[492] 9. Tacchas³karaj±takavaººan±

Yadesam±n± vicarimh±ti ida½ satth± jetavane viharanto dve mahallakatthere ±rabbha kathesi. Mah±kosalo kira rañño bimbis±rassa dh²tara½ dento dh²tu nh±n²yam³latth±ya k±sig±ma½ ad±si. Pasenadi r±j± aj±tasattun± pitari m±rite ta½ g±ma½ acchindi. Tesu tassatth±ya yujjhantesu paµhama½ aj±tasattussa jayo ahosi. Kosalar±j± par±jayappatto amacce pucchi “kena nu kho up±yena aj±tasattu½ gaºheyy±m±”ti. Mah±r±ja, bhikkh³ n±ma mantakusal± honti, carapurise pesetv± vih±re bhikkh³na½ katha½ pariggaºhitu½ vaµµat²ti. R±j± “s±dh³”ti paµissuºitv± “etha, tumhe vih±ra½ gantv± paµicchann± hutv± bhadant±na½ katha½ pariggaºhath±”ti carapurise payojesi. Jetavanepi bah³ r±japuris± pabbajit± honti. Tesu dve mahallakatther± vih±rapaccante paººas±l±ya½ vasanti, eko dhanuggahatissatthero n±ma, eko mantidattatthero n±ma. Te sabbaratti½ supitv± pacc³sak±le pabujjhi½su.
Tesu dhanuggahatissatthero aggi½ j±letv± ±ha “bhante, mantidattatther±”ti. “Ki½ bhante”ti. “Nidd±yatha tumhe”ti. “Na nidd±y±mi, ki½ k±tabban”ti? “Bhante, l±lako vat±ya½ kosalar±j± c±µimattabhojanameva bhuñjitu½ j±n±t²”ti. “Atha ki½ bhante”ti. “Attano kucchimhi p±ºakamattena aj±tasattun± par±jito r±j±”ti. “Kinti pana bhante k±tu½ vaµµat²”ti? “Bhante, mantidattatthera yuddha½ n±ma sakaµaby³hacakkaby³hapadumaby³havasena tividha½. Tesu bh±gineyya½ aj±tasattu½ gaºhantena sakaµaby³ha½ katv± gaºhitu½ vaµµati, asukasmi½ n±ma pabbatakaººe dv²su passesu s³rapurise µhapetv± purato bala½ dassetv± anto paviµµhabh±va½ ñatv± naditv± vaggitv± kumine paviµµhamaccha½ viya antomuµµhiya½ katv±va na½ gahetu½ sakk±”ti.
Payojitapuris± ta½ katha½ sutv± rañño ±rocesu½. R±j± mahatiy± sen±ya gantv± tath± katv± aj±tasattu½ gahetv± saªkhalikabandhanena bandhitv± katip±ha½ nimmada½ katv± “puna evar³pa½ m± kar²”ti ass±setv± mocetv± dh²tara½ vajirakum±ri½ n±ma tassa datv± mahantena pariv±rena vissajjesi. “Kosalaraññ± dhanuggahatissattherassa sa½vidh±nena aj±tasattu gahito”ti bhikkh³na½ antare kath± samuµµhahi, dhammasabh±yampi tameva katha½ samuµµh±pesu½. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, id±neva, pubbepi dhanuggahatisso yuddhasa½vidh±ne chekoyev±”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasinagarassa dv±rag±mav±s² eko va¹¹hak² d±ru-atth±ya arañña½ gantv± ±v±µe patita½ eka½ s³karapotaka½ disv± ±netv± “tacchas³karo”tissa n±ma½ katv± posesi. So tassa upak±rako ahosi. Tuº¹ena rukkhe parivattetv± deti, d±µh±ya veµhetv± k±¼asutta½ ka¹¹hati, mukhena ¹a½sitv± v±sinikh±danamuggare ±harati. So vu¹¹hippatto mah±balo mah±sar²ro ahosi. Atha va¹¹hak² tasmi½ puttapema½ paccupaµµh±petv± “ima½ idha vasanta½ kocideva hi½seyy±”ti araññe vissajjesi. So cintesi “aha½ imasmi½ araññe ekakova vasitu½ na sakkhiss±mi, ñ±take pariyesitv± tehi parivuto vasiss±m²”ti. So vanaghaµ±ya s³kare pariyesanto bah³ s³kare disv± tussitv± tisso g±th± abh±si–
160. “Yadesam±n± vicarimha, pabbat±ni van±ni ca;
anvesa½ vicari½ ñ±t², teme adhigat± may±.
