[489] 6. Surucij±takavaººan±

Mahes² surucino bhariy±ti ida½ satth± s±vatthi½ upaniss±ya mig±ram±tup±s±de viharanto vis±kh±ya mah±-up±sik±ya laddhe aµµha vare ±rabbha kathesi. S± hi ekadivasa½ jetavane dhammakatha½ sutv± bhagavanta½ saddhi½ bhikkhusaªghena sv±tan±ya nimantetv± pakk±mi. Tass± pana rattiy± accayena c±tudd²piko mah±megho p±vassi Bhagav± bhikkh³ ±mantetv± “yath±, bhikkhave, jetavane vassati, eva½ cat³su d²pesu vassati, ovass±petha, bhikkhave, k±ya½, aya½ pacchimako c±tudd²piko mah±megho”ti vatv± ovass±pitak±yehi bhikkh³hi saddhi½ iddhibalena jetavane antarahito vis±kh±ya koµµhake p±turahosi. Up±sik± “acchariya½ vata bho, abbhuta½ vata bho, tath±gatassa mahiddhikat± mah±nubh±vat±, yatra hi n±ma j±ºukamattesupi oghesu vattam±nesu kaµimattesupi oghesu vattam±nesu na hi n±ma ekabhikkhussapi p±d± v± c²var±ni v± all±ni bhavissant²”ti haµµh± udagg± buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ parivisitv± katabhattakicca½ bhagavanta½ etadavoca “aµµh±ha½, bhante, bhagavanta½ var±ni y±c±m²”ti. “Atikkantavar± kho, vis±khe, tath±gat±”ti. “Y±ni ca, bhante, kappiy±ni y±ni ca anavajj±n²”ti. “Vadehi vis±khe”ti. “Icch±maha½, bhante, bhikkhusaªghassa y±vaj²va½ vassikas±µika½ d±tu½, ±gantukabhatta½ d±tu½, gamikabhatta½ d±tu½, gil±nabhatta½ d±tu½, gil±nupaµµh±kabhatta½ d±tu½, gil±nabhesajja½ d±tu½, dhuvay±gu½ d±tu½, bhikkhunisaªghassa y±vaj²va½ udakas±µika½ d±tun”ti.
Satth± “ka½ pana tva½, vis±khe, atthavasa½ sampassam±n± tath±gata½ aµµha var±ni y±cas²”ti pucchitv± t±ya var±nisa½se kathite “s±dhu s±dhu, vis±khe, s±dhu kho tva½, vis±khe, ima½ ±nisa½sa½ sampassam±n± tath±gata½ aµµha var±ni y±cas²”ti vatv± “anuj±n±mi te, vis±khe, aµµha var±n²”ti aµµha vare datv± anumodana½ katv± pakk±mi. Athekadivasa½ satthari pubb±r±me viharante bhikkh³ dhammasabh±ya½ katha½ samuµµh±pesu½ “±vuso, vis±kh± mah±-up±sik± m±tug±mattabh±ve µhatv±pi dasabalassa santike aµµha vare labhi, aho mah±guº±”ti. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, vis±kh± id±neva mama santik± vare labhati, pubbepes± labhiyev±”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te mithil±ya½ suruci n±ma r±j± rajja½ k±rento putta½ paµilabhitv± tassa “surucikum±ro”tveva n±ma½ ak±si. So vayappatto “takkasil±ya½ sippa½ uggaºhiss±m²”ti gantv± nagaradv±re s±l±ya½ nis²di. B±r±ºasiraññopi putto brahmadattakum±ro n±ma tatheva gantv± surucikum±rassa nisinnaphalakeyeva nis²di. Te aññamañña½ pucchitv± viss±sik± hutv± ekatova ±cariyassa santika½ gantv± ±cariyabh±ga½ datv± sippa½ paµµhapetv± na cirasseva niµµhitasipp± ±cariya½ ±pucchitv± thoka½ magga½ ekatova gantv± dvedh±pathe µhit± aññamañña½ ±liªgitv± mittadhamm±nurakkhaºattha½ katika½ kari½su “sace mama putto j±yati, tava dh²t±, tava putto, mama dh²t±, tesa½ ±v±haviv±ha½ kariss±m±”ti. Tesu rajja½ k±rentesu surucimah±r±jassa putto j±yi, “surucikum±ro”tvevassa n±ma½ kari½su. Brahmadattassa dh²t± j±yi, “sumedh±”tiss± n±ma½ kari½su.
