[499] 3. Sivij±takavaººan±

D³re apassa½ therov±ti ida½ satth± jetavane viharanto asadisad±na½ ±rabbha kathesi. Ta½ aµµhakanip±te sivij±take vitth±ritameva. Tad± pana r±j± sattame divase sabbaparikkh±re datv± anumodana½ y±ci, satth± akatv±va pakk±mi. R±j± bhuttap±tar±so vih±ra½ gantv± “kasm±, bhante, anumodana½ na karitth±”ti ±ha. Satth± “aparisuddh±, mah±r±ja, paris±”ti vatv± “na ve kadariy± devaloka½ vajant²”ti (dha. pa. 177) g±th±ya dhamma½ desesi. R±j± pas²ditv± satasahassagghanakena s²veyyakena uttar±saªgena tath±gata½ p³jetv± nagara½ p±visi. Punadivase dhammasabh±ya½ katha½ samuµµh±pesu½ “±vuso, kosalar±j± asadisad±na½ datv± t±disenapi d±nena atitto dasabalena dhamme desite puna satasahassagghanaka½ s²veyyakavattha½ ad±si, y±va atitto vata ±vuso d±nena r±j±”ti. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± ‘im±ya n±m±”ti vutte “bhikkhave, b±hirabhaº¹a½ n±ma sudinna½, por±ºakapaº¹it± sakalajambud²pa½ unnaªgala½ katv± devasika½ chasatasahassaparicc±gena d±na½ dadam±n±pi b±hirad±nena atitt± ‘piyassa d±t± piya½ labhat²’ti sampattay±cak±na½ akkh²ni upp±µetv± ada½suyev±”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te siviraµµhe ariµµhapuranagare sivimah±r±je rajja½ k±rente mah±satto tassa putto hutv± nibbatti, “sivikum±ro”tissa n±ma½ kari½su. So vayappatto takkasila½ gantv± uggahitasippo ±gantv± pitu sippa½ dassetv± uparajja½ labhitv± aparabh±ge pitu accayena r±j± hutv± agatigamana½ pah±ya dasa r±jadhamme akopetv± dhammena rajja½ k±retv± cat³su dv±resu nagaramajjhe nivesanadv±re c±ti cha d±nas±l±yo k±retv± devasika½ chasatasahassaparicc±gena mah±d±na½ pavattesi. Aµµhamiya½ c±tuddasiya½ pannarasiyañca nicca½ d±nas±la½ gantv± d±na½ olokesi. So ekad± puººamadivase p±tova samussitasetacchatte r±japallaªke nisinno attan± dinnad±na½ ±vajjento b±hiravatthu½ attan± adinna½ n±ma adisv± “may± b±hiravatthu adinna½ n±ma natthi, na ma½ b±hirad±na½ toseti, aha½ ajjhattikad±na½ d±tuk±mo, aho vata ajja mama d±nas±la½ gatak±le kocideva y±cako b±hiravatthu½ ay±citv± ajjhattikassa n±ma½ gaºheyya, sace hi me koci hadayama½sassa n±ma½ gaºheyya, kaºayena ura½ paharitv± pasanna-udakato san±¼a½ paduma½ uddharanto viya lohitabind³ni paggharanta½ hadaya½ n²haritv± dass±mi. Sace sar²rama½sassa n±ma½ gaºheyya, avalekhanasatthakena telasiªga½ likhanto viya sar²rama½sa½ ot±retv± dass±mi. Sace lohitassa n±ma½ gaºheyya, yantamukhe pakkhanditv± upan²ta½ bh±jana½ p³retv± lohita½ dass±mi. Sace v± pana koci ‘gehe me kamma½ nappavattati, gehe me d±sakamma½ karoh²’ti vadeyya, r±javesa½ apanetv± bahi µhatv± att±na½ s±vetv± d±sakamma½ kariss±mi. Sace me koci akkhino n±ma½ gaºheyya, t±lamiñja½ n²haranto viya akkh²ni upp±µetv± dass±m²”ti cintesi.
