Tassattho– kum±ra, sassaphala½ ±s²sam±n± t²supi khettesu b²ja½ vapanti. Tattha ativuµµhik±le thale sassa½ sampajjati, ninne p³tika½ hoti, an³pakhette nadiñca ta¼±kañca niss±ya kata½ oghena vuyhati. Mandavuµµhik±le thale khette vipajjati, ninne thoka½ sampajjati, an³pakhette sampajjateva. Samavuµµhik±le thale khette thoka½ sampajjati, itaresu sampajjateva. Tasm± yath± phalam±s²sam±n± t²supi khettesu vapanti, tath± tvampi et±ya phalasaddh±ya ±gat±gat±na½ sabbesa½yeva d±na½ dehi, appeva n±ma eva½ dadanto dakkhiºeyye ±r±dheyy±si labheyy±s²ti. Tato maº¹abyo g±tham±ha–
5. “Khett±ni mayha½ vidit±ni loke, yes±ha½ b²j±ni patiµµhapemi;
ye br±hmaº± j±timant³papann±, t±n²dha khett±ni supesal±n²”ti.
Tattha yes±hanti yesu aha½. J±timant³papann±ti j±tiy± ca mantehi ca upapann±. Tato mah±satto dve g±th± abh±si–
6. “J±timado ca atim±nit± ca, lobho ca doso ca mado ca moho;
ete aguº± yesu ca santi sabbe, t±n²dha khett±ni apesal±ni.
7. “J±timado ca atim±nit± ca, lobho ca doso ca mado ca moho;
ete aguº± yesu na santi sabbe, t±n²dha khett±ni supesal±n²”ti.
Tattha j±timadoti “ahamasmi j±tisampanno”ti eva½ uppannam±no. Atim±nit± c±ti “añño may± saddhi½ j±ti-±d²hi sadiso natth²”ti atikkamma pavattam±no. Lobh±dayo lubbhanadussanamajjanamuyhanamatt±va. Apesal±n²ti evar³p± puggal± ±s²visabharit± viya vammik± appiyas²l± honti. Evar³p±na½ dinna½ na mahapphala½ hoti, tasm± m± etesa½ supesalakhettabh±va½ maññittha. Na hi j±timant± saggad±yak±. Ye pana j±tim±n±dirahit± ariy±, t±ni khett±ni supesal±ni, tesu dinna½ mahapphala½, te saggad±yak± hont²ti. Iti so mah±satte punappuna½ kathente kujjhitv± “aya½ ativiya bahu½ vippalapati, kuhi½ gat± ime dov±rik±, nayima½ caº¹±la½ n²harant²”ti g±tham±ha–
8. “Kvettha gat± upajotiyo ca, upajjh±yo atha v± gaº¹akucchi;
imassa daº¹añca vadhañca datv±, gale gahetv± khalay±tha jamman”ti.
Tattha kvettha gat±ti imesu t²su dv±resu µhapit± upajotiyo ca upajjh±yo ca gaº¹akucchi c±ti tayo dov±rik± kuhi½ gat±ti attho. Tepi tassa vacana½ sutv± vegen±gantv± vanditv± “ki½ karoma dev±”ti ±ha½su. “Aya½ vo jammo caº¹±lo diµµho”ti? “Na pass±ma deva, kutoci ±gatabh±va½ na j±n±m±”ti. “Ko cesa m±y±k±ro v± vijj±dharo v± bhavissati, id±ni ki½ tiµµhath±”ti. “Ki½ karoma dev±”ti? “Imassa mukhameva pothetv± bhindant± daº¹ave¼upesik±hi piµµhicamma½ upp±µent± vadhañca datv± gale gahetv± eta½ jamma½ khalay±tha, ito n²harath±”ti. Mah±satto tesu attano santika½ an±gatesveva uppatitv± ±k±se µhito g±tham±ha–
9. “Giri½ nakhena khaºasi, ayo dantehi kh±dasi;
j±taveda½ padahasi, yo isi½ paribh±sas²”ti.
