh± siy±.
183. “P³timaccha½ kusaggena, yo naro upanayhati;
kus±pi p³ti v±yanti, eva½ b±l³pasevan±.
184. “Tagarañca pal±sena, yo naro upanayhati;
patt±pi surabhi v±yanti, eva½ dh²r³pasevan±.
185. “Tasm± pattapuµasseva, ñatv± samp±kamattano;
asante nopaseveyya, sante seveyya paº¹ito;
asanto niraya½ nenti, santo p±penti suggatin”ti.
Tattha santa½ v± yadi v± asanti sappurisa½ v± asappurisa½ v±. Sevam±no sevam±nanti seviyam±no ±cariyo sevam±na½ antev±sika½. Samphuµµhoti antev±sin± v± phuµµho ±cariyo. Samphusa½ paranti para½ ±cariya½ samphusanto antev±s² v±. Alittanti ta½ antev±sika½ p±padhammena alitta½ so ±cariyo visadiddho saro sesa½ sarakal±pa½ viya limpati. Eva½ b±l³pasevan±ti b±l³pasev² hi p³timaccha½ upanayhanakusagga½ viya hoti, p±pakamma½ akarontopi avaººa½ akitti½ labhati. Dh²r³pasevan±ti dh²r³pasev² puggalo tagar±digandhaj±tipaliveµhanapatta½ viya hoti, paº¹ito bhavitu½ asakkontopi kaly±ºamittasev² guºakitti½ labhati. Pattapuµassev±ti duggandhasugandhapaliveµhanapaººasseva. Samp±kamattanoti kaly±ºamittasa½saggavasena attano parip±ka½ paribh±vana½ ñatv±ti attho. P±penti suggatinti santo samm±diµµhik± att±na½ nissite satte saggameva p±pent²ti desana½ yath±nusandhimeva p±pesi.
R±j± tassa dhammakath±ya pas²di, isigaºopi ±gato. R±j± isayo vanditv± “bhante, ma½ anukampam±n± mama vasanaµµh±ne vasath±”ti vatv± tesa½ paµiñña½ gahetv± nagara½ gantv± suv±na½ abhaya½ ad±si. Isayopi tattha agama½su. R±j± isigaºa½ uyy±ne vas±pento y±vaj²va½ upaµµhahitv± saggapura½ p³resi. Athassa puttopi chatta½ uss±pento isigaºa½ paµijaggiyev±ti tasmi½ kulaparivaµµe satta r±j±no isigaºassa d±na½ pavattayi½su. Mah±satto araññe vasantoyeva yath±kamma½ gato.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “eva½, bhikkhave, pubbepi devadatto p±po p±papariv±royev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± sattigumbo devadatto ahosi, cor± devadattaparis± r±j± ±nando, isigaº± buddhaparis±, pupphakasuvo pana ahameva ahosin”ti.

Sattigumbaj±takavaººan± sattam±.