[496] 13. Bhikkh±paramparaj±takavaººan±
Sukhum±lar³pa½ disv±ti ida½ satth± jetavane viharanto aññatara½ kuµumbika½ ±rabbha kathesi. So kira saddho ahosi pasanno, tath±gatassa ceva saªghassa ca nibaddha½ mah±sakk±ra½ karoti. Athekadivasa½ cintesi “aha½ buddharatanassa ceva saªgharatanassa ca paº²t±ni kh±dan²yabhojan²y±ni ceva sukhumavatth±ni ca dento nicca½ mah±sakk±ra½ karomi, id±ni dhammaratanassapi kariss±mi, katha½ nu kho tassa sakk±ra½ karontena kattabban”ti. So bah³ni gandham±l±d²ni ±d±ya jetavana½ gantv± satth±ra½ vanditv± pucchi “aha½, bhante, dhammaratanassa sakk±ra½ kattuk±momhi, katha½ nu kho tassa sakk±ra½ karontena kattabban”ti. Atha na½ satth± ±ha– “sace dhammaratanassa sakk±ra½ kattuk±mo, dhammabhaº¹±g±rikassa ±nandassa sakk±ra½ karoh²”ti. So “s±dh³”ti paµissuºitv± thera½ nimantetv± punadivase mahantena sakk±rena attano geha½ netv± mah±rahe ±sane nis²d±petv± gandham±l±d²hi p³jetv± n±naggarasabhojana½ datv± mahagghe tic²varappahonake s±µake ad±si. Theropi “aya½ sakk±ro dhammaratanassa kato, na mayha½ anucchaviko, aggas±vakassa dhammasen±patissa anucchaviko”ti cintetv± piº¹ap±tañca vatth±ni ca vih±ra½ haritv± s±riputtattherassa ad±si. Sopi “aya½ sakk±ro dhammaratanassa kato, ekantena dhammass±mino samm±sambuddhasseva anucchaviko”ti cintetv± dasabalassa ad±si. Satth± attano uttaritara½ adisv± piº¹ap±ta½ paribhuñji, c²varas±µake aggahesi. Bhikkh³ dhammasabh±ya½ katha½ samuµµh±pesu½ “±vuso, asuko n±ma kuµumbiko ‘dhammaratanassa sakk±ra½ karom²’ti dhammabhaº¹±g±rikassa ±nandattherassa ad±si. Thero ‘n±ya½ mayha½ anucchaviko’ti dhammasen±patino ad±si, sopi ‘n±ya½ mayha½ anucchaviko’ti tath±gatassa ad±si. Tath±gato añña½ uttaritara½ apassanto attano dhammass±mit±ya ‘mayhameveso anucchaviko’ti ta½ piº¹ap±ta½ paribhuñji, c²varas±µakepi gaºhi, eva½ so piº¹ap±to yath±nucchavikat±ya dhammass±minova p±dam³la½ gato”ti. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, id±neva piº¹ap±to parampar± yath±nucchavika½ gacchati, pubbepi anuppanne buddhe agam±siyev±”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatto agatigamana½ pah±ya dasa r±jadhamme akopento dhammena rajja½ k±resi. Eva½ santepissa vinicchayo suñño viya ahosi. R±j± attano aguºagavesako hutv± antonivesan±d²ni pariggaºhanto antepure ca antonagare ca dv±rag±mesu ca attano aguºa½ kathenta½ adisv± “janapade gavesiss±m²”ti amacc±na½ rajja½ niyy±detv± purohitena saddhi½ aññ±takaveseneva k±siraµµhe caranto kañci aguºa½ kathenta½ adisv± paccante eka½ nigama½ patv± bahidv±ras±l±ya½ nis²di. Tasmi½ khaºe nigamav±s² as²tikoµivibhavo kuµumbiko mahantena pariv±rena nh±natittha½ gacchanto s±l±ya½ nisinna½ suvaººavaººa½ sukhum±lasar²ra½ r±j±na½ disv± uppannasineho s±la½ pavisitv± paµisanth±ra½ katv± “idheva hoth±”ti vatv± geha½ gantv± n±naggarasabhojana½ samp±detv± mahantena pariv±rena bhattabh±jan±ni g±h±petv± agam±si. Tasmi½ khaºe himavantav±s² pañc±bhiñño t±paso ±gantv± tattheva nis²di. Nandam³lakapabbh±rato paccekabuddhopi ±gantv± tattheva nis²di. Kuµumbiko rañño hatthadhovana-udaka½ datv± n±naggarasehi s³pabyañjanehi bhattap±ti½ sajjetv± rañño upanesi. R±j± na½ gahetv± purohitassa br±hmaºassa ad±si. Br±hmaºo gahetv± t±pasassa ad±si. T±paso paccekabuddhassa santika½ gantv± v±mahatthena bhattap±ti½, dakkhiºahatthena kamaº¹alu½ gahetv± dakkhiºodaka½ datv± patte bhatta½ pakkhipi. So kañci animantetv± an±pucchitv± paribhuñji. Tassa bhattakiccapariyos±ne kuµumbiko cintesi “may± rañño bhatta½ dinna½, raññ± br±hmaºassa, br±hmaºena t±pasassa, t±pasena paccekabuddhassa, paccekabuddho kañci an±pucchitv± paribhuñji, ki½ nu kho imesa½ ettaka½ d±nak±raºa½, ki½ imassa kañci an±pucchitv±va bhuñjanak±raºa½, anupubbena te pucchiss±m²”ti. So ekeka½ upasaªkamitv± vanditv± pucchi. Tepissa kathesu½–
270. “Sukhum±lar³pa½ disv±, raµµh± vivanam±gata½;
kuµ±g±ravar³peta½, mah±sayanamup±sita½.