Iti so–
“Ya½kiñci m±nusa½ d±na½, adinna½ me na vijjati;
yopi y±ceyya ma½ cakkhu½, dadeyya½ avikampito”ti. (Cariy±. 1.52)–

Cintetv± so¼asahi gandhodakaghaµehi nh±yitv± sabb±laªk±rapaµimaº¹ito n±naggarasabhojana½ bhuñjitv± alaªkatahatthikkhandhavaragato d±nagga½ agam±si. Sakko tassa ajjh±saya½ viditv± “sivir±j± ‘ajja sampattay±cak±na½ cakkh³ni upp±µetv± dass±m²’ti cintesi, sakkhissati nu kho d±tu½, ud±hu no”ti tassa vima½sanatth±ya jar±patto andhabr±hmaºo viya hutv± rañño d±naggagamanak±le ekasmi½ unnatappadese hattha½ pas±retv± r±j±na½ jay±petv± aµµh±si. R±j± tadabhimukha½ v±raºa½ pesetv± “br±hmaºa, ki½ vades²”ti pucchi. Atha na½ sakko “mah±r±ja, tava d±najjh±saya½ niss±ya samuggatena kittighosena sakalalokasanniv±so nirantara½ phuµo, aha½ andho, tva½ dvicakkhuko”ti vatv± cakkhu½ y±canto paµhama½ g±tham±ha–

52. “D³re apassa½ therova, cakkhu½ y±citum±gato;
ekanett± bhaviss±ma, cakkhu½ me dehi y±cito”ti.
Tattha d³reti ito d³re vasanto. Theroti jar±jiººathero. Ekanett±ti eka½ netta½ mayha½ dehi, eva½ dvepi ekekanett± bhaviss±m±ti.
Ta½ sutv± mah±satto “id±nev±ha½ p±s±de nisinno cintetv± ±gato, aho me l±bho, ajjeva me manoratho matthaka½ p±puºissati, adinnapubba½ d±na½ dass±m²”ti tuµµham±naso dutiya½ g±tham±ha–
53. “Ken±nusiµµho idha m±gatosi, vanibbaka cakkhupath±ni y±citu½;
suduccaja½ y±casi uttamaªga½, yam±hu netta½ purisena ‘duccajan’ti.
Tattha vanibbak±ti ta½ ±lapati. Cakkhupath±n²ti cakkh³nameta½ n±ma½. Yam±h³ti ya½ paº¹it± “duccajan”ti kathenti.
Ito para½ utt±nasambandhag±th± p±¼inayeneva veditabb±–
54. “Yam±hu devesu sujampat²ti, maghav±ti na½ ±hu manussaloke;
ten±nusiµµho idha m±gatosmi, vanibbako cakkhupath±ni y±citu½.
55. “Vanibbato mayha vani½ anuttara½, dad±hi te cakkhupath±ni y±cito;
dad±hi me cakkhupatha½ anuttara½, yam±hu netta½ purisena duccaja½.
56. “Yena atthena ±gacchi, yamatthamabhipatthaya½;
te te ijjhantu saªkapp±, labha cakkh³ni br±hmaºa.
57. “Eka½ te y±cam±nassa, ubhay±ni dad±maha½;
sa cakkhum± gaccha janassa pekkhato, yadicchase tva½ tadate samijjhat³”ti.
Tattha vanibbatoti y±cantassa. Vaninti y±cana½. Te teti te tava tassa atthassa saªkapp±. Sa cakkhum±ti so tva½ mama cakkh³hi cakkhum± hutv±. Yadicchase tva½ tadate samijjhat³ti ya½ tva½ mama santik± icchasi, ta½ te samijjhat³ti.
R±j± ettaka½ kathetv± “idheva may± akkh²ni upp±µetv± d±tu½ as±ruppan”ti cintetv± br±hmaºa½ ±d±ya antepura½ gantv± r±j±sane nis²ditv± s²vika½ n±ma vejja½ pakkos±petv± “akkhi½ me sodheh²”ti ±ha. “Amh±ka½ kira r±j± akkh²ni upp±µetv± br±hmaºassa d±tuk±mo”ti sakalanagare ekakol±hala½ ahosi. Atha sen±pati-±dayo r±javallabh± ca n±gar± ca orodh± ca sabbe sannipatitv± r±j±na½ v±rent± tisso g±th± avocu½–
58. “M± no deva ad± cakkhu½, m± no sabbe par±kari;
dhana½ dehi mah±r±ja, mutt± ve¼uriy± bah³.
59. “Yutte deva rathe dehi, ±j±n²ye calaªkate;
n±ge dehi mah±r±ja, hemakappanav±sase.
60. “Yath± ta½ sivayo sabbe, sayogg± sarath± sad±;
samant± parikireyyu½, eva½ dehi rathesabh±”ti.
