[498] 2. Cittasambh³taj±takavaººan±
Sabba½ nar±na½ saphala½ suciººanti ida½ satth± jetavane viharanto ±yasmato mah±kassapassa piyasa½v±se dve saddhivih±rike bhikkh³ ±rabbha kathesi. Te kira aññamañña½ appaµivibhattabhog± paramaviss±sik± ahesu½, piº¹±ya carant±pi ekatova gacchanti, ekatova ±gacchanti, vin± bhavitu½ na sakkonti. Dhammasabh±ya½ bhikkh³ tesa½yeva viss±sa½ vaººayam±n± nis²di½su. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “anacchariya½, bhikkhave, imesa½ ekasmi½ attabh±ve viss±sikatta½, por±ºakapaº¹it± t²ºi catt±ri bhavantar±ni gacchant±pi mittabh±va½ na vijahi½suyev±”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te avantiraµµhe ujjeniya½ avantimah±r±j± n±ma rajja½ k±resi. Tad± ujjeniy± bahi caº¹±lag±mako ahosi. Mah±satto tattha nibbatti, aparopi satto tasseva m±tucch±putto hutv± nibbatti. Tesu eko citto n±ma ahosi, eko sambh³to n±ma. Te ubhopi vayappatt± caº¹±lava½sadhovana½ n±ma sippa½ uggaºhitv± ekadivasa½ “ujjen²nagaradv±re sippa½ dassess±m±”ti eko uttaradv±re sippa½ dassesi, eko p±c²nadv±re. Tasmiñca nagare dve diµµhamaªgalik±yo ahesu½, ek± seµµhidh²t±, ek± purohitadh²t±. T± bahukh±dan²yabhojan²yam±l±gandh±d²ni g±h±petv± “uyy±nak²¼a½ k²¼iss±m±”ti ek± uttaradv±rena nikkhami, ek± p±c²nadv±rena. T± te caº¹±laputte sippa½ dassente disv± “ke ete”ti pucchitv± “caº¹±laputt±”ti sutv± “apassitabbayuttaka½ vata passimh±”ti gandhodakena akkh²ni dhovitv± nivatti½su. Mah±jano “are duµµhacaº¹±la, tumhe niss±ya maya½ am³lak±ni sur±bhatt±d²ni na labhimh±”ti te ubhopi bh±tike pothetv± anayabyasana½ p±pesi. Te paµiladdhasaññ± uµµh±ya aññamaññassa santika½ gacchant± ekasmi½ µh±ne sam±gantv± aññamaññassa ta½ dukkhuppatti½ ±rocetv± roditv± paridevitv± “kinti kariss±m±”ti mantetv± “ima½ amh±ka½ j±ti½ niss±ya dukkha½ uppanna½, caº¹±lakamma½ k±tu½ na sakkhiss±ma, j±ti½ paµicch±detv± br±hmaºam±ºavavaººena takkasila½ gantv± sippa½ uggaºhiss±m±”ti sanniµµh±na½ katv± tattha gantv± dhammantev±sik± hutv± dis±p±mokkh±cariyassa santike sippa½ paµµhapesu½. Jambud²patale “dve kira caº¹±l± j±ti½ paµicch±detv± sippa½ uggaºhant²”ti s³yittha. Tesu cittapaº¹itassa sippa½ niµµhita½, sambh³tassa na t±va niµµh±ti. Athekadivasa½ eko g±mav±s² “br±hmaºav±canaka½ kariss±m²”ti ±cariya½ nimantesi. Tameva ratti½ devo vassitv± magge kandar±d²ni p³resi. ¾cariyo p±tova cittapaº¹ita½ pakkos±petv± “t±ta, aha½ gantu½ na sakkhiss±mi, tva½ m±ºavehi saddhi½ gant± maªgala½ vatv± tumhehi laddha½ bhuñjitv± amhehi laddha½ ±har±”ti pesesi. So “s±dh³”ti m±ºavake gahetv± gato. Y±va m±ºav± nh±yanti ceva mukh±ni ca dhovanti, t±va manuss± p±y±sa½ va¹¹hetv± nibb±t³ti µhapesu½. M±ºav± tasmi½ anibbuteyeva ±gantv± nis²di½su. Manuss± dakkhiºodaka½ datv± tesa½ purato p±tiyo µhapesu½. Sambh³to luddhadh±tuko viya hutv± “s²talo”ti saññ±ya p±y±sapiº¹a½ ukkhipitv± mukhe µhapesi, so tassa ±ditta-ayogu¼o viya mukha½ dahi. So kampam±no sati½ anupaµµh±petv± cittapaº¹ita½ oloketv± caº¹±labh±s±ya eva “kha¼u kha¼³”ti ±ha Sopi tatheva sati½ anupaµµh±petv± caº¹±labh±s±ya eva “niggala niggal±”ti ±ha. M±ºav± aññamañña½ oloketv± “ki½ bh±s± n±mes±”ti vadi½su. Cittapaº¹ito maªgala½ abh±si. M±ºav± bahi nikkhamitv± vaggavagg± hutv± tattha tattha nis²ditv± bh±sa½ sodhent± “caº¹±labh±s±”ti ñatv± “are duµµhacaº¹±l±, ettaka½ k±la½ ‘br±hmaº±mh±’ti vatv± vañcayitth±”ti ubhopi te pothayi½su. Atheko sappuriso “apeth±”ti v±retv± “aya½ tumh±ka½ j±tiy± doso, gacchatha katthaci deseva pabbajitv± j²vath±”ti te ubho uyyojesi. M±ºav± tesa½ caº¹±labh±va½ ±cariyassa ±rocesu½. Tepi arañña½ pavisitv± isipabbajja½ pabbajitv± na cirasseva tato cavitv± nerañjar±ya t²re migiy± kucchismi½ nibbatti½su. Te m±tukucchito nikkhantak±lato paµµh±ya ekatova vicaranti, vin± bhavitu½ na sakkonti. Te ekadivasa½ gocara½ gahetv± ekasmi½ rukkham³le s²sena s²sa½, siªgena siªga½, tuº¹ena tuº¹a½ all²y±petv± romanthayam±ne µhite disv± eko luddako satti½ khipitv± ekappah±reneva j²vit± voropesi. Tato cavitv± nammad±nad²t²re ukkusayoniya½ nibbatti½su. Tatr±pi vuddhippatte gocara½ gahetv± s²sena s²sa½, tuº¹ena tuº¹a½ all²y±petv± µhite disv± eko yaµµhiluddako ekappah±reneva bandhitv± vadhi. Tato pana cavitv± cittapaº¹ito kosambiya½ purohitassa putto hutv± nibbatti. Sambh³tapaº¹ito uttarapañc±larañño putto hutv± nibbatti. Te n±maggahaºadivasato paµµh±ya attano j±ti½ anussari½su. Tesu sambh³tapaº¹ito nirantara½ saritu½ asakkonto catuttha½ caº¹±laj±timeva anussarati, cittapaº¹ito paµip±µiy± catassopi j±tiyo. So so¼asavassak±le nikkhamitv± himavanta½ pavisitv± isipabbajja½ pabbajitv± jh±n±bhiñña½ nibbattetv± jh±nasukhena v²tin±mento vasi. Sambh³tapaº¹itopi pitu accayena chatta½ uss±petv± chattamaªgaladivaseyeva mah±janamajjhe maªgalag²ta½ katv± ud±navasena dve g±th± abh±si. Ta½ sutv± “amh±ka½ rañño maªgalag²tan”ti orodh±pi gandhabb±pi tameva g²ta½ g±yanti. Anukkameneva “rañño piyag²tan”ti sabbepi nagarav±sino manuss± tameva g±yanti. Cittapaº¹itopi himavantapadese vasantoyeva “ki½ nu kho mama bh±tikena sambh³tena chatta½ laddha½, ud±hu na v±”ti upadh±rento laddhabh±va½ ñatv± “navarajja½ t±va id±ni gantv±pi bodhetu½ na sakkhiss±mi, mahallakak±le na½ upasaªkamitv± dhamma½ kathetv± pabb±jess±m²”ti cintetv± paºº±sa vass±ni agantv± rañño puttadh²t±hi va¹¹hitak±le iddhiy± gantv± uyy±ne otaritv± maªgalasil±paµµe suvaººapaµim± viya nis²di. Tasmi½ khaºe eko d±rako ta½ g²ta½ g±yanto d±r³ni uddharati. Cittapaº¹ito ta½ pakkosi. So ±gantv± vanditv± aµµh±si. Atha na½ ±ha– “tva½ p±tova paµµh±ya imameva g²ta½ g±yasi, ki½ añña½ na j±n±s²”ti. “Bhante, aññ±nipi bah³ni j±n±mi, im±ni pana dve rañño piyag²t±ni, tasm± im±neva g±y±m²”ti. “Atthi pana rañño g²tassa