161. “Bahuñcida½ m³laphala½, bhakkho c±ya½ anappako;
ramm± cim± gir²najjo, ph±suv±so bhavissati.
162. “Idhev±ha½ vasiss±mi, saha sabbehi ñ±tibhi;
appossukko nir±saªk², asoko akutobhayo”ti.
Tattha yadesam±n±ti ya½ ñ±tigaºa½ pariyesant± maya½ vicarimha. Anvesanti cira½ vata anvesanto vicari½. Temeti te ime. Bhakkhoti sveva vanam³laphalasaªkh±to bhakkho. Appossukkoti anussukko hutv±.
S³kar± tassa vacana½ sutv± catuttha½ g±tham±ha½su–
163. “Aññampi leºa½ pariyesa, sattu no idha vijjati;
so taccha s³kare hanti, idh±gantv± vara½ varan”ti.
Tattha tacch±ti ta½ n±men±lapanti. Vara½ varanti s³kare hananto th³lama½sa½ vara½ varaññeva hanati.
Ito para½ utt±nasambandhag±th± p±¼inayena veditabb±–
164. “Ko numh±ka½ idha sattu, ko ñ±t² susam±gate;
duppadha½se padha½seti, ta½ me akkh±tha pucchit±.
165. “Uddhaggar±j² migar±j±, bal² d±µh±vudho migo;
so taccha s³kare hanti, idh±gantv± vara½ vara½.
166. “Na no d±µh± na vijjanti, bala½ k±ye samohita½;
sabbe samagg± hutv±na, vasa½ k±h±ma ekaka½.
167. “Hadayaªgama½ kaººasukha½, v±ca½ bh±sasi tacchaka;
yopi yuddhe pal±yeyya, tampi pacch± han±mase”ti.
Tattha ko numh±kanti aha½ tumhe disv±va “ime s³kar± appama½salohit±, bhayena nesa½ bhavitabban”ti cintesi½, tasm± me ±cikkhatha, ko nu amh±ka½ idha sattu. Uddhaggar±j²ti uddhagg±hi sar²rar±j²hi samann±gato. Byaggha½ sandh±yevam±ha½su. Yop²ti yo amh±ka½ antare ekopi pal±yissati, tampi maya½ pacch± haniss±m±ti.
Tacchas³karo sabbe s³kare ekacitte katv± pucchi “k±ya vel±ya byaggho ±gamissat²”ti. Ajja p±tova eka½ gahetv± gato, sve p±tova ±gamissat²ti. So yuddhakusalo “imasmi½ µh±ne µhitena sakk± jetun”ti bh³mis²sa½ paj±n±ti, tasm± eka½ padesa½ sallakkhetv± rattimeva s³kare gocara½ g±h±petv± balavapacc³sato paµµh±ya “yuddha½ n±ma sakaµaby³h±divasena tividha½ hot²”ti vatv± padumaby³ha½ sa½vidahati. Majjhe µh±ne kh²rapivake s³karapotake µhapesi. Te pariv±retv± tesa½ m±taro, t± pariv±retv± vañjh± s³kariyo, t±sa½ anantar± s³karapotake, tesa½ anantar± makulad±µhe taruºas³kare, tesa½ anantar± mah±d±µhe, tesa½ anantar± jiººas³kare, tato tattha tattha dasavagga½ v²sativagga½ ti½savaggañca katv± balagumba½ µhapesi. Attano atth±ya eka½ ±v±µa½, byagghassa patanatth±ya eka½ suppasaºµh±na½ pabbh±ra½ katv± khaº±pesi. Dvinna½ ±v±µ±na½ antare attano vasanatth±ya p²µhaka½ k±resi. So th±masampanne yodhas³kare gahetv± tasmi½ tasmi½ µh±ne s³kare ass±sento vicari. Tasseva½ karontasseva s³riyo uggacchati.
Atha byagghar±j± k³µajaµilassa assamapad± nikkhamitv± pabbatatale aµµh±si. Ta½ disv± s³kar± “±gato no bhante ver²”ti vadi½su. M± bh±yatha, ya½ ya½ esa karoti, ta½ sabba½ sarikkh± hutv± karoth±ti. Byaggho sar²ra½ vidhunitv± osakkanto viya pass±vamak±si, s³kar±pi tatheva kari½su. Byaggho s³kare oloketv± mah±nada½ nadi, tepi tatheva kari½su. So tesa½ kiriya½ disv± cintesi “na ime pubbasadis±, ajja mayha½ paµisattuno hutv± vaggavagg± µhit±, sa½vidahako nesa½ sen±n±yakopi atthi, ajja may± etesa½ santika½ gantu½ na vaµµat²”ti maraºabhayatajjito nivattitv± k³µajaµilassa santika½ gato. Atha na½ so tucchahattha½ disv± navama½ g±tham±ha–
168. “P±º±tip±t± virato nu ajja, abhaya½ nu te sabbabh³tesu dinna½;
d±µh± nu te migavadh±ya na santi, yo saªghapatto kapaºova jh±yas²”ti.
