[502] 6. C³¼aha½saj±takavaººan±
Ete ha½s± pakkamant²ti ida½ satth± ve¼uvane viharanto ±nandatherassa j²vitaparicc±gameva ±rabbha kathesi. Tad±pi hi dhammasabh±ya½ therassa guºakatha½ kathentesu bhikkh³su satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, id±neva, pubbepi ±nandena mamatth±ya j²vita½ pariccattamev±”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ bahuputtako n±ma r±j± rajja½ k±resi. Khem± n±massa aggamahes² ahosi. Tad± mah±satto suvaººaha½sayoniya½ nibbattitv± navutiha½sasahassaparivuto cittak³µe vasi. Tad±pi dev² vuttanayeneva supina½ disv± rañño suvaººavaººaha½sassa dhammadesan±savanadoha¼a½ ±rocesi. R±j±pi amacce pucchitv± “suvaººavaººaha½s± n±ma cittak³µapabbate vasant²”ti ca sutv± khema½ n±ma sara½ k±retv± n±nappak±r±ni niv±padhaññ±ni rop±petv± cat³su kaººesu devasika½ abhayaghosana½ ghos±pesi, ekañca luddaputta½ ha½s±na½ gahaºatth±ya payojesi. Tassa payojit±k±ro ca, tena tattha sakuº±na½ upaparikkhitabh±vo ca, suvaººaha½s±na½ ±gatak±le rañño ±rocetv± p±s±na½ o¹¹itaniy±mo ca, mah±sattassa p±se baddhaniy±mo ca, sumukhassa ha½sasen±patino t²su ha½saghaµ±su ta½ adisv± nivattanañca sabba½ mah±ha½saj±take (j±. 2.21.89 ±dayo) ±vi bhavissati. Idh±pi mah±satto yaµµhip±se bajjhitv± p±sayaµµhiya½ olambantoyeva g²va½ pas±retv± ha½s±na½ gatamagga½ olokento sumukha½ ±gacchanta½ disv± “±gatak±le na½ v²ma½siss±m²”ti cintetv± tasmi½ ±gate tisso g±th± abh±si–
133. “Ete ha½s± pakkamanti, vakkaªg± bhayamerit±;
harittaca hemavaººa, k±ma½ sumukha pakkama.
134. “Oh±ya ma½ ñ±tigaº±, eka½ p±savasa½ gata½;
anapekkham±n± gacchanti, ki½ eko avahiyyasi.
135. “Pateva patata½ seµµha, natthi baddhe sah±yat±;
m± an²gh±ya h±pesi, k±ma½ sumukha pakkam±”ti.
Tattha bhayamerit±ti bhayerit± bhayatajjit± bhayacalit±. Harittaca hemavaºº±ti dv²hipi vacanehi tamev±lapati. K±manti suvaººattaca, suvaººavaººa, sundaramukha eka½sena pakkam±hiyeva, ki½ te idh±gamanen±ti vadati. Oh±y±ti ma½ jahitv± uppatit±. Anapekkham±n±ti te mama ñ±tak± mayi anapekkh±va gacchanti. Patev±ti uppateva. M± an²gh±y±ti ito gantv± pattabb±ya niddukkhabh±v±ya v²riya½ m± h±pesi. Tato sumukho paªkapiµµhe nis²ditv± g±tham±ha–
136. “N±ha½ dukkhaparetoti, dhataraµµha tuva½ jahe;
j²vita½ maraºa½ v± me, tay± saddhi½ bhavissat²”ti.
Tattha dukkhaparetoti mah±r±ja, “tva½ maraºadukkhapareto”ti ettakeneva n±ha½ ta½ jah±mi. Eva½ sumukhena s²han±de kathite dhataraµµho g±tham±ha–
137. “Etadariyassa kaly±ºa½, ya½ tva½ sumukha bh±sasi;
tañca v²ma½sam±noha½, patateta½ avassajin”ti.