paµig²ta½ g±yanto”ti? “Natthi bhante”ti. “Sakkhissasi pana tva½ paµig²ta½ g±yitun”ti? “J±nanto sakkhiss±m²”ti. “Tena hi tva½ raññ± dv²su g²tesu g±yitesu ida½ tatiya½ katv± g±yass³”ti g²ta½datv± “gantv± rañño santike g±yissasi, r±j± te pas²ditv± mahanta½ issariya½ dassat²”ti uyyojesi. So s²gha½ m±tu santika½ gantv± att±na½ alaªk±r±petv± r±jadv±ra½ gantv± “eko kira d±rako tumhehi saddhi½ paµig²ta½ g±yissat²”ti rañño ±roc±petv± “±gacchat³”ti vutte gantv± vanditv± “tva½ kira, t±ta, paµig²ta½ g±yissas²”ti puµµho “±ma, deva, sabba½ r±japarisa½ sannip±teth±”ti sannipatit±ya paris±ya r±j±na½ ±ha “tumhe t±va, deva, tumh±ka½ g²ta½ g±yatha, ath±ha½ paµig²ta½ g±yiss±m²”ti. R±j± g±th±dvayam±ha–
24. “Sabba½ nar±na½ saphala½ suciººa½, na kammun± kiñcana moghamatthi;
pass±mi sambh³ta½ mah±nubh±va½, sakammun± puññaphal³papanna½.
25. “Sabba½ nar±na½ saphala½ suciººa½, na kammun± kiñcana moghamatthi;
kaccinnu cittassapi evameva½, iddho mano tassa yath±pi mayhan”ti.
Tattha na kammun± kiñcana moghamatth²ti sukatadukkaµesu kammesu kiñcana ekakammampi mogha½ n±ma natthi, nipphala½ na hoti, vip±ka½ datv±va nassat²ti apar±pariyavedan²yakamma½ sandh±y±ha. Sambh³tanti att±na½ vadati, pass±maha½ ±yasmanta½ sambh³ta½ sakena kammena puññaphal³papanna½, sakamma½ niss±ya puññaphalena upapanna½ ta½ pass±m²ti attho. Kaccinnu cittassap²ti mayañhi dvepi jan± ekato hutv± na cira½ s²la½ rakkhimha, aha½ t±va tassa phalena mahanta½ yasa½ patto, kacci nu kho me bh±tikassa cittassapi evameva mano iddho samiddhoti. Tassa g²t±vas±ne d±rako g±yanto tatiya½ g±tham±ha–
26. “Sabba½ nar±na½ saphala½ suciººa½, na kammun± kiñcana moghamatthi;
cittampi j±n±hi tatheva deva, iddho mano tassa yath±pi tuyhan”ti.
Ta½ sutv± r±j± catuttha½ g±tham±ha–
27. “Bhava½ nu citto sutamaññato te, ud±hu te koci na½ etadakkh±;
g±th± sug²t± na mamatthi kaªkh±, dad±mi te g±mavara½ satañc±”ti.
Tattha sutamaññato teti aha½ sambh³tassa bh±t± citto n±m±ti vadantassa cittasseva nu te santik± sutanti attho. Koci nanti ud±hu may± sambh³tassa rañño bh±t± citto diµµhoti koci te etamattha½ ±cikkhi. Sug²t±ti sabbath±pi aya½ g±th± sug²t±, natthettha mama kaªkh±. G±mavara½ satañc±ti g±mavar±na½ te sata½ dad±m²ti vadati. Tato d±rako pañcama½ g±tham±ha–
28. “Na c±ha½ citto sutamaññato me, is² ca me etamattha½ asa½si;
gantv±na rañño paµig±hi g±tha½, api te vara½ attamano dadeyy±”ti.
Tattha etamatthanti tumh±ka½ uyy±ne nisinno eko isi mayha½ etamattha½ ±cikkhi. Ta½ sutv± r±j± “so mama bh±t± citto bhavissati, id±neva na½ gantv± passiss±m²”ti purise ±º±pento g±th±dvayam±ha–
29. “Yojentu ve r±jarathe, sukate cittasibbane;
kaccha½ n±g±na½ bandhatha, g²veyya½ paµimuñcatha.
30. “¾haññantu bherimudiªgasaªkhe, s²gh±ni y±n±ni ca yojayantu;
ajjevaha½ assama½ ta½ gamissa½, yattheva dakkhissamisi½ nisinnan”ti.