Tattha par±kar²ti pariccaji. Akkh²su hi dinnesu rajja½ tva½ na k±ressasi, añño r±j± bhavissati, eva½ tay± maya½ pariccatt± n±ma bhaviss±m±ti adhipp±yenevam±ha½su. Parikireyyunti pariv±reyyu½. Eva½ deh²ti yath± ta½ avikalacakkhu½ sivayo pariv±reyyu½, eva½ b±hiradhanamevassa dehi, m± akkh²ni. Akkh²su hi dinnesu na ta½ sivayo pariv±ressant²ti.
Atha r±j± tisso g±th± abh±si–
61. “Yo ve dassanti vatv±na, ad±ne kurute mano;
bh³mya½ so patita½ p±sa½, g²v±ya½ paµimuñcati.
62. “Yo ve dassanti vatv±na½, ad±ne kurute mano;
p±p± p±pataro hoti, sampatto yamas±dhana½.
63. “Yañhi y±ce tañhi dade, ya½ na y±ce na ta½ dade;
sv±ha½ tameva dass±mi, ya½ ma½ y±cati br±hmaºo”ti.
Tattha paµimuñcat²ti paveseti. P±p± p±pataroti l±mak±pi l±makataro n±ma hoti. Sampatto yamas±dhananti yamassa ±º±pavattiµµh±na½ ussadaniraya½ esa pattoyeva n±ma hoti. Yañhi y±ceti ya½ y±cako y±ceyya, d±yakopi tameva dadeyya, na ay±cita½, ayañca br±hmaºo ma½ cakkhu½ y±cati, na mutt±dika½ dhana½, tadevass±ha½ dass±m²ti vadati.
Atha na½ amacc± “ki½ patthetv± cakkh³ni des²”ti pucchant± g±tham±ha½su–
64. “¾yu½ nu vaººa½ nu sukha½ bala½ nu, ki½ patthay±no nu janinda desi;
kathañhi r±j± sivina½ anuttaro, cakkh³ni dajj± paralokahet³”ti.
Tattha paralokahet³ti mah±r±ja, katha½ n±ma tumh±diso paº¹itapuriso sandiµµhika½ issariya½ pah±ya paralokahetu cakkh³ni dadeyy±ti.
Atha nesa½ kathento r±j± g±tham±ha–
65. “Na v±hameta½ yasas± dad±mi, na puttamicche na dhana½ na raµµha½;
satañca dhammo carito pur±ºo, icceva d±ne ramate mano mam±”ti.
Tattha na v±hanti na ve aha½. Yasas±ti dibbassa v± m±nusassa v± yasassa k±raº±. Na puttamiccheti imassa cakkhud±nassa phalena nev±ha½ putta½ icch±mi, na dhana½ na raµµha½, apica sata½ paº¹it±na½ sabbaññubodhisatt±na½ esa ±ciººo sam±ciººo por±ºakamaggo, yadida½ p±ram²p³raºa½ n±ma. Na hi p±ramiyo ap³retv± bodhipallaªke sabbaññuta½ p±puºitu½ samattho n±ma atthi, ahañca p±ramiyo p³retv± buddho bhavituk±mo. Icceva d±ne ramate mano mam±ti imin± k±raºena mama mano d±neyeva niratoti vadati.
Samm±sambuddhopi dhammasen±patis±riputtattherassa cariy±piµaka½ desento “mayha½ dv²hi cakkh³hipi sabbaññutaññ±ºameva piyataran”ti d²petu½ ±ha–
“Na me dess± ubho cakkh³, att±na½ me na dessiya½;
sabbaññuta½ piya½ mayha½, tasm± cakkhu½ ad±sahan”ti. (Cariy±. 1.66).
Mah±sattassa pana katha½ sutv± amaccesu appaµibh±ºesu µhitesu mah±satto s²vika½ vejja½ g±th±ya ajjhabh±si–
66. “Sakh± ca mitto ca mam±si s²vika, susikkhito s±dhu karohi me vaco;
uddharitv± cakkh³ni mama½ jig²sato, hatthesu µhapehi vanibbakass±”ti.
Tassattho– samma s²vika, tva½ mayha½ sah±yo ca mitto ca vejjasippe c±si susikkhito, s±dhu me vacana½ karohi. Mama jig²sato upadh±rentassa olokentasseva t±lamiñja½ viya me akkh²ni uddharitv± imassa y±cakassa hatthesu µhapeh²ti.
