[494] 11. S±dhinaj±takavaººan±
Abbhuto vata lokasminti ida½ satth± jetavane viharanto uposathike up±sake ±rabbha kathesi. Tad± hi satth± “up±sak± por±ºakapaº¹it± attano uposathakamma½ niss±ya manussasar²reneva devaloka½ gantv± cira½ vasi½s³”ti vatv± tehi y±cito at²ta½ ±hari. At²te mithil±ya½ s±dhino n±ma r±j± dhammena rajja½ k±resi. So cat³su nagaradv±resu nagaramajjhe nivesanadv±re c±ti cha d±nas±l±yo k±retv± sakalajambud²pa½ unnaªgala½ katv± mah±d±na½ pavattesi, devasika½ cha satasahass±ni vayakaraºa½ gacchanti, pañca s²l±ni rakkhati, uposatha½ upavasati. Raµµhav±sinopi tassa ov±de µhatv± d±n±d²ni puññ±ni katv± matamat± devanagareyeva nibbatti½su. Sudhammadevasabha½ p³retv± nisinn± dev± rañño s²l±diguºameva vaººayanti. Ta½ sutv± sesadev±pi r±j±na½ daµµhuk±m± ahesu½. Sakko devar±j± tesa½ mana½ viditv± ±ha– “s±dhinar±j±na½ daµµhuk±matth±”ti. “¾ma dev±”ti. So m±tali½ ±º±pesi “gaccha tva½ vejayantaratha½ yojetv± s±dhinar±j±na½ ±neh²”ti. So “s±dh³”ti sampaµicchitv± ratha½ yojetv± videharaµµha½ agam±si, tad± puººamadivaso hoti. M±tali manuss±na½ s±yam±sa½ bhuñjitv± gharadv±resu sukhakath±ya nisinnak±le candamaº¹alena saddhi½ ratha½ pesesi. Manuss± “dve cand± uµµhit±”ti vadant± puna candamaº¹ala½ oh±ya ratha½ ±gacchanta½ disv± “n±ya½ cando, ratho eso, devaputto paññ±yati, kassesa eta½ manomayasindhavayutta½ dibbaratha½ ±neti, na aññassa, amh±ka½ rañño bhavissati, r±j± hi no dhammiko dhammar±j±”ti somanassaj±t± hutv± añjali½ paggayha µhit± paµhama½ g±tham±ha½su–
202. “Abbhuto vata lokasmi½, uppajji lomaha½sano;
dibbo ratho p±turahu, vedehassa yasassino”ti.
Tassattho abbhuto vatesa amh±ka½ r±j±, lokasmi½ lomaha½sano uppajji, yassa dibbo ratho p±turahosi vedehassa yasassinoti. M±talipi-e ta½ ratha½ ±netv± manussesu gandham±l±d²hi p³jentesu tikkhattu½ nagara½ padakkhiºa½ katv± rañño nivesanadv±ra½ gantv± ratha½ nivattetv± pacch±bh±gena s²hapañjara-umm±re µhapetv± ±rohaºasajja½ katv± aµµh±si. Ta½ divasa½ r±j±pi d±nas±l±yo oloketv± “imin± niy±mena d±na½ deth±”ti ±º±petv± uposatha½ sam±diyitv± divasa½ v²tin±metv± amaccagaºaparivuto alaªkatamah±tale p±c²nas²hapañjar±bhimukho dhammayutta½ kathento nisinno hoti. Atha na½ m±tali rath±bhiruhanattha½ nimantetv± ±d±ya agam±si. Tamattha½ pak±sento satth± im± g±th± abh±si–
203. “Devaputto mahiddhiko, m±tali devas±rathi;
nimantayittha r±j±na½, vedeha½ mithilaggaha½.
204. “Ehima½ ratham±ruyha, r±jaseµµha disampati;
dev± dassanak±m± te, t±vati½s± sa-indak±;
saram±n± hi te dev±, sudhamm±ya½ samacchare.
205. “Tato ca r±j± s±dhino, vedeho mithilaggaho;
sahassayuttam±ruyha, ag± dev±na santike;
ta½ dev± paµinandi½su, disv± r±j±nam±gata½.
206. “Sv±gata½ te mah±r±ja, atho te adur±gata½;
nis²da d±ni r±j²si, devar±jassa santike.
207. “Sakkopi paµinandittha, vedeha½ mithilaggaha½;
nimantayittha k±mehi, ±sanena ca v±savo.
208. “S±dhu khosi anuppatto, ±v±sa½ vasavattina½;
vasa devesu r±j²si, sabbak±masamiddhisu;
t±vati½sesu devesu, bhuñja k±me am±nuse”ti.