Tattha j±taveda½ padahas²ti aggi½ gilitu½ v±yamasi. Imañca pana g±tha½ vatv± mah±satto passantasseva m±ºavassa ca br±hmaº±nañca ±k±se pakkhandi. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
10. “Ida½ vatv±na m±taªgo, isi saccaparakkamo;
antalikkhasmi½ pakk±mi, br±hmaº±na½ udikkhatan”ti.
Tattha saccaparakkamoti sabh±vaparakkamo. So p±c²nadis±bhimukho gantv± ek±ya v²thiy± otaritv± “padava¼añja½ paññ±yat³”ti adhiµµh±ya p±c²nadv±rasam²pe piº¹±ya caranto missakabhatta½ sa½ka¹¹hitv± ekissa½ s±l±ya½ nis²ditv± missakabhatta½ paribhuñji Nagaradevat± “aya½ amh±ka½ ayya½ viheµhetv± kathet²”ti asaham±n± ±gami½su. Athassa jeµµhakayakkho maº¹abyassa g²va½ gahetv± parivattesi, sesadevat± sesabr±hmaº±na½ g²va½ gaºhitv± parivattesu½. Bodhisatte muducittat±ya pana “tassa putto”ti na½ na m±renti, kevala½ kilamentiyeva. Maº¹abyassa s²sa½ parivattitv± piµµhipass±bhimukha½ j±ta½, hatthap±d± ujuk± thaddh±va aµµha½su, akkh²ni k±lakatasseva parivatti½su. So thaddhasar²rova nipajji, sesabr±hmaº± mukhena khe¼a½ vamant± apar±para½ parivattanti M±ºav± “ayye, puttassa te ki½ j±tan”ti diµµhamaªgalik±ya ±rocayi½su. S± vegena gantv± putta½ disv± “kimetan”ti vatv± g±tham±ha–
11. “¾vellita½ piµµhito uttamaªga½, b±hu½ pas±reti akammaneyya½;
set±ni akkh²ni yath± matassa, ko me ima½ puttamak±si evan”ti.
Tattha ±vellitanti parivattita½. Athass± tasmi½ µh±ne µhitajano ±rocetu½ g±tham±ha–
12. “Idh±gam± samaºo dummav±s², otallako pa½supis±cakova;
saªk±raco¼a½ paµimuñca kaºµhe, so te ima½ puttamak±si evan”ti.
S± ta½ sutv±va cintesi “aññasseta½ bala½ natthi, nissa½saya½ m±taªgapaº¹ito bhavissati, sampannamett±bh±vano kho pana dh²ro na ettaka½ jana½ kilametv± gamissati, katara½ nu kho disa½ gato bhavissat²”ti. Tato pucchant² g±tham±ha–
13. “Katama½ disa½ agam± bh³ripañño, akkh±tha me m±ºav± etamattha½;
gantv±na ta½ paµikaremu accaya½, appeva na½ putta labhemu j²vitan”ti.
Tattha gantv±n±ti tassa santika½ gantv±. Ta½ paµikaremu accayanti ta½ accaya½ paµikariss±ma desess±ma, kham±pess±ma nanti. Putta labhemu j²vitanti appeva n±ma puttassa j²vita½ labheyy±ma. Athass± tattha µhit± m±ºav± kathent± g±tham±ha½su–
14. “Veh±yasa½ agam± bh³ripañño, pathaddhuno pannaraseva cando;
api c±pi so purimadisa½ agacchi, saccappaµiñño isi s±dhur³po”ti.
Tattha pathaddhunoti ±k±sapathasaªkh±tassa addhuno majjhe µhito pannarase cando viya. Api c±pi soti apica kho pana so puratthima½ disa½ gato. S± tesa½ vacana½ sutv± “mama s±mika½ upadh±ress±m²”ti suvaººakalasasuvaººasarak±ni g±h±petv± d±sigaºaparivut± tena padava¼añjassa adhiµµhitaµµh±na½ patv± ten±nus±rena gacchant² tasmi½ p²µhik±ya nis²ditv± bhuñjam±ne tassa santika½ gantv± vanditv± aµµh±si. So ta½ disv± thoka½ odana½ patte µhapesi. Diµµhamaªgalik± suvaººakalasena tassa udaka½ ad±si. So tattheva hattha½ dhovitv± mukha½ vikkh±lesi. Atha na½ s± “kena me puttassa so vippak±ro kato”ti pucchant² g±tham±ha–
15. “¾vellita½ piµµhito uttamaªga½, b±hu½ pas±reti akammaneyya½;
set±ni akkh²ni yath± matassa, ko me ima½ puttamak±si evan”ti.