Atha na½ s²viko ±ha “cakkhud±na½ n±ma bh±riya½, upadh±rehi, dev±”ti. S²vika, upadh±rita½ may±, tva½ m± papañca½ karohi, m± may± saddhi½ bahu½ katheh²ti. So cintesi “ayutta½ m±disassa susikkhitassa vejjassa rañño akkh²su satthap±tanan”ti. So n±n±bhesajj±ni gha½sitv± bhesajjacuººena n²luppala½ paribh±vetv± dakkhiºakkhi½ upasiªgh±pesi, akkhi parivatti, dukkhavedan± uppajji. “Sallakkhehi, mah±r±ja, paµip±katikakaraºa½ mayha½ bh±ro”ti. “Alañhi t±ta m± papañca½ kar²”ti. So paribh±vetv± puna upasiªgh±pesi, akkhi akkhik³pato mucci, balavatar± vedan± udap±di. “Sallakkhehi mah±r±ja, sakkomaha½ paµip±katika½ k±tun”ti. “M± papañca½ kar²”ti. So tatiyav±re kharatara½ paribh±vetv± upan±mesi. Akkhi osadhabalena paribbhamitv± akkhik³pato nikkhamitv± nh±rusuttakena olambam±na½ aµµh±si. Sallakkhehi narinda, puna p±katikakaraºa½ mayha½ balanti. M± papañca½ kar²ti. Adhimatt± vedan± udap±di, lohita½ pagghari, nivatthas±µak± lohitena temi½su. Orodh± ca amacc± ca rañño p±dam³le patitv± “deva akkh²ni m± deh²”ti mah±parideva½ paridevi½su.
R±j± vedana½ adhiv±setv± “t±ta, m± papañca½ kar²”ti ±ha. So “s±dhu, dev±”ti v±mahatthena akkhi½ dh±retv± dakkhiºahatthena satthaka½ ±d±ya akkhisuttaka½ chinditv± akkhi½ gahetv± mah±sattassa hatthe µhapesi. So v±makkhin± dakkhiºakkhi½ oloketv± vedana½ adhiv±setv± “ehi br±hmaº±”ti br±hmaºa½ pakkositv± “mama ito akkhito sataguºena sahassaguºena satasahassaguºena sabbaññutaññ±ºakkhimeva piyatara½, tassa me ida½ paccayo hot³”ti vatv± br±hmaºassa akkhi½ ad±si. So ta½ ukkhipitv± attano akkhimhi µhapesi. Ta½ tass±nubh±vena vikasitan²luppala½ viya hutv± patiµµh±si. Mah±satto v±makkhin± tassa ta½ akkhi½ disv± “aho, sudinna½ may± akkhid±nan”ti anto samuggat±ya p²tiy± nirantara½ phuµo hutv± itarampi akkhi½ ad±si. Sakko tampi attano akkhimhi µhapetv± r±janivesan± nikkhamitv± mah±janassa olokentasseva nagar± nikkhamitv± devalokameva gato. Tamattha½ pak±sento satth± diya¹¹hag±tham±ha–
67. “Codito sivir±jena, s²viko vacana½karo;
rañño cakkh³nuddharitv±, br±hmaºass³pan±mayi;
sacakkhu br±hmaºo ±si, andho r±j± up±vis²”ti.
Rañño na cirasseva akkh²ni ruhi½su, ruham±n±ni ca ±v±µabh±va½ appatv± kambalageº¹ukena viya uggatena ma½sapiº¹ena p³retv± cittakammar³passa viya akkh²ni ahesu½, vedan± pacchijji. Atha mah±satto katip±ha½ p±s±de vasitv± “ki½ andhassa rajjena, amacc±na½ rajja½ niyy±detv± uyy±na½ gantv± pabbajitv± samaºadhamma½ kariss±m²”ti cintetv± amacce pakkos±petv± tesa½ tamattha½ ±rocetv± “eko mukhadhovan±did±yako kappiyak±rakova mayha½ santike bhavissati, sar²rakiccaµµh±nesupi me rajjuka½ bandhath±”ti vatv± s±rathi½ ±mantetv± “ratha½ yojeh²”ti ±ha. Amacc± panassa rathena gantu½ adatv± suvaººasivik±ya na½ netv± pokkharaº²t²re nis²d±petv± ±rakkha½ sa½vidh±ya paµikkami½su. R±j± pallaªkena nisinno attano d±na½ ±vajjesi. Tasmi½ khaºe sakkassa ±sana½ uºha½ ahosi. So ±vajjento ta½ k±raºa½ disv± “mah±r±jassa vara½ datv± cakkhu½ paµip±katika½ kariss±m²”ti cintetv± tattha gantv± mah±sattassa avid³re apar±para½ caªkami. Tamattha½ pak±sento satth± im± g±th± ±ha–
68. “Tato so katip±hassa, upar³¼hesu cakkhusu;
s³ta½ ±mantay² r±j±, siv²na½ raµµhava¹¹hano.