Tattha samacchareti acchanti. Ag± dev±na santiketi dev±na½ santika½ agam±si. Tasmiñhi ratha½ abhiruhitv± µhite ratho ±k±sa½ pakkhandi, so mah±janassa olokentasseva antaradh±yi. M±tali r±j±na½ devaloka½ nesi Ta½ disv± devat± ca sakko ca haµµhatuµµh± paccuggamana½ katv± paµisanth±ra½ kari½su. Tamattha½ dassetu½ “ta½ dev±”ti-±di vutta½. Tattha paµinandi½s³ti punappuna½ nandi½su. ¾sanena c±ti r±j±na½ ±liªgitv± “idha nis²d±”ti attano paº¹ukambalasil±sanena ca k±mehi ca nimantesi, upa¹¹harajja½ datv± ek±sane nis²d±pes²ti attho. Tattha sakkena devaraññ± dasayojanasahassa½ devanagara½ a¹¹hatiy± ca acchar±koµiyo vejayantap±s±dañca majjhe bhinditv± dinna½ sampatti½ anubhavantassa manussagaºan±ya satta vassasat±ni atikkant±ni. Tenattabh±vena devaloke vasanaka½ puñña½ kh²ºa½, anabhirati uppann±, tasm± sakkena saddhi½ sallapanto g±tham±ha–
209. “Aha½ pure saggagato ram±mi, naccehi g²tehi ca v±ditehi;
so d±ni ajja na ram±mi sagge, ±yu½ nu kh²ºo maraºa½ nu santike;
ud±hu m³¼hosmi janindaseµµh±”ti.
Tattha ±yu½ nu kh²ºoti ki½ nu mama sarasena j²vitindriya½ kh²ºa½, ud±hu upacchedakakammavasena maraºa½ santike j±tanti pucchati. Janindaseµµh±ti janind±na½ dev±na½ seµµha. Atha na½ sakko ±ha–
210. “Na t±yu kh²ºa½ maraºañca d³re, na c±pi m³¼ho narav²raseµµha;
tuyhañca puññ±ni parittak±ni, yesa½ vip±ka½ idha vedayittho.
211. “Vasa dev±nubh±vena, r±jaseµµha disampati;
t±vati½sesu devesu, bhuñja k±me am±nuse”ti.
Tattha “parittak±n²”ti ida½ tena attabh±vena devaloke vip±kad±yak±ni puññ±ni sandh±ya vutta½, itar±ni panassa puññ±ni pathaviya½ pa½su viya appam±º±ni. Vasa dev±nubh±ven±ti aha½ te attano puññ±ni majjhe bhinditv± dass±mi, mam±nubh±vena vas±ti ta½ samass±sento ±ha. Atha na½ paµikkhipanto mah±satto ±ha–
212. “Yath± y±citaka½ y±na½, yath± y±citaka½ dhana½;
eva½sampadameveta½, ya½ parato d±napaccay±.
213. “Na c±hametamicch±mi, ya½ parato d±napaccay±;
saya½kat±ni puññ±ni, ta½ me ±veºika½ dhana½.
214. “Soha½ gantv± manussesu, k±h±mi kusala½ bahu½;
d±nena samacariy±ya, sa½yamena damena ca;
ya½ katv± sukhito hoti, na ca pacch±nutappat²”ti.
Tattha ya½ parato d±napaccay±ti ya½ parena dinnatt± labbhati, ta½ y±citakasadisameva hoti. Y±citakañhi tuµµhak±le denti, atuµµhak±le acchinditv± gaºhant²ti vadati. Samacariy±y±ti k±y±d²hi p±passa akaraºena. Sa½yamen±ti s²lasa½yamena. Damen±ti indriyadamanena. Ya½ katv±ti ya½ karitv± sukhito ceva hoti na ca pacch±nutappati, tath±r³pameva kamma½ kariss±m²ti. Athassa vacana½ sutv± sakko m±tali½ ±º±pesi “gaccha, t±ta, s±dhinar±j±na½ mithila½ netv± uyy±ne ot±reh²”ti. So tath± ak±si. R±j± uyy±ne caªkamati. Atha na½ uyy±nap±lo disv± pucchitv± gantv± n±radarañño ±rocesi. So rañño ±gatabh±va½ sutv± “tva½ purato gantv± uyy±na½ sajjetv± tassa ca mayhañca dve ±san±ni paññ±peh²”ti uyy±nap±la½ uyyojesi. So tath± ak±si. Atha na½ r±j± pucchi “kassa dve ±san±ni paññ±pes²”ti? “Eka½ tumh±ka½, eka½ amh±ka½ rañño”ti. Atha na½ r±j± “ko añño satto mama santike ±sane nis²dissat²”ti vatv± ekasmi½ nis²ditv± ekasmi½ p±de µhapesi. N±radar±j± ±gantv± tassa p±de vanditv± ekamanta½ nis²di. So kirassa sattamo panatt±. Tad± kira vassasat±yukak±lova hoti. Mah±satto pana attano puññabalena ettaka½ k±la½ v²tin±mesi. So n±rada½ hatthe gahetv± uyy±ne vicaranto tisso g±th± abh±si–
215. “Im±ni t±ni khett±ni, ima½ nikkha½ sukuº¹ala½;
im± t± harit±n³p±, im± najjo savantiyo.