Tattha ±haññant³ti ±hanantu. Assama½ tanti ta½ assama½. So eva½ vatv± ratha½ abhiruyha s²gha½ gantv± uyy±nadv±re ratha½ µhapetv± cittapaº¹ita½ upasaªkamitv± vanditv± ekamanta½ nisinno tuµµham±naso aµµhama½ g±tham±ha–
31. “Suladdhal±bho vata me ahosi, g±th± sug²t± paris±ya majjhe;
sv±ha½ isi½ s²lavat³papanna½, disv± pat²to sumanohamasm²”ti.
Tassattho suladdhal±bho vata mayha½ chattamaªgaladivase paris±ya majjhe g²tag±th± sug²t±va ahosi, sv±ha½ ajja s²lavatasampanna½ isi½ disv± p²tisomanassappatto j±toti. So cittapaº¹itassa diµµhak±lato paµµh±ya somanassappatto “bh±tikassa me pallaªka½ attharath±”ti-±d²ni ±º±pento navama½ g±tham±ha–
32. “¾sana½ udaka½ pajja½, paµiggaºh±tu no bhava½;
agghe bhavanta½ pucch±ma, aggha½ kurutu no bhavan”ti.
Tattha aggheti atithino d±tabbayuttakasmi½ agghe bhavanta½ ±pucch±ma. Kurutu noti ima½ no aggha½ bhava½ paµiggaºh±tu. Eva½ madhurapaµisanth±ra½ katv± rajja½ majjhe bhinditv± dento itara½ g±tham±ha–
33. “Rammañca te ±vasatha½ karontu, n±r²gaºehi paric±rayassu;
karohi ok±samanuggah±ya, ubhopima½ issariya½ karom±”ti.
Tattha ima½ issariyanti kapilaraµµhe uttarapañc±lanagare rajja½ majjhe bhinditv± dvepi jan± karoma anubhav±ma. Tassa ta½ vacana½ sutv± cittapaº¹ito dhamma½ desento cha g±th± abh±si–
34. “Disv± phala½ duccaritassa r±ja, attho suciººassa mah±vip±ka½;
att±nameva paµisa½yamissa½, na patthaye putta pasu½ dhana½ v±.
35. “Dasevim± vassadas±, macc±na½ idha j²vita½;
apattaññeva ta½ odhi½, na¼o chinnova sussati.
36. “Tattha k± nandi k± khi¹¹±, k± rat² k± dhanesan±;
ki½ me puttehi d±rehi, r±ja muttosmi bandhan±.
37. “Soha½ eva½ paj±n±mi, maccu me nappamajjati;
antaken±dhipannassa, k± rat² k± dhanesan±.
38. “J±ti nar±na½ adham± janinda, caº¹±layoni dvipad±kaniµµh±;
sakehi kammehi sup±pakehi, caº¹±lagabbhe avasimha pubbe.
39. “Caº¹±l±humha avant²su, mig± nerañjara½ pati;
ukkus± nammad±t²re, tyajja br±hmaºakhattiy±”ti.