Tato par± tesa½ vacanapaµivacanag±th± honti–
16. “Yakkh± have santi mah±nubh±v±, anv±gat± isayo s±dhur³p±;
te duµµhacitta½ kupita½ viditv±, yakkh± hi te puttamaka½su eva½.
17. “Yakkh± ca me puttamaka½su eva½, tvaññeva me m± kuddho brahmac±ri;
tumheva p±de saraºa½ gat±smi, anv±gat± puttasokena bhikkhu.
18. “Tadeva hi etarahi ca mayha½, manopadoso na mamatthi koci;
putto ca te vedamadena matto, attha½ na j±n±ti adhicca vede.
19. “Addh± have bhikkhu muhuttakena, sammuyhateva purisassa saññ±;
ek±par±dha½ khama bh³ripañña, na paº¹it± kodhabal± bhavant²”ti.
Tattha yakkh±ti nagaraparigg±hakayakkh±. Anv±gat±ti anu ±gat±, isayo s±dhur³p± guºasampann±ti eva½ j±nam±n±ti attho. Teti te is²na½ guºa½ ñatv± tava putta½ duµµhacitta½ kupitacitta½ viditv±. Tvaññeva meti sace yakkh± kupit± evamaka½su, karontu, devat± n±ma p±n²ya-u¼uªkamattena santappetu½ sakk±, tasm±ha½ tesa½ na bh±y±mi, kevala½ tvaññeva me puttassa m± kujjhi. Anv±gat±ti ±gat±smi. Bhikkh³ti mah±satta½ ±lapant² puttassa j²vitad±na½ y±cati. Tadeva h²ti diµµhamaªgalike tad± tava puttassa ma½ akkosanak±le ca mayha½ manopadoso natthi, etarahi ca tayi y±cam±n±yapi mama tasmi½ manopadoso natthiyeva. Vedamaden±ti “tayo ved± me uggahit±”ti madena. Adhicc±ti vede uggahetv±pi atth±nattha½ na j±n±ti. Muhuttaken±ti ya½ kiñci uggahetv± muhuttakeneva. Eva½ t±ya kham±piyam±no mah±satto “tena hi etesa½ yakkh±na½ pal±yanatth±ya amatosadha½ dass±m²”ti vatv± g±tham±ha–
20. “Idañca mayha½ uttiµµhapiº¹a½, tava maº¹abyo bhuñjatu appapañño;
yakkh± ca te na½ na viheµhayeyyu½, putto ca te hessati so arogo”ti.
Tattha uttiµµhapiº¹anti ucchiµµhakapiº¹a½, “ucchiµµhapiº¹an”tipi p±µho. S± mah±sattassa vacana½ sutv± “detha, s±mi, amatosadhan”ti suvaººasaraka½ upan±mesi. Mah±satto ucchiµµhakakañjika½ tattha ±siñcitv± “paµhamaññeva ito upa¹¹ha½ tava puttassa mukhe osiñcitv± sesa½ c±µiya½ udakena missetv± sesabr±hmaº±na½ mukhe osiñcehi, sabbepi nirog± bhavissant²”ti vatv± uppatitv± himavantameva gato. S±pi ta½ saraka½ s²sen±d±ya “amatosadha½ me laddhan”ti vadant² nivesana½ gantv± paµhama½ puttassa mukhe kañjika½ osiñci, yakkho pal±yi. Itaro pa½su½ puñchanto uµµh±ya “amma kimetan”ti ±ha. Tay± kata½ tvameva j±nissasi. Ehi, t±ta, tava dakkhiºeyy±na½ tesa½ vippak±ra½ pass±ti. So te disv± vippaµis±r² ahosi. Atha na½ m±t± “t±ta maº¹abya, tva½ b±lo d±nassa mahapphalaµµh±na½ na j±n±si, dakkhiºeyy± n±ma evar³p± na honti, m±taªgapaº¹itasadis±va honti, ito paµµh±ya m± etesa½ duss²l±na½ d±namad±si, s²lavant±na½ deh²”ti vatv± ±ha–
21. “Maº¹abya b±losi parittapañño, yo puññakkhett±namakovidosi;
mahakkas±vesu dad±si d±na½, kiliµµhakammesu asaññatesu.