Tattha etadariyass±ti ya½ tva½ “n±ha½ ta½ jahe”ti bh±sasi, eta½ ±c±rasampannassa ariyassa kaly±ºa½ uttamavacana½. Patatetanti ahañca na ta½ vissajjetuk±mova eva½ avaca½, atha kho ta½ v²ma½sam±no “patat³”ti eta½ vacana½ avassaji½, gacch±ti ta½ avocanti attho. Eva½ tesa½ kathent±naññeva luddaputto daº¹am±d±ya vegen±gato. Sumukho dhataraµµha½ ass±setv± tass±bhimukho gantv± apaciti½ dassetv± ha½sarañño guºe kathesi. T±vadeva luddo muducitto ahosi. So tassa muducittaka½ ñatv± puna gantv± ha½sar±jameva ass±sento aµµh±si. Luddopi ha½sar±j±na½ upasaªkamitv± chaµµha½ g±tham±ha–
138. “Apadena pada½ y±ti, antalikkhacaro dijo;
±r± p±sa½ na bujjhi tva½, ha½s±na½ pavaruttam±”ti.
Tattha apadena padanti mah±r±ja, tumh±diso antalikkhacaro dijo apade ±k±se pada½ katv± y±ti. Na bujjhi tvanti so tva½ evar³po d³ratova ima½ p±sa½ na bujjhi na j±n²ti pucchati. Mah±satto ±ha–
139. “Yad± par±bhavo hoti, poso j²vitasaªkhaye;
atha j±lañca p±sañca, ±sajj±pi na bujjhat²”ti.
Tattha yad± par±bhavoti samma luddaputta, yad± par±bhavo avu¹¹hi vin±so sampatto hoti, atha poso j²vitasaªkhaye patte j±lañca p±sañca patv±pi na j±n±t²ti attho. Luddo ha½sarañño katha½ abhinanditv± sumukhena saddhi½ sallapanto tisso g±th± abh±si–
140. “Ete ha½s± pakkamanti, vakkaªg± bhayamerit±;
harittaca hemavaººa, tvaññeva avahiyyasi.
141. “Ete bhutv± ca pivitv± ca, pakkamanti vihaªgam±;
anapekkham±n± vakkaªg±, tvaññeveko up±sasi.
142. “Ki½ nu ty±ya½ dijo hoti, mutto baddha½ up±sasi;
oh±ya sakuº± yanti, ki½ eko avahiyyas²”ti.
Tattha tvaññev±ti tvameva ohiyyas²ti pucchati. Up±sas²ti payirup±sasi. Sumukho ±ha–
143. “R±j± me so dijo mitto, sakh± p±ºasamo ca me;
neva na½ vijahiss±mi, y±va k±lassa pariy±yan”ti.
Tattha y±va k±lassa pariy±yanti luddaputta, y±va j²vitak±lassa pariyos±na½ aha½ eta½ na vijahiss±miyeva. Ta½ sutv± luddo pasannacitto hutv± “sac±ha½ eva½ s²lasampannesu imesu aparajjhiss±mi, pathav²pi me vivara½ dadeyya, ki½ me rañño santik± laddhena dhanena, vissajjess±mi nan”ti cintetv± g±tham±ha–
144. “Yo ca tva½ sakhino hetu, p±ºa½ cajitumicchasi;
so te sah±ya½ muñc±mi, hotu r±j± tav±nugo”ti.
Tattha yo ca tvanti yo n±ma tva½. Soti so aha½. Tav±nugoti esa ha½sar±j± tava vasa½ anugato hotu, tay± saddhi½ ekaµµh±ne vasatu. Evañca pana vatv± dhataraµµha½ yaµµhip±sato ot±retv± sarat²ra½ netv± p±sa½ muñcitv± muducittena lohita½ dhovitv± nh±ru-±d²ni paµip±desi. Tassa muducittat±ya mah±sattassa p±ramit±nubh±vena ca t±vadeva p±do sacchavi ahosi, baddhaµµh±nampi na paññ±yi. Sumukho bodhisatta½ oloketv± tuµµhacitto anumodana½ karonto g±tham±ha–
145. “Eva½ luddaka nandassu, saha sabbehi ñ±tibhi;
yath±hamajja nand±mi, mutta½ disv± dij±dhipan”ti.