Tattha duccaritass±ti mah±r±ja, tva½ sucaritasseva phala½ j±n±si, aha½ pana duccaritassapi phala½ pass±miyeva. Mayañhi ubho duccaritassa phalena ito catutthe attabh±ve caº¹±layoniya½ nibbatt±. Tattha na cira½ s²la½ rakkhitv± tassa phalena tva½ khattiyakule nibbatto, aha½ br±hmaºakule, ev±ha½ duccaritassa ca phala½ suciººassa ca mah±vip±ka½ disv± att±nameva s²lasa½yamena paµisa½yamissa½, putta½ v± pasu½ v± dhana½ v± na patthemi. Dasevim± vassadas±ti mah±r±ja, mandadasaka½ khi¹¹±dasaka½ vaººadasaka½ baladasaka½ paññ±dasaka½ h±nidasaka½ pabbh±radasaka½ vaªkadasaka½ mom³hadasaka½ sayanadasakanti imesañhi dasanna½ dasak±na½ vasena daseva vassadas± imesa½ macc±na½ idha manussaloke j²vita½. Tayida½ na niyamena sabb± eva et± das± p±puº±ti, atha kho appattaññeva ta½ odhi½ na¼o chinnova sussati. Yepi sakala½ vassasata½ j²vanti, tesampi mandadasake pavatt± r³p±r³padhamm± vicchinditv± ±tape khittana¼o viya tattheva sussanti antaradh±yanti, ta½ odhi½ atikkamitv± khi¹¹±dasaka½ na p±puºanti, tath± khiµµ±dasak±d²su pavatt± vaººadasak±d²ni. Tatth±ti tasmi½ eva½ sussam±ne j²vite k± pañca k±maguºe niss±ya abhinand², k± k±yak²¼±divasena khi¹¹±, k± somanassavasena rati, k± dhanesan±, ki½ me puttehi, ki½ d±rehi, muttosmi tamh± puttad±rabandhan±ti attho. Antaken±dhipannass±ti j²vitantakarena maccun± abhibh³tassa. Dvipad±kaniµµh±ti dvipad±na½ antare l±mak±. Avasimh±ti dvepi maya½ vasimha. Caº¹±l±humh±ti mah±r±ja, ito pubbe catuttha½ j±ti½ avantiraµµhe ujjeninagare caº¹±l± ahumha, tato cavitv± nerañjar±ya nadiy± t²re ubhopi mig± ahumha. Tattha dvepi amhe ekasmi½ rukkham³le aññamañña½ niss±ya µhite eko luddako ekeneva sattipah±rena j²vit± voropesi, tato cavitv± nammad±nad²t²re kurar± ahumha. Tatr±pi no niss±ya µhite eko nes±do ekappah±reneva bandhitv± j²vitakkhaya½ p±pesi, tato cavitv± te maya½ ajja br±hmaºakhattiy± j±t±. Aha½ kosambiya½ br±hmaºakule nibbatto, tva½ idha r±j± j±toti. Evamassa at²te l±makaj±tiyo pak±setv± id±ni imiss±pi j±tiy± ±yusaªkh±raparittata½ dassetv± puññesu uss±ha½ janento catasso g±th± abh±si–
40. “Upan²yati j²vitamappam±yu, jar³pan²tassa na santi t±º±;
karohi pañc±la mameta v±kya½, m±k±si kamm±ni dukkhudray±ni.
41. “Upan²yati j²vitamappam±yu, jar³pan²tassa na santi t±º±;
karohi pañc±la mameta v±kya½, m±k±si kamm±ni dukkhapphal±ni.
42. “Upan²yati j²vitamappam±yu, jar³pan²tassa na santi t±º±;
karohi pañc±la mameta v±kya½, m±k±si kamm±ni rajassir±ni.
43. “Upan²yati j²vitamappam±yu, vaººa½ jar± hanti narassa jiyyato;
karohi pañc±la mameta v±kya½, m±k±si kamma½ niray³papattiy±”ti.
Tattha upan²yat²ti mah±r±ja, ida½ j²vita½ maraºa½ upagacchati. Idañhi imesa½ satt±na½ appam±yu sarasaparittat±yapi µhitiparittat±yapi parittaka½, s³riyuggamane tiºagge uss±vabindusadisa½. Na santi t±º±ti na hi jar±ya maraºa½ upan²tassa putt±dayo t±º± n±ma honti. Mameta v±kyanti mama eta½ vacana½. M±k±s²ti m± r³p±dik±maguºahetu pam±da½ ±pajjitv± niray±d²su dukkhava¹¹han±ni kamm±ni kari. Dukkhapphal±n²ti dukkhavip±k±ni. Rajassir±n²ti kilesarajena okiººas²s±ni. Vaººanti j²ram±nassa narassa sar²ravaººa½ jar± hanti. Niray³papattiy±ti nirass±de niraye uppajjanatth±ya. Eva½ mah±satte kathente r±j± tussitv± tisso g±th± abh±si–
44. “Addh± hi sacca½ vacana½ taveta½, yath± is² bh±sasi evameta½;
k±m± ca me santi anappar³p±, te duccaj± m±disakena bhikkhu.
45. “N±go yath± paªkamajjhe byasanno, passa½ thala½ n±bhisambhoti gantu½;
evampaha½ k±mapaªke byasanno, na bhikkhuno maggamanubbaj±mi.
46. “Yath±pi m±t± ca pit± ca putta½, anus±sare kinti sukh² bhaveyya;
evampi ma½ tva½ anus±sa bhante, yath± cira½ pecca sukh² bhaveyyan”ti.