Surucikum±ro vayappatto takkasil±ya½ gantv± sippa½ uggaºhitv± ±gacchi. Atha na½ pit± rajje abhisiñcituk±mo hutv± “sah±yassa kira me b±r±ºasirañño dh²t± atthi, tamevassa aggamahesi½ kariss±m²”ti tass± atth±ya bahu½ paºº±k±ra½ datv± amacce pesesi. Tesa½ an±gatak±leyeva b±r±ºasir±j± devi½ pucchi “bhadde, m±tug±massa n±ma ki½ atirekadukkhan”ti? “Sapattirosadukkha½ dev±”ti. “Tena hi, bhadde, amh±ka½ eka½ dh²tara½ sumedh±devi½ tamh± dukkh± mocetv± yo eta½ ekikameva gaºhissati, tassa dass±m±”ti ±ha. So tehi amaccehi ±gantv± tass± n±me gahite “t±t±, k±ma½ may± pubbe mayha½ sah±yassa paµiññ± kat±, ima½ pana maya½ itthighaµ±ya antare na khipituk±m±, yo eta½ ekikameva gaºh±ti, tassa d±tuk±mamh±”ti ±ha. Te rañño santika½ pahiºi½su. R±j± pana “amh±ka½ rajja½ mahanta½, sattayojanika½ mithilanagara½, t²ºi yojanasat±ni raµµhaparicchedo, heµµhimantena so¼asa itthisahass±ni laddhu½ vaµµat²”ti vatv± na rocesi.
Surucikum±ro pana sumedh±ya r³pasampada½ sutv± savanasa½saggena bajjhitv± “aha½ ta½ ekikameva gaºhiss±mi, na mayha½ itthighaµ±ya attho, tameva ±nent³”ti m±t±pit³na½ pesesi. Te tassa mana½ abhinditv± bahu½ dhana½ pesetv± mahantena pariv±rena ta½ ±netv± kum±rassa aggamahesi½ katv± ekatova abhisiñci½su. So surucimah±r±j± n±ma hutv± dhammena rajja½ k±rento t±ya saddhi½ piyasa½v±sa½ vasi. S± pana dasa vassasahass±ni tassa gehe vasant² neva putta½, na dh²tara½ labhi. Atha n±gar± sannipatitv± r±jaªgaºe upakkositv± “kimetan”ti vutte “rañño doso natthi, va½s±nup±lako pana vo putto na vijjati, tumh±ka½ ek±va dev², r±jakule ca n±ma heµµhimantena so¼asahi itthisahassehi bhavitabba½, itthighaµa½ gaºha, deva, addh± t±su puññavat² putta½ labhissat²”ti vatv± “t±t±, ki½ kathetha, ‘aha½ añña½ na gaºhiss±m²’ti paµiñña½ datv± may± es± ±n²t±, na sakk± mus±v±da½ k±tu½, na mayha½ itthighaµ±ya attho”ti raññ± paµikkhitt± pakkami½su.
Sumedh± ta½ katha½ sutv± “r±j± t±va saccav±dit±ya aññ± itthiyo na ±nesi, ahameva panassa ±ness±m²”ti rañño m±tusamabhariyaµµh±ne µhatv± attano ruciy±va khattiyakaññ±na½ sahassa½, amaccakaññ±na½ sahassa½, gahapatikaññ±na½ sahassa½, sabbasamayan±µakitth²na½ sahassanti catt±ri itthisahass±ni ±nesi. T±pi dasa vassasahass±ni r±jakule vasitv± neva putta½, na dh²tara½ labhi½su. Etenevup±yena apar±nipi tikkhattu½ catt±ri catt±ri sahass±ni ±nesi. T±pi neva putta½, na dh²tara½ labhi½su. Ett±vat± so¼asa itthisahass±ni ahesu½. Catt±l²sa vassasahass±ni atikkami½su, t±ni t±ya ekik±ya vutthehi dasahi sahassehi saddhi½ paññ±sa vassasahass±ni honti. Atha n±gar± sannipatitv± puna upakkositv± “kimetan”ti vutte “deva, tumh±ka½ itthiyo putta½ patthetu½ ±º±peth±”ti vadi½su. R±j± “s±dh³”ti sampaµicchitv± “tumhe putta½ pattheth±”ti ±ha. T± tato paµµh±ya putta½ patthayam±n± n±n±devat± namassanti, n±n±vat±ni caranti, putto nuppajjateva. Atha r±j± sumedha½ ±ha “bhadde, tvampi putta½ pattheh²”ti. S± “s±dh³”ti pannarasa-uposathadivase aµµhaªgasamann±gata½ uposatha½ sam±d±ya sirigabbhe s²l±ni ±vajjam±n± kappiyamañcake nis²di Ses± ajavatagovat± hutv± putta½ alabhitv± uyy±na½ agama½su.