Ta½ sutv± luddo “gacchatha, s±m²”ti ±ha. Atha na½ mah±satto “ki½ pana tva½ samma, ma½ attano atth±ya bandhi, ud±hu aññassa ±ºattiy±”ti pucchitv± tena tasmi½ k±raºe ±rocite “ki½ nu kho me itova cittak³µa½ gantu½ seyyo, ud±hu nagaran”ti vima½santo “mayi nagara½ gate luddaputto dhana½ labhissati, deviy± doha¼o paµippassambhissati, sumukhassa mittadhammo p±kaµo bhavissati, tath± mama ñ±ºabala½, khemañca sara½ abhayadakkhiºa½ katv± labhiss±mi, tasm± nagarameva gantu½ seyyo”ti sanniµµh±na½ katv± “ludda, tva½ amhe k±jen±d±ya rañño santika½ nehi, sace no r±j± vissajjetuk±mo bhavissati, vissajjessat²”ti ±ha. R±j±no n±ma s±mi, kakkha¼±, gacchatha tumheti. Maya½ t±disa½ luddampi muduka½ karimha, rañño ±r±dhane amh±ka½ bh±ro, nehiyeva no, samm±ti. So tath± ak±si. R±j± ha½se disv±va somanassaj±to hutv± dvepi ha½se kañcanap²µhe nis²d±petv± madhul±je kh±d±petv± madhurodaka½ p±yetv± añjali½ paggayha dhammakatha½ ±y±ci. Ha½sar±j± tassa sotuk±mata½ viditv± paµhama½ t±va paµisanth±ramak±si Tatrim± ha½sassa ca rañño ca vacanapaµivacanag±th±yo honti–
146. “Kaccinnu bhoto kusala½, kacci bhoto an±maya½;
kacci raµµhamida½ ph²ta½, dhammena manus±sasi.
147. “Kusala½ ceva me ha½sa, atho ha½sa an±maya½;
atho raµµhamida½ ph²ta½, dhammena manus±saha½.
148. “Kacci bhoto amaccesu, doso koci na vijjati;
kacci ±r± amitt± te, ch±y± dakkhiºatoriva.
149. “Athopi me amaccesu, doso koci na vijjati;
atho ±r± amitt± me, ch±y± dakkhiºatoriva.
150. “Kacci te s±dis² bhariy±, assav± piyabh±ºin²;
puttar³payas³pet±, tava chandavas±nug±.
151. “Atho me s±dis² bhariy±, assav± piyabh±ºin²;
puttar³payas³pet±, mama chandavas±nug±.
152. “Kacci te bahavo putt±, suj±t± raµµhava¹¹hana;
paññ±javena sampann±, sammodanti tato tato.
153. “Satameko ca me putt±, dhataraµµha may± sut±;
tesa½ tva½ kiccamakkh±hi, n±varujjhanti te vaco”ti.
Tattha kusalanti ±rogya½, itara½ tasseva vevacana½. Ph²tanti kacci te ida½ raµµha½ ph²ta½ subhikkha½, dhammena ca na½ anus±sas²ti pucchati. Dosoti apar±dho. Ch±y± dakkhiºatoriv±ti yath± n±ma dakkhiºadis±bhimukh± ch±y± na va¹¹hati, eva½ te kacci amitt± na va¹¹hant²ti vadati. S±dis²ti j±tigottakulapadesehi sam±n±. Evar³p± hi atic±rin² na hoti. Assav±ti vacanapaµigg±hik±. Puttar³payas³pet±ti puttehi ca r³pena ca yasena ca upet±. Paññ±javen±ti paññ±vegena pañña½ jav±petv± t±ni t±ni kicc±ni paricchinditu½ samatth±ti pucchati. Sammodanti tato tatoti yattha yattha niyutt± honti, tato tato sammodanteva, na virujjhant²ti pucchati. May± sut±ti may± vissut±. Mañhi loko “bahuputtar±j±”ti vadati, iti te ma½ niss±ya vissut± p±kaµ± j±t±ti may± sut± n±ma hont²ti vadati. Tesa½ tva½ kiccamakkh±h²ti tesa½ mama putt±na½ “ida½ n±ma karont³”ti tva½ kiccamakkh±hi, na te vacana½ avarujjhanti, ov±da½ nesa½ deh²ti adhipp±yenevam±ha. Ta½ sutv± mah±satto tassa ov±da½ dento pañca g±th± abh±si–
154. “Upapannopi ce hoti, j±tiy± vinayena v±;
atha pacch± kurute yoga½, kicche ±p±su s²dati.