Tattha anappar³p±ti aparittaj±tik± bah³ aparimit±. Te duccaj± m±disaken±ti bh±tika, tva½ kilese pah±ya µhito, aha½ pana k±mapaªke nimuggo, tasm± m±disakena te k±m± duccaj±. “N±go yath±”ti imin± attano k±mapaªke nimuggabh±vassa upama½ dasseti. Tattha byasannoti visanno anupaviµµho ayameva v± p±µho. Magganti tumh±ka½ ov±d±nus±san²magga½ n±nubbaj±mi pabbajitu½ na sakkomi, idheva pana me µhitassa ov±da½ deth±ti. Anus±sareti anus±santi. Atha na½ mah±satto ±ha–
47. “No ce tuva½ ussahase janinda, k±me ime m±nusake pah±tu½;
dhammi½ bali½ paµµhapayassu r±ja, adhammak±ro tava m±hu raµµhe.
48. “D³t± vidh±vantu dis± catasso, nimantak± samaºabr±hmaº±na½;
te annap±nena upaµµhahassu, vatthena sen±sanapaccayena ca.
49. “Annena p±nena pasannacitto, santappaya samaºabr±hmaºe ca;
datv± ca bhutv± ca yath±nubh±va½, anindito saggamupehi µh±na½.
50. “Sace ca ta½ r±ja mado saheyya, n±r²gaºehi paric±rayanta½;
imameva g±tha½ manas² karohi, bh±sesi cena½ paris±ya majjhe.
51. “Abbhok±sasayo jantu, vajanty± kh²rap±yito;
parikiººo suv±nehi, sv±jja r±j±ti vuccat²”ti.
Tattha ussahaseti ussahasi. Dhammi½ balinti dhammena samena anatiritta½ bali½ gaºh±ti attho. Adhammak±roti por±ºakar±j³hi µhapita½ vinicchayadhamma½ bhinditv± pavatt± adhammakiriy±. Nimantak±ti dhammikasamaºabr±hmaºe nimantetv± pakkosak±. Yath±nubh±vanti yath±bala½ yath±satti½. Imameva g±thanti id±ni vattabba½ sandh±y±ha. Tatr±ya½ adhipp±yo– “mah±r±ja, sace ta½ mado abhibhaveyya, sace te n±r²gaºaparivutassa r³p±dayo v± k±maguºe rajjasukha½ v± ±rabbha m±no uppajjeyya, atheva½ cinteyy±si ‘aha½ pure caº¹±layoniya½ nibbatto channassa tiºakuµimattassapi abh±v± abbhok±sasayo ahosi½, tad± hi me m±t± caº¹±l² arañña½ d±rupaºº±d²na½ atth±ya gacchant² ma½ kukkuragaºassa majjhe abbhok±se nipajj±petv± attano kh²ra½ p±yetv± gacchati, soha½ kukkurehi pariv±rito tehiyeva saddhi½ sunakhiy± kh²ra½ pivitv± va¹¹hito, eva½ n²cajacco hutv± ajja r±j± n±ma j±to’ti. ‘Iti kho, tva½ mah±r±ja, imin± atthena att±na½ ovadanto yo so pubbe abbhok±sasayo jantu araññe vajantiy± caº¹±liy± ito cito ca anusañcarantiy± sunakhiy± ca kh²ra½ p±yito sunakhehi parikiººo va¹¹hito, so ajja r±j±ti vuccat²’ti ima½ g±tha½ bh±seyy±s²”ti. Eva½ mah±satto tassa ov±da½ datv± “dinno te may± ov±do, id±ni tva½ pabbaja v± m± v±, attan±va attano kammassa vip±ka½ paµisevissat²”ti vatv± ±k±se uppatitv± tassa matthake p±daraja½ p±tento himavantameva gato. R±j±pi ta½ disv± uppannasa½vego jeµµhaputtassa rajja½ datv± balak±ya½ nivattetv± himavant±bhimukho p±y±si. Mah±satto tass±gamana½ ñatv± isigaºaparivuto ±gantv± ta½ ±d±ya gantv± pabb±jetv± kasiºaparikamma½ ±cikkhi. So jh±n±bhiñña½ nibbattesi. Iti te ubhopi brahmalok³pag± ahesu½. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “eva½, bhikkhave, por±ºakapaº¹it± t²ºi catt±ri bhavantar±ni gacchant±pi da¼haviss±s±va ahesun”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± sambh³tapaº¹ito ±nando ahosi, cittapaº¹ito pana ahameva ahosin”ti.
Cittasambh³taj±takavaººan± dutiy±