22. “Jaµ± ca kes± ajin± nivatth±, jar³dap±na½va mukha½ par³¼ha½;
paja½ ima½ passatha dummar³pa½, na jaµ±jina½ t±yati appapañña½.
23. “Yesa½ r±go ca doso ca, avijj± ca vir±jit±;
kh²º±sav± arahanto, tesu dinna½ mahapphalan”ti.
Tattha mahakkas±ves³ti mah±kas±vesu mahantehi r±gakas±v±d²hi samann±gatesu. Jaµ± ca kes±ti t±ta maº¹abya, tava dakkhiºeyyesu ekacc±na½ kes± jaµ± katv± baddh±. Ajin± nivatth±ti sakhur±ni ajinacamm±ni nivatth±. Jar³dap±na½ v±ti tiºagahanena jiººak³po viya mukha½ d²ghamassut±ya par³¼ha½. Paja½ imanti ima½ evar³pa½ anañjit±maº¹ital³khavesa½ paja½ passatha. Na jaµ±jinanti eta½ jaµ±jina½ ima½ appapañña½ paja½ t±yitu½ na sakkoti, s²lapaññ±ºatapokamm±neva imesa½ satt±na½ patiµµh± honti. Yesanti yasm± yesa½ ete rajjanadussanamuyhanasabh±v± r±g±dayo aµµhavatthuk± ca avijj± vir±jit± vigat±, vigatatt±yeva ca etesa½ kiles±na½ ye kh²º±sav± arahanto, tesu dinna½ mahapphala½, tasm± tva½, t±ta, ito paµµh±ya evar³p±na½ duss²l±na½ adatv± ye loke aµµhasam±pattil±bhino pañc±bhiññ± dhammikasamaºabr±hmaº± ca paccekabuddh± ca santi, tesa½ d±na½ dehi. Ehi, t±ta, tava kul³pake amatosadha½ p±yetv± aroge kariss±m±ti vatv± ucchiµµhakañjika½ g±h±petv± udakac±µiya½ pakkhipitv± so¼asanna½ br±hmaºasahass±na½ mukhesu ±siñc±pesi. Ekeko pa½su½ puñchantova uµµhahi. Atha ne br±hmaº± “imehi caº¹±lucchiµµhaka½ p²tan”ti abr±hmaºe kari½su. Te lajjit± b±r±ºasito nikkhamitv± majjharaµµha½ gantv± majjharañño santike vasi½su, maº¹abyo pana tattheva vasi. Tad± vettavat²nagara½ upaniss±ya vettavat²nad²t²re j±timanto n±meko br±hmaºo pabbajito j±ti½ niss±ya mahanta½ m±namak±si. Mah±satto “etassa m±na½ bhindiss±m²”ti ta½ µh±na½ gantv± tassa santike uparisote v±sa½ kappesi. So ekadivasa½ dantakaµµha½ kh±ditv± “ima½ dantakaµµha½ j±timantassa jaµ±su laggat³”ti adhiµµh±ya nadiya½ p±tesi. Ta½ tassa udaka½ ±camantassa jaµ±su laggi. So ta½ disv±va “nassa vasal±”ti vatv± “kuto aya½ k±¼akaºº² ±gato, upadh±ress±mi nan”ti uddha½sota½ gacchanto mah±satta½ disv± “ki½j±tikos²”ti pucchi. “Caº¹±losm²”ti. “Tay± nadiy± dantakaµµha½ p±titan”ti “¾ma, may±”ti. “Nassa, vasala, caº¹±la k±¼akaººi m± idha vasi, heµµh±sote vas±h²”ti vatv± heµµh±sote vasantenapi tena p±tite dantakaµµhe paµisota½ ±gantv± jaµ±su laggante so “nassa vasala, sace idha vasissasi, sattame divase