Sumedh±ya s²latejena sakkassa bhavana½ kampi. Tad± sakko ±vajjento “sumedh± putta½ pattheti, puttamass± dass±mi, na kho pana sakk± ya½ v± ta½ v± d±tu½, anucchavikamass± putta½ upadh±ress±m²”ti upadh±rento na¼ak±radevaputta½ passi. So hi puññasampanno satto purimattabh±ve b±r±ºasiya½ vasanto vappak±le khetta½ gacchanto eka½ paccekabuddha½ disv± d±sakammakare “vapath±”ti pahiºi. Saya½ nivattitv± paccekabuddha½ geha½ netv± bhojetv± puna gaªg±t²ra½ ±netv± puttena saddhi½ ekato hutv± udumbarabhittip±da½ na¼abhittika½ paººas±la½ katv± dv±ra½ yojetv± caªkama½ katv± paccekabuddha½ tattheva tem±sa½ vas±petv± vutthavassa½ dve pit±putt± tic²varena acch±detv± uyyojesu½. Eteneva niy±mena sattaµµha paccekabuddhe t±ya paººas±l±ya vas±petv± tic²var±ni ada½su. “Dve pit±putt± na¼ak±r± hutv± gaªg±t²re ve¼u½ upadh±rent± paccekabuddha½ disv± evamaka½s³”tipi vadantiyeva.
Te k±la½ katv± t±vati½sabhavane nibbattitv± chasu k±m±vacarasaggesu anulomapaµilomena mahanta½ devissariya½ anubhavant± vicaranti. Te tato cavitv± uparidevaloke nibbattituk±m± honti. Sakko tath± gatabh±va½ ñatv± tesu ekassa vim±nadv±ra½ gantv± ta½ ±gantv± vanditv± µhita½ ±ha– “m±risa, tay± manussaloka½ gantu½ vaµµat²”ti. “Mah±r±ja, manussaloko n±ma jeguccho paµik³lo, tattha µhit± d±n±d²ni puññ±ni katv± devaloka½ patthenti, tattha gantv± ki½ kariss±m²”ti. “M±risa, devaloke paribhuñjitabbasampatti½ manussaloke paribhuñjissasi, pañcav²satiyojanubbedhe navayojana-±y±me aµµhayojanavitth±re ratanap±s±de vasissasi, adhiv±seh²”ti. So adhiv±sesi. Sakko tassa paµiñña½ gahetv± isivesena r±juyy±na½ gantv± t±sa½ itth²na½ upari ±k±se caªkamanto att±na½ dassetv± “kass±ha½ puttavara½ dammi, k± puttavara½ gaºhissat²”ti ±ha. “Bhante, mayha½ dehi, mayha½ deh²”ti so¼asa itthisahass±ni hatthe ukkhipi½su. Tato sakko ±ha– “aha½ s²lavat²na½ putta½ dammi, tumh±ka½ ki½ s²la½, ko ±c±ro”ti. T± ukkhittahatthe samañchitv± “sace s²lavatiy± d±tuk±mo, sumedh±ya santika½ gacch±h²”ti vadi½su. So ±k±seneva gantv± tass± v±s±g±re s²hapañjare aµµh±si.