69. “Yojehi s±rathi y±na½, yuttañca paµivedaya;
uyy±nabh³mi½ gacch±ma, pokkharañño van±ni ca.
70. “So ca pokkharaº²t²re, pallaªkena up±visi;
tassa sakko p±turahu, devar±j± sujampat²”ti.
Sakkopi mah±sattena padasadda½ sutv± “ko eso”ti puµµho g±tham±ha–
71. “Sakkohamasmi devindo, ±gatosmi tavantike;
vara½ varassu r±j²si, ya½ kiñci manasicchas²”ti.–

Eva½ vutte r±j± g±tham±ha–

72. “Pah³ta½ me dhana½ sakka, bala½ koso canappako;
andhassa me sato d±ni, maraºaññeva ruccat²”ti.
Tattha maraºaññeva ruccat²ti devar±ja, id±ni mayha½ andhabh±vena maraºameva ruccati, ta½ me deh²ti.
Atha na½ sakko ±ha “sivir±ja, ki½ pana tva½ marituk±mo hutv± maraºa½ rocesi, ud±hu andhabh±ven±”ti? “Andhabh±vena dev±”ti. “Mah±r±ja, d±na½ n±ma na kevala½ sampar±yatthameva d²yati, diµµhadhammatth±yapi paccayo hoti, tvañca eka½ cakkhu½ y±cito dve ad±si, tena saccakiriya½ karoh²”ti katha½ samuµµh±petv± ±ha–
73. “Y±ni sacc±ni dvipadinda, t±ni bh±sassu khattiya;
sacca½ te bhaºam±nassa, puna cakkhu bhavissat²”ti.
Ta½ sutv± mah±satto “sakka, sacesi mama cakkhu½ d±tuk±mo, añña½ up±ya½ m± kari, mama d±nanissandeneva me cakkhu uppajjat³”ti vatv± sakkena “mah±r±ja, aha½ sakko devar±j±pi na paresa½ cakkhu½ d±tu½ sakkomi, tay± dinnad±nassa phaleneva te cakkhu uppajjissat²”ti vutte “tena hi may± d±na½ sudinnan”ti vatv± saccakiriya½ karonto g±tham±ha–
74. “Ye ma½ y±citum±yanti, n±n±gott± vanibbak±;
yopi ma½ y±cate tattha, sopi me manaso piyo;
etena saccavajjena, cakkhu me upapajjath±”ti.
Tattha ye manti ye ma½ y±citu½ ±gacchanti, tesu y±cakesu ±gacchantesu yopi ma½ y±cate, sopi me manaso piyo. Eten±ti sace mama sabbepi y±cak± piy±, saccameveta½ may± vutta½, etena me saccavacanena eka½ me cakkhu upapajjatha upapajjat³ti ±ha.
Athassa vacan±nantarameva paµhama½ cakkhu udap±di. Tato dutiyassa uppajjanatth±ya g±th±dvayam±ha–
75. “Ya½ ma½ so y±citu½ ±g±, dehi cakkhunti br±hmaºo;
tassa cakkh³ni p±d±si½, br±hmaºassa vanibbato.
76. “Bhiyyo ma½ ±vis² p²ti, somanassañcanappaka½;
etena saccavajjena, dutiya½ me upapajjath±”ti.
Tattha ya½ manti yo ma½ y±cati. Soti so cakkhuvikalo br±hmaºo “dehi me cakkhun”ti y±citu½ ±gato. Vanibbatoti y±cantassa. Bhiyyo ma½ ±vis²ti br±hmaºassa cakkh³ni datv± andhak±lato paµµh±ya tasmi½ andhak±le tath±r³pa½ vedana½ agaºetv± “aho sudinna½ me d±nan”ti paccavekkhanta½ ma½ bhiyyo atirekatar± p²ti ±visi, mama hadaya½ paviµµh±, somanassañca mama ananta½ aparim±ºa½ uppajji. Eten±ti sace mama tad± anappaka½ p²tisomanassa½ uppanna½, saccameveta½ may± vutta½, etena me saccavacanena dutiyampi cakkhu upapajjat³ti ±ha.