271. “Tassa te pemaken±ha½, ad±si½ va¹¹hamodana½;
s±l²na½ vicita½ bhatta½, suci½ ma½s³pasecana½.
272. “Ta½ tva½ bhatta½ paµiggayha, br±hmaºassa ad±sayi;
att±na½ anasitv±na, koya½ dhammo namatthu te.
273. “¾cariyo br±hmaºo mayha½, kicc±kiccesu by±vaµo;
garu ca ±mantan²yo ca, d±tumarah±mi bhojana½.
274. “Br±hmaºa½ d±ni pucch±mi, gotama½ r±jap³jita½;
r±j± te bhatta½ p±d±si, suci½ ma½s³pasecana½.
275. “Ta½ tva½ bhatta½ paµiggayha, isissa bhojana½ ad±;
akhettaññ³si d±nassa, koya½ dhammo namatthu te.
276. “Bhar±mi puttad±re ca, gharesu gadhito aha½;
bhuñje m±nusake k±me, anus±s±mi r±jino.
277. “¾raññikassa isino, ciraratta½ tapassino;
vu¹¹hassa bh±vitattassa, d±tumarah±mi bhojana½.
278. “Isiñca d±ni pucch±mi, kisa½ dhamanisanthata½;
par³¼hakacchanakhaloma½, paªkadanta½ rajassira½.
279. “Eko araññe viharasi, n±vakaªkhasi j²vita½;
bhikkhu kena tay± seyyo, yassa tva½ bhojana½ ad±.
280. “Khaºant±lukalamb±ni, bil±litakkal±ni ca;
dhuna½ s±m±kan²v±ra½, saªgh±riya½ pas±riya½.
281. “S±ka½ bhisa½ madhu½ ma½sa½, badar±malak±ni ca;
t±ni ±haritv± bhuñj±mi, atthi me so pariggaho.
282. “Pacanto apacantassa, amamassa sakiñcano;
an±d±nassa s±d±no, d±tumarah±mi bhojana½.
283. “Bhikkhuñca d±ni pucch±mi, tuºh²m±s²na subbata½;
isi te bhatta½ p±d±si, suci½ ma½s³pasecana½.
284. “Ta½ tva½ bhatta½ paµiggayha, tuºh² bhuñjasi ekako;
n±ñña½ kañci nimantesi, koya½ dhammo namatthu te.
285. “Na pac±mi na p±cemi, na chind±mi na chedaye;
ta½ ma½ akiñcana½ ñatv±, sabbap±pehi ±rata½.
286. “V±mena bhikkham±d±ya, dakkhiºena kamaº¹alu½;
isi me bhatta½ p±d±si, suci½ ma½s³pasecana½.
287. “Ete hi d±tumarahanti, samam± sapariggah±;
paccan²kamaha½ maññe, yo d±t±ra½ nimantaye”ti.