Athass± t± itthiyo ±rocesu½ “etha, devi, sakko devar±j± ‘tumh±ka½ puttavara½ dass±m²’ti ±k±sen±gantv± s²hapañjare µhito”ti. S± garuparih±ren±gantv± s²hapañjara½ uggh±µetv± “sacca½ kira, bhante, tumhe s²lavatiy± puttavara½ deth±”ti ±ha. “¾ma dev²”ti. “Tena hi mayha½ deth±”ti. “Ki½ pana te s²la½, kathehi, sace me ruccati, dass±mi te puttavaran”ti. S± tassa vacana½ sutv± “tena hi suº±h²”ti vatv± attano s²laguºa½ kathent² pannarasa g±th± abh±si–
102. “Mahes² surucino bhariy±, ±n²t± paµhama½ aha½;
dasa vassasahass±ni, ya½ ma½ surucim±nayi.
103. “S±ha½ br±hmaºa r±j±na½, vedeha½ mithilaggaha½;
n±bhij±n±mi k±yena, v±c±ya uda cetas±;
suruci½ atimaññittha, ±vi v± yadi v± raho.
104. “Etena saccavajjena, putto uppajjata½ ise;
mus± me bhaºam±n±ya, muddh± phalatu sattadh±.
105. “Bhattu mama sassu m±t±, pit± c±pi ca sassuro;
te ma½ brahme vinet±ro, y±va aµµha½su j²vita½.
106. “S±ha½ ahi½s±ratin², k±mas± dhammac±rin²;
sakkacca½ te upaµµh±si½, rattindivamatandit±.
107. “Etena saccavajjena, putto uppajjata½ ise;
mus± me bhaºam±n±ya, muddh± phalatu sattadh±.
108. “So¼asitthisahass±ni sahabhariy±ni br±hmaºa;
t±su iss± v± kodho v±, n±hu mayha½ kud±cana½.
109. “Hitena t±sa½ nand±mi, na ca me k±ci appiy±;
att±na½v±nukamp±mi, sad± sabb± sapattiyo.
110. “Etena saccavajjena, putto uppajjata½ ise;
mus± me bhaºam±n±ya, muddh± phalatu sattadh±.
111. “D±se kammakare pesse, ye caññe anuj²vino;
pesemi sahadhammena, sad± pamuditindriy±.
112. “Etena saccavajjena, putto uppajjata½ ise;
mus± me bhaºam±n±ya, muddh± phalatu sattadh±.
113. “Samaºe br±hmaºe c±pi, aññe c±pi vanibbake;
tappemi annap±nena, sad± payatap±ºin².
114. “Etena saccavajjena, putto uppajjata½ ise;
mus± me bhaºam±n±ya, muddh± phalatu sattadh±.
115. “C±tuddasi½ pañcaddasi½, y± ca pakkhassa aµµham²;
p±µih±riyapakkhañca, aµµhaªgasusam±gata½;
uposatha½ upavas±mi, sad± s²lesu sa½vut±.
116. “Etena saccavajjena, putto uppajjata½ ise;
mus± me bhaºam±n±ya, muddh± phalatu sattadh±”ti.
Tattha mahes²ti aggamahes². Surucinoti surucirañño. Paµhamanti so¼asanna½ itthisahass±na½ sabbapaµhama½. Ya½ manti yasmi½ k±le ma½ suruci ±nayi, tato paµµh±ya aha½ dasa vassasahass±ni ekik±va imasmi½ gehe vasi½. Atimaññitth±ti muhuttampi sammukh± v± parammukh± v± atimaññinti ida½ atikkamitv± maññana½ na j±n±mi na sar±mi. Iseti ta½ ±lapati.
Te manti sasuro ca sassu c±ti te ubhopi ma½ vinet±ro, tehi vin²t± amhi, te me y±va j²vi½su, t±va ov±damada½su. Ahi½s±ratin²ti ahi½s±saªkh±t±ya ratiy± samann±gat±. May± hi kunthakipillikopi na hi½sitapubbo. K±mas±ti ekanteneva. Dhammac±rin²ti dasakusalakammapathesu p³remi. Upaµµh±sinti p±daparikamm±d²ni kicc±ni karont² upaµµhahi½.