Tattha saªghapattoti yo tva½ s³karasaªghapatto hutv± kiñci gocara½ alabhitv± kapaºo viya jh±yas²ti.
Atha byaggho tisso g±th± abh±si–
169. “Na me d±µh± na vijjanti, bala½ k±ye samohita½;
ñ±t² ca disv±na s±magg² ekato, tasm± ca jh±y±mi vanamhi ekako.
170. “Imassuda½ yanti disodisa½ pure, bhayaµµit± leºagavesino puthu;
te d±ni saªgamma vasanti ekato, yatthaµµhit± duppasahajja te may±.
171. “Pariº±yakasampann± sahit± ekav±dino;
te ma½ samagg± hi½seyyu½, tasm± nesa½ na patthaye”ti.
Tattha s±magg² ekatoti sahit± hutv± ekato µhite. Imassudanti ime suda½ may± akkh²ni umm²letv± olokitamatt±va pubbe disodisa½ gacchanti. Puth³ti visu½ visu½. Yatthaµµhit±ti yasmi½ bh³mibh±ge µhit±. Pariº±yakasampann±ti sen±n±yakena sampann±. Tasm± nesa½ na patthayeti tena k±raºena etesa½ na patthemi.
Ta½ sutv± k³µajaµilo tassa uss±ha½ janayanto g±tham±ha–
172. “Ekova indo asure jin±ti, ekova seno hanti dije pasayha;
ekova byaggho migasaªghapatto, vara½ vara½ hanti balañhi t±disan”ti.
Tattha migasaªghapattoti migagaºapatto hutv± vara½ vara½ miga½ hanti. Balañhi t±disanti t±disañhi tassa bala½.
Atha byaggho g±tham±ha–
173. “Na heva indo na seno, napi byaggho mig±dhipo;
samagge sahite ñ±t², na byagghe kurute vase”ti.
Tattha byaggheti byagghasadise hutv± sar²ravidh³nan±d²ni katv± µhite vase na kurute, attano vase vatt±petu½ na sakkot²ti attho.
Puna jaµilo ta½ uss±hento dve g±th± abh±si–
174. “Kumbh²lak± sakuºak±, saªghino gaºac±rino;
sammodam±n± ekajjha½, uppatanti ¹ayanti ca.
175. “Tesañca ¹ayam±n±na½, ekettha apasakkati;
tañca seno nit±¼eti, veyyagghiyeva s± gat²”ti.
Tattha kumbh²lak±ti eva½n±mak± khuddakasakuº±. Uppatant²ti gocara½ carant± uppatanti. Þayanti c±ti gocara½ gahetv± ±k±sena gacchanti. Ekettha apasakkat²ti eko etesu osakkitv± v± ekapassena v± visu½ gacchati. Nit±¼et²ti paharitv± gaºh±ti. Veyyagghiyeva s± gat²ti byaggh±na½ es±ti veyyagghi, samagg±na½ gacchant±nampi es± evar³p± gati byaggh±na½ gatiyeva n±ma hoti. Na hi sakk± sabbehi ekatova gantu½, tasm± yo eva½ tattha eko gacchati, ta½ gaºh±ti.
Evañca pana vatv± “byagghar±ja tva½ attano bala½ na j±n±si, m± bh±yi, kevala½ tva½ naditv± pakkhanda, dve ekato gacchant± n±ma na bhavissant²”ti uss±hesi So tath± ak±si. Tamattha½ pak±sento satth± ±ha–
176. “Uss±hito jaµilena, ludden±misacakkhun±;
d±µh² d±µh²su pakkhanti, maññam±no yath± pure”ti.
Tattha d±µh²ti saya½ d±µh±vudho itaresu d±µh±vudhesu pakkhandi. Yath± pureti yath± pubbe maññati, tatheva maññam±no.