sattadh± muddh± phalissat²”ti ±ha. Mah±satto “sac±ha½ etassa kujjhiss±mi, s²la½ me arakkhita½ bhavissati, up±yenevassa m±na½ bhindiss±m²”ti sattame divase s³riyuggamana½ niv±resi. Manuss± ubb±¼h± j±timanta½ t±pasa½ upasaªkamitv± “bhante, tumhe s³riyuggamana½ na deth±”ti pucchi½su. So ±ha– “na me ta½ kamma½, nad²t²re paneko caº¹±lo vasati, tasseta½ kamma½ bhavissat²”ti. Manuss± mah±satta½ upasaªkamitv± “tumhe, bhante, s³riyuggamana½ na deth±”ti pucchi½su. “¾m±vuso”ti. “Ki½k±raº±”ti. “Tumh±ka½ kul³pako t±paso ma½ nirapar±dha½ abhisapi, tasmi½ ±gantv± kham±panatth±ya mama p±desu patite s³riya½ vissajjess±m²”ti. Te gantv± ta½ ka¹¹hant± ±netv± mah±sattassa p±dam³le nipajj±petv± kham±petv± ±ha½su “s³riya½ vissajjetha bhante”ti. “Na sakk± vissajjetu½, sac±ha½ vissajjess±mi, imassa sattadh± muddh± phalissat²”ti. “Atha, bhante, ki½ karom±”ti? So “mattik±piº¹a½ ±harath±”ti ±har±petv± “ima½ t±pasassa s²se µhapetv± t±pasa½ ot±retv± udake µhapeth±”ti µhap±petv± s³riya½ vissajjesi. S³riyarasm²hi pahaµamatte mattik±piº¹o sattadh± bhijji, t±paso udake nimujji. Mah±satto ta½ dametv± “kaha½ nu kho d±ni so¼asa br±hmaºasahass±ni vasant²”ti upadh±rento “majjharañño santike”ti ñatv± “te damess±m²”ti iddhiy± gantv± nagaras±mante otaritv± patta½ ±d±ya nagare piº¹±ya cari. Br±hmaº± ta½ disv± “aya½ idha eka½ dve divase vasantopi amhe appatiµµhe karissat²”ti vegena gantv± “mah±r±ja, m±y±k±ro eko vijj±dharo coro ±gato, gaºh±petha nan”ti rañño ±rocesu½. R±j± “s±dh³”ti sampaµicchi. Mah±sattopi missakabhatta½ ±d±ya aññatara½ kuµµa½ niss±ya p²µhik±ya nisinno bhuñjati. Atha na½ aññavihitaka½ ±h±ra½ paribhuñjam±nameva raññ± pahitapuris± asin± g²va½ paharitv± j²vitakkhaya½ p±pesu½. So k±la½ katv± brahmaloke nibbatti. Imasmi½ kira j±take bodhisatto koº¹adamako ahosi. So teneva paratantiyuttabh±vena j²vitakkhaya½ p±puºi. Devat± kujjhitv± sakalameva majjharaµµha½ uºha½ kukku¼avassa½ vass±petv± raµµha½ araµµhamaka½su. Tena vutta½–
“Upahacca mana½ majjho, m±taªgasmi½ yasassine;
sap±risajjo ucchinno, majjh±rañña½ tad± ah³”ti. (J±. 2.19.96).
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “na id±neva, pubbepi udeno pabbajite viheµhesiyev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± maº¹abyo udeno ahosi, m±taªgapaº¹ito pana ahameva ahosin”ti.
M±taªgaj±takavaººan± paµham±.