Sahabhariy±n²ti may± saha ekas±mikassa bhariyabh³t±ni. N±h³ti kilesa½ niss±ya iss±dhammo v± kodhadhammo v± mayha½ na bh³tapubbo. Hiten±ti ya½ t±sa½ hita½, teneva nand±mi, ure vutthadh²taro viya t± disv± tuss±mi. K±c²ti t±su ek±pi mayha½ appiy± n±ma natthi, sabb±pi piyak±yeva. Anukamp±m²ti muducittena sabb± so¼asasahass±pi t± att±na½ viya anukamp±mi.
Sahadhammen±ti nayena k±raºena yo ya½ k±tu½ sakkoti, ta½ tasmi½ kamme payojem²ti attho. Pamuditindriy±ti pesent² ca nicca½ pamuditindriy±va hutv± pesemi, “are duµµha d±sa ida½ n±ma karoh²’ti eva½ kujjhitv± na me koci katthaci pesitapubbo. Payatap±ºin²ti dhotahatth± pas±ritahatth±va hutv±. P±µih±riyapakkhañc±ti aµµham²c±tuddas²pannaras²na½ paccuggaman±nuggamanavasena catt±ro divas±. Sad±ti niccak±la½ pañcasu s²lesu sa½vut±, tehi pihitagopitattabh±v±va hom²ti.
Eva½ tass± g±th±ya satenapi sahassenapi vaººiyam±n±na½ guº±na½ pam±ºa½ n±ma natthi, t±ya pannarasahi g±th±hi attano guº±na½ vaººitak±leyeva sakko attano bahukaraº²yat±ya tass± katha½ avicchinditv± “pah³t± abbhut±yeva te guº±”ti ta½ pasa½santo g±th±dvayam±ha–
117. “Sabbeva te dhammaguº±, r±japutti yasassini;
sa½vijjanti tayi bhadde, ye tva½ kittesi attani.
118. “Khattiyo j±tisampanno, abhij±to yasassim±;
dhammar±j± videh±na½, putto uppajjate tav±”ti.
Tattha dhammaguº±ti sabh±vaguº± bh³taguº±. Sa½vijjant²ti ye tay± vutt±, te sabbeva tayi upalabbhanti. Abhij±toti atij±to suddhaj±to. Yasassim±ti yasasampannena pariv±rasampannena samann±gato. Uppajjateti evar³po putto tava uppajjissati, m± cintay²ti.
S± tassa vacana½ sutv± somanassaj±t± ta½ pucchant² dve g±th± abh±si–
119. “Dumm² rajojalladharo, aghe veh±yasa½ µhito;
manuñña½ bh±sase v±ca½, ya½ mayha½ hadayaªgama½.
120. “Devat±nusi saggamh±, isi v±si mahiddhiko;
ko v±si tva½ anuppatto, att±na½ me paveday±”ti.
Tattha dumm²ti anañjit±maº¹ito sakko ±gacchanto ramaº²yena t±pasavesena ±gato, pabbajitavesena ±gatatt± pana s± evam±ha. Agheti appaµighe µh±ne. Ya½ mayhanti ya½ eta½ manuñña½ v±ca½ mayha½ bh±sasi, ta½ bh±sam±no tva½ devat±nusi saggamh± idh±gato. Isi v±si mahiddhikoti yakkh±d²su ko v± tva½ asi idh±nuppatto, att±na½ me pavedaya, yath±bh³ta½ katheh²ti vadati.
Sakko tass± kathento cha g±th± abh±si–
121. “Ya½ devasaªgh± vandanti, sudhamm±ya½ sam±gat±;
soha½ sakko sahassakkho, ±gatosmi tavantike.
122. “Itthiyo j²valokasmi½, y± hoti samac±rin²;
medh±vin² s²lavat², sassudev± patibbat±.
123. “T±dis±ya sumedh±ya, sucikamm±ya n±riy±;
dev± dassanam±yanti, m±nusiy± am±nus±.
124. “Tvañca bhadde suciººena, pubbe sucaritena ca;
idha r±jakule j±t±, sabbak±masamiddhin².
125. “Ayañca te r±japutti, ubhayattha kaµaggaho;
devalok³papatt² ca, kitt² ca idha j²vite.
126. “Cira½ sumedhe sukhin², dhammamattani p±laya;
es±ha½ tidiva½ y±mi, piya½ me tava dassanan”ti.