Taªkhaºaññeva dutiyampi cakkhu udap±di. T±ni panassa cakkh³ni neva p±katik±ni, na dibb±ni. Sakkabr±hmaºassa hi dinna½ cakkhu½ puna p±katika½ k±tu½ na sakk±, upahatavatthuno ca dibbacakkhu n±ma na uppajjati, t±ni panassa saccap±ramit±nubh±vena sambh³t±ni cakkh³n²ti vutt±ni. Tesa½ uppattisamak±lameva sakk±nubh±vena sabb± r±japaris± sannipatit±va ahesu½. Athassa sakko mah±janamajjheyeva thuti½ karonto g±th±dvayam±ha–
77. “Dhammena bh±sit± g±th±, siv²na½ raµµhava¹¹hana;
et±ni tava nett±ni, dibb±ni paµidissare.
78. “Tirokuµµa½ tirosela½, samatiggayha pabbata½;
samant± yojanasata½, dassana½ anubhontu te”ti.
Tattha dhammena bh±sit±ti mah±r±ja, im± te g±th± dhammena sabh±veneva bh±sit±. Dibb±n²ti dibb±nubh±vayutt±ni. Paµidissareti paµidissanti. Tirokuµµanti mah±r±ja, im±ni te cakkh³ni devat±na½ cakkh³ni viya parakuµµa½ parasela½ ya½kiñci pabbatampi samatiggayha atikkamitv± samant± dasa dis± yojanasata½ r³padassana½ anubhontu s±dhent³ti attho.
Iti so ±k±se µhatv± mah±janamajjhe im± g±th± bh±sitv± “appamatto hoh²”ti mah±satta½ ovaditv± devalokameva gato. Mah±sattopi mah±janaparivuto mahantena sakk±rena nagara½ pavisitv± sucandaka½ p±s±da½ abhiruhi. Tena cakkh³na½ paµiladdhabh±vo sakalasiviraµµhe p±kaµo j±to. Athassa dassanattha½ sakalaraµµhav±sino bahu½ paºº±k±ra½ gahetv± ±gami½su. Mah±satto “imasmi½ mah±janasannip±te mama d±na½ vaººayiss±m²”ti r±jadv±re mah±maº¹apa½ k±retv± samussitasetacchatte r±japallaªke nisinno nagare bheri½ car±petv± sabbaseniyo sannip±tetv± “ambho, siviraµµhav±sino im±ni me dibbacakkh³ni disv± ito paµµh±ya d±na½ adatv± m± bhuñjath±”ti dhamma½ desento catasso g±th± abh±si–
79. “Ko n²dha vitta½ na dadeyya y±cito, api visiµµha½ supiyampi attano;
tadiªgha sabbe sivayo sam±gat±, dibb±ni nett±ni mamajja passatha.
80. “Tirokuµµa½ tirosela½, samatiggayha pabbata½;
samant± yojanasata½, dassana½ anubhonti me.
81. “Na c±gamatt± paramatthi kiñci, macc±na½ idha j²vite;
datv±na m±nusa½ cakkhu½, laddha½ me cakkhu½ am±nusa½.
82. “Etampi disv± sivayo, detha d±n±ni bhuñjatha;
datv± ca bhutv± ca yath±nubh±va½, anindit± saggamupetha µh±nan”ti.
Tattha kon²dh±ti ko nu idha. Api visiµµhanti uttamampi sam±na½. C±gamatt±ti c±gapam±ºato añña½ vara½ n±ma natthi. Idha j²viteti imasmi½ j²valoke. “Idha j²vatan”tipi p±µho, imasmi½ loke j²vam±n±nanti attho. Am±nusanti dibbacakkhu may± laddha½, imin± k±raºena veditabbameta½ “c±gato uttama½ n±ma natth²”ti. Etampi disv±ti eta½ may± laddha½ dibbacakkhu½ disv±pi.
Iti im±hi cat³hi g±th±hi dhamma½ desetv± tato paµµh±ya anvaddham±sa½ pannarasuposathesu mah±jana½ sannip±t±petv± nicca½ im±hi g±th±hi dhamma½ desesi. Ta½ sutv± mah±jano d±n±d²ni puññ±ni katv± devaloka½ p³rentova agam±si.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “eva½, bhikkhave, por±ºakapaº¹it± b±hirad±nena asantuµµh± sampattay±cak±na½ attano cakkh³ni upp±µetv± ada½s³”ti vatv± sacc±ni pak±setv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± s²vikavejjo ±nando ahosi, sakko anuruddho ahosi, sesaparis± buddhaparis±, sivir±j± pana ahameva ahosin”ti.

Sivij±takavaººan± tatiy±.