So kira gantv± pabbatatale t±va aµµh±si. S³kar± “pun±gato s±mi, coro”ti tacchassa ±rocesu½. So “m± bh±yath±”ti te ass±setv± uµµh±ya dvinna½ ±v±µ±na½ antare p²µhak±ya aµµh±si. Byaggho vega½ janetv± tacchas³kara½ sandh±ya pakkhandi. Tacchas³karo parivattitv± pacch±mukho purima-±v±µe pati. Byaggho ca vega½ sandh±retu½ asakkonto gantv± suppapabbh±re ±v±µe patitv± puñjakitova aµµh±si. Tacchas³karo vegena uµµh±ya tassa antarasatthimhi d±µha½ ot±retv± y±va haday± ph±letv± ma½sa½ kh±ditv± mukhena ¹a½sitv± bahi-±v±µe p±tetv± “gaºhathima½ d±san”ti ±ha. Paµham±gat± ekav±rameva tuº¹ot±raºamatta½ labhi½su, pacch± ±gat± alabhitv± “byagghama½sa½ n±ma k²disan”ti vadi½su. Tacchas³karo ±v±µ± uttaritv± s³kare oloketv± “ki½ nu kho na tussath±”ti ±ha. “S±mi, eko t±va byaggho gahito, añño paneko dasabyagghagghanako atth²”ti? “Ko n±meso”ti? “Byagghena ±bhat±bhatama½sa½ kh±dako k³µajaµilo”ti. “Tena hi etha, gaºhiss±ma nan”ti tehi saddhi½ vegena pakkhandi.
Jaµilo “byaggho cir±yat²”ti tassa ±gamanamagga½ olokento bah³ s³kare ±gacchante disv± “ime byaggha½ m±retv± mama m±raºatth±ya ±gacchanti maññe”ti pal±yitv± eka½ udumbararukkha½ abhiruhi. S³kar± “esa rukkha½ ±ru¼ho”ti vadi½su. “Ki½ rukkhan”ti. “Udumbararukkhan”ti. “Tena hi m± cintayittha, id±ni na½ gaºhiss±m±”ti taruºas³kare pakkositv± rukkham³lat± pa½su½ apaby³h±pesi, s³kar²hi mukhap³ra½ udaka½ ±har±pesi, mah±d±µhas³karehi samant± m³l±ni chind±pesi. Eka½ ujuka½ otiººam³lameva aµµh±si. Tato sesas³kare “tumhe apeth±”ti uss±retv± jaººukehi patiµµhahitv± d±µh±ya m³la½ pahari, pharasun± pahaµa½ viya chijjitv± gata½. Rukkho parivattitv± pati. Ta½ k³µajaµila½ patantameva sampaµicchitv± ma½sa½ bhakkhesu½. Ta½ acchariya½ disv± rukkhadevat± g±tham±ha–
177. “S±dhu sambahul± ñ±t², api rukkh± araññaj±;
s³karehi samaggehi, byaggho ek±yane hato”ti.
Tattha ek±yane hatoti ekagamanasmi½yeva hato.
Ubhinna½ pana nesa½ hatabh±va½ pak±sento satth± itara½ g±tham±ha–
178. “Br±hmaºañceva byagghañca, ubho hantv±na s³kar±;
±nandino pamudit±, mah±n±da½ pan±disun”ti.
Puna tacchas³karo te pucchi “aññepi vo amitt± atth²”ti? S³kar± “natthi, s±m²”ti vatv± “ta½ abhisiñcitv± r±j±na½ kariss±m±”ti udaka½ pariyesant± jaµilassa p±n²yasaªkha½ disv± ta½ dakkhiº±vaµµa½ saªkharatana½ p³retv± udaka½ abhiharitv± tacchas³kara½ udumbararukkham³leyeva abhisiñci½su. Abhiseka-udaka½ ±sitta½, s³karimevassa aggamahesi½ kari½su. Tato paµµh±ya udumbarabhaddap²µhe nis²d±petv± dakkhiº±vaµµasaªkhena abhisekakaraºa½ pavatta½. Tampi attha½ pak±sento satth± os±nag±tham±ha–
179. “Te su udumbaram³lasmi½, s³kar± susam±gat±;
tacchaka½ abhisiñci½su, tva½ no r±j±si issaro”ti.
Tattha te s³ti te s³kar±, su-k±ro nip±tamatta½. Udumbaram³lasminti udumbarassa m³le.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “na, bhikkhave, id±neva, pubbepi dhanuggahatissatthero yuddhasa½vidahane chekoyev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi “tad± k³µajaµilo devadatto ahosi, tacchas³karo dhanuggahatisso, rukkhadevat± pana ahameva ahosin”ti.
Tacchas³karaj±takavaººan± navam±.