Tattha vivananti nirudak±raññasadisa½ ima½ paccanta½ ±gata½. K³µ±g±ravar³petanti k³µ±g±ravarena upagata½, eka½ varak³µ±g±rav±sinanti attho. Mah±sayanamup±sitanti tattheva supaññatta½ sirisayana½ up±sita½. Tassa teti evar³pa½ ta½ disv± aha½ pemamak±si½, tassa te pemakena. Va¹¹hamodananti uttamodana½. Vicitanti apagatakhaº¹ak±¼akehi vicitataº¹ulehi kata½. Ad±say²ti ad±si. Att±nanti attan±, ayameva v± p±µho. Anasitv±n±ti abhuñjitv±. Koya½ dhammoti mah±r±ja, ko esa tumh±ka½ sabh±vo. Namatthu teti namo tava atthu, yo tva½ attan± abhuñjitv± parassa ad±si. ¾cariyoti kuµumbika esa mayha½ ±c±rasikkh±pako ±cariyo. By±vaµoti ussuko. ¾mantan²yoti ±mantetabbayuttako may± dinna½ bhatta½ gahetu½ anur³po. D±tumarah±m²ti “aha½ evar³passa ±cariyassa bhojana½ d±tu½ arah±m²”ti r±j± br±hmaºassa guºa½ vaººesi. Akhettaññ³s²ti n±ha½ d±nassa khetta½, mayi dinna½ mahapphala½ na hot²ti eva½ att±na½ d±nassa akhetta½ j±n±si maññeti. Anus±s±m²ti attano attha½ pah±ya rañño atthañca dhammañca anus±s±mi. Eva½ attano aguºa½ kathetv± ±raññikass±ti isino guºa½ kathesi. Isinoti s²l±diguºapariyesakassa. Tapassinoti tapanissitassa. Vu¹¹hass±ti paº¹itassa guºavu¹¹hassa. N±vakaªkhas²ti saya½ dullabhabhojano hutv± evar³pa½ bhojana½ aññassa desi, ki½ attano j²vita½ na kaªkhasi. Bhikkhu ken±ti aya½ bhikkhu katarena guºena tay± seµµhataro. Khaºant±lukalamb±n²ti khaºanto ±l³ni ceva t±lakand±ni ca. Bil±litakkal±ni c±ti bil±likandatakkalakand±ni ca. Dhuna½ s±m±kan²v±ranti s±m±kañca n²v±rañca dhunitv±. Saªgh±riya½ pas±riyanti ete s±m±kan²v±re dhunanto saªgh±retv± puna sukkh±pite pas±retv± suppena papphoµetv± koµµetv± taº¹ule ±d±ya pacitv± bhuñj±m²ti vadati. S±kanti ya½ kiñci s³peyyapaººa½. Ma½santi s²habyagghavigh±s±dima½sa½. T±ni ±haritv±ti t±ni s±k±d²ni ±haritv±. Amamass±ti taºh±diµµhimamattarahitassa. Sakiñcanoti sapalibodho. An±d±nass±ti niggahaºassa. D±tumarah±m²ti evar³passa paccekabuddhassa attan± laddhabhojana½ d±tu½ arah±mi. Tuºh²m±s²nanti kiñci avatv± nisinna½. Akiñcananti r±gakiñcan±d²hi rahita½. ¾ratanti virata½ sabbap±p±ni pah±ya µhita½. Kamaº¹alunti kuº¹ika½. Ete h²ti ete r±j±dayo tayo jan±ti hattha½ pas±retv± te niddisanto evam±ha. D±tumarahant²ti m±disassa d±tu½ arahanti. Paccan²kanti paccan²kapaµipada½. D±yakassa hi nimantana½ ekav²satiy± anesan±su aññatar±ya piº¹ap±tapariyesan±ya j²vikakappanasaªkh±t± micch±j²vapaµipatti n±ma hoti. Tassa vacana½ sutv± kuµumbiko attamano dve os±nag±th± abh±si–
288. “Atth±ya vata me ajja, idh±gacchi rathesabho;
soha½ ajja paj±n±mi, yattha dinna½ mahapphala½.
289. “Raµµhesu giddh± r±j±no, kicc±kiccesu br±hmaº±;
is² m³laphale giddh±, vippamutt± ca bhikkhavo”ti.
Tattha rathesabhoti r±j±na½ sandh±y±ha. Kicc±kicces³ti rañño kiccakaraº²yesu. Bhikkhavoti paccekabuddh± bhikkhavo pana sabbabhavehi vippamutt±. Paccekabuddho tassa dhamma½ desetv± sakaµµh±nameva gato, tath± t±paso. R±j± pana katip±ha½ tassa santike vasitv± b±r±ºasimeva gato. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “na, bhikkhave, id±neva piº¹ap±to yath±nucchavika½ gacchati pubbepi gatoyev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± kuµumbiko dhammaratanassa sakk±rak±rako kuµumbiko ahosi, r±j± ±nando, purohito s±riputto, himavantat±paso pana ahameva ahosin”ti.
Bhikkh±paramparaj±takavaººan± terasam±.
J±takudd±na½–
Ked±ra½ candakinnar², ukkusudd±labhisaka½;
suruci pañcuposatha½, mah±morañca tacchaka½.
Mah±v±ºija s±dhina½, dasabr±hmaºaj±taka½;
bhikkh±parampar±pi ca, teras±ni pakiººake.
Pakiººakanip±tavaººan± niµµhit±.