155. “Tassa sa½h²rapaññassa, vivaro j±yate mah±;
rattimandhova r³p±ni, th³l±ni manupassati.
156. “As±re s±rayogaññ³, mati½ na tveva vindati;
sarabhova giriduggasmi½, antar±yeva s²dati.
157. “H²najaccopi ce hoti, uµµh±t± dhitim± naro;
±c±ras²lasampanno, nise agg²va bh±sati.
158. “Eta½ me upama½ katv±, putte vijj±su v±caya;
sa½vir³¼hetha medh±v², khette b²ja½va vuµµhiy±”ti.
Tattha vinayen±ti ±c±rena. Pacch± kurute yoganti yo ce sikkhitabbasikkh±su daharak±le yoga½ v²riya½ akatv± pacch± mahallakak±le karoti, evar³po pacch± tath±r³pe dukkhe v± ±pad±su v± uppann±su s²dati, att±na½ uddharitu½ na sakkoti. Tassa sa½h²rapaññass±ti tassa asikkhitatt± tato tato haritabbapaññassa nicca½ calabuddhino. Vivaroti bhog±d²na½ chidda½, parih±n²ti attho. Rattimandhoti rattandho. Ida½ vutta½ hoti– “yath± rattandho rattik±ºo ratti½ candobh±s±d²hi th³lar³p±neva passati, sukhum±ni passitu½ na sakkoti, eva½ asikkhito sa½h²rapañño kismiñcideva bhaye uppanne sukhum±ni kicc±ni passitu½ na sakkoti, o¼±rikeyeva passati, tasm± tava putte daharak±leyeva sikkh±petu½ vaµµat²”ti. As±reti niss±re lok±yatavedasamaye. S±rayogaññ³ti s±rayutto esa samayoti maññam±no. Mati½ na tveva vindat²ti bahu½ sikkhitv±pi pañña½ na labhatiyeva. Giriduggasminti so evar³po yath± n±ma sarabho attano vasanaµµh±na½ ±gacchanto antar±magge visamampi samanti maññam±no giridugge vegen±gacchanto narakapap±ta½ patitv± antar±yeva s²dati, ±v±sa½ na p±puº±ti, evameta½ as±ra½ lok±yatavedasamaya½ s±rasaññ±ya uggahetv± mah±vin±sa½ p±puº±ti. Tasm± tava putte atthanissitesu va¹¹hi-±vahesu kiccesu yojetv± sikkh±peh²ti. Nise agg²v±ti mah±r±ja, h²naj±tikopi uµµh±n±diguºasampanno ratti½ aggikkhandho viya obh±sati. Eta½ meti eta½ may± vutta½ rattandhañca aggikkhandhañca upama½ katv± tava putte vijj±su v±caya, sikkhitabbayutt±su sikkh±su yojehi. Eva½ yutto hi yath± sukhette suvuµµhiy± b²ja½ sa½vir³hati, tatheva medh±v² sa½vir³hati, yasena ca bhogehi ca va¹¹hat²ti. Eva½ mah±satto sabbaratti½ rañño dhamma½ desesi, deviy± doha¼o paµippassambhi. Mah±satto aruºuggamanavel±yameva r±j±na½ pañcasu s²lesu patiµµhapetv± appam±dena ovaditv± saddhi½ sumukhena uttaras²hapañjarena nikkhamitv± cittak³µameva gato. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “eva½, bhikkhave, pubbepi imin± mamatth±ya j²vita½ pariccattamev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± luddo channo ahosi, r±j± s±riputto, dev² khem±bhikkhun², ha½saparis± s±kiyagaºo, sumukho ±nando, ha½sar±j± pana ahameva ahosin”ti.
C³¼aha½saj±takavaººan± chaµµh±.