216. “Im± t± pokkharaº² ramm±, cakkav±kapak³jit±;
mand±lakehi sañchann±, padumuppalakehi ca;
yassim±ni mam±yi½su, ki½ nu te disata½ gat±.
217. “T±n²dha khett±ni so bh³mibh±go, teyeva ±r±mavan³pac±r±;
tameva mayha½ janata½ apassato, suñña½va me n±rada kh±yate dis±”ti.
Tattha khett±n²ti bh³mibh±ge sandh±y±ha. Ima½ nikkhanti ima½ t±disameva udakaniddhamana½. Sukuº¹alanti sobhanena musalapavesanakuº¹alena samann±gata½. Harit±n³p±ti udakaniddhamanassa ubhosu passesu haritatiºasañchann± an³pabh³miyo. Yassim±ni mam±yi½s³ti t±ta n±rada, ye mama upaµµh±k± ca orodh± ca imasmi½ uyy±ne mahantena yasena may± saddhi½ vicarant± im±ni µh±n±ni mam±yi½su piy±yi½su, katara½ nu te disata½ gat±, kattha te pesit±. T±n²dha khett±n²ti imasmi½ uyy±ne t±neva et±ni uparopanakaviruhanaµµh±n±ni. Teyeva ±r±mavan³pac±r±ti ime teyeva ±r±mavan³pac±r±, vih±rabh³miyoti attho. Atha na½ n±rado ±ha– “deva, tumh±ka½ devalokagat±na½ id±ni satta vassasat±ni, aha½ vo sattamo panatt±, tumh±ka½ upaµµh±k± ca orodh± ca maraºamukha½ patt±, ida½ vo attano santaka½ rajja½, anubhavatha nan”ti. R±j± “t±ta n±rada, n±ha½ idh±gacchanto rajjatth±ya ±gato, puññakaraºatth±yamhi ±gato, aha½ puññameva kariss±m²”ti vatv± g±th± ±ha–
218. “Diµµh± may± vim±n±ni, obh±sent± catuddis±;
sammukh± devar±jassa, tidas±nañca sammukh±.
219. “Vuttha½ me bhavana½ dibya½, bhutt± k±m± am±nus±;
t±vati½sesu devesu, sabbak±masamiddhisu.
220. “Soha½ et±disa½ hitv±, puññ±yamhi idh±gato;
dhammameva cariss±mi, n±ha½ rajjena atthiko.
221. “Adaº¹±vacara½ magga½, samm±sambuddhadesita½;
ta½ magga½ paµipajjissa½, yena gacchanti subbat±”ti.
Tattha vuttha½ me bhavana½ dibyanti vejayanta½ sandh±ya ±ha. Soha½ et±disanti t±ta n±rada, soha½ buddhañ±ºena aparicchindan²ya½ evar³pa½ k±maguºasampatti½ pah±ya puññakaraºatth±ya idh±gato. Adaº¹±vacaranti adaº¹ehi nikkhittadaº¹ahatthehi avacaritabba½ samm±diµµhipurekkh±ra½ aµµhaªgika½ magga½. Subbat±ti yena maggena subbat± sabbaññubuddh± gacchanti, ahampi agatapubba½ disa½ gantu½ bodhitale nis²ditv± tameva magga½ paµipajjiss±m²ti. Eva½ bodhisatto im± g±th±yo sabbaññutaññ±ºena saªkhipitv± kathesi. N±rado punapi ±ha– “rajja½, deva, anus±s±”ti. “T±ta, na me rajjenattho, satta vassasat±ni vigata½ d±na½ satt±heneva d±tuk±mamh²”ti. N±rado “s±dh³”ti tassa vacana½ sampaµicchitv± mah±d±na½ paµiy±desi. R±j± satt±ha½ d±na½ datv± sattame divase k±la½ katv± t±vati½sabhavaneyeva nibbatti. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “eva½ vasitabbayuttaka½ uposathakamma½ n±m±”ti dassetv± sacc±ni pak±setv± j±taka½ samodh±nesi, saccapariyos±ne uposathikesu up±sakesu keci sot±pattiphale, keci sakad±g±miphale, keci an±g±miphale patiµµhahi½su. Tad± n±radar±j± s±riputto ahosi, m±tali ±nando, sakko anuruddho, s±dhinar±j± pana ahameva ahosinti.
S±dhinaj±takavaººan± ek±dasam±.