Tattha sahassakkhoti atthasahassassa ta½muhutta½ dassanavasena sahassakkho. Itthiyoti itth². Samac±rin²ti t²hi dv±rehi samacariy±ya samann±gat±. T±dis±y±ti tath±r³p±ya. Sumedh±y±ti supaññ±ya. Ubhayattha kaµaggahoti aya½ tava imasmiñca attabh±ve an±gate ca jayagg±ho. Tesu an±gate devalokuppatti ca idha j²vite pavattam±ne kitti c±ti aya½ ubhayattha kaµaggaho n±ma. Dhammanti eva½ sabh±vaguºa½ cira½ attani p±laya. Es±hanti eso aha½. Piya½ meti mayha½ tava dassana½ piya½.
Devaloke pana me kiccakaraº²ya½ atthi, tasm± gacch±mi, tva½ appamatt± hoh²ti tass± ov±da½ datv± pakk±mi. Na¼ak±radevaputto pana pacc³sak±le cavitv± tass± kucchiya½ paµisandhi½ gaºhi. S± gabbhassa patiµµhitabh±va½ ñatv± rañño ±rocesi, r±j± gabbhassa parih±ra½ ad±si. S± dasam±saccayena putta½ vij±yi, “mah±pan±do”tissa n±ma½ kari½su. Ubhayaraµµhav±sino “s±miputtassa no kh²ram³lan”ti ekeka½ kah±paºa½ r±jaªgaºe khipi½su, mah±dhanar±si ahosi. Raññ± paµikkhitt±pi “s±miputtassa no va¹¹hitak±le paribbayo bhavissat²”ti aggahetv±va pakkami½su. Kum±ro pana mah±pariv±rena va¹¹hitv± vayappatto so¼asavassak±leyeva sabbasippesu nipphatti½ p±puºi. R±j± puttassa vaya½ oloketv± devi½ ±ha– “bhadde, puttassa me rajj±bhisekak±lo, ramaº²yamassa p±s±da½ k±retv± abhiseka½ kariss±m²”ti. S± “s±dhu dev±”ti sampaµicchi. R±j± vatthuvijj±cariye pakkos±petv± “t±t±, va¹¹haki½ gahetv± amh±ka½ nivesanato avid³re puttassa me p±s±da½ m±petha, rajjena na½ abhisiñciss±m±”ti ±ha. Te “s±dhu, dev±”ti bh³mippadesa½ v²ma½santi.
Tasmi½ khaºe sakkassa bhavana½ uºh±k±ra½ dassesi. So ta½ k±raºa½ ñatv± vissakamma½ ±mantetv± “gaccha, t±ta, mah±pan±dakum±rassa ±y±mena navayojanika½, vitth±rato aµµhayojanika½, ubbedhena pañcav²satiyojanika½, ratanap±s±da½ m±peh²”ti pesesi. So va¹¹hak²vesena va¹¹hak²na½ santika½ gantv± “tumhe p±tar±sa½ bhuñjitv± eth±”ti te pesetv± daº¹akena bh³mi½ pahari, t±vadeva vuttappak±ro sattabh³miko p±s±do uµµhahi. Mah±pan±dassa p±s±damaªgala½, chattamaªgala½, ±v±hamaªgalanti t²ºi maªgal±ni ekatova ahesu½. Maªgalaµµh±ne ubhayaraµµhav±sino sannipatitv± maªgalacchaºena satta vass±ni v²tin±mesu½. Neva ne r±j± uyyojesi, tesa½ vatth±laªk±rakh±dan²yabhojan²y±di sabba½ r±jakulasantakameva ahosi. Te sattasa½vaccharaccayena upakkositv± surucimah±r±jena “kimetan”ti puµµh± “mah±r±ja, amh±ka½ maªgala½ bhuñjant±na½ satta vass±ni gat±ni, kad± maªgalassa os±na½ bhavissat²”ti ±ha½su. Tato r±j± “t±t±, puttena me ettaka½ k±la½ na hasitapubba½, yad± so hasissati, tad± gamissath±”ti ±ha. Atha mah±jano bheri½ car±petv± naµe sannip±tesi. Cha naµasahass±ni sannipatitv± satta koµµh±s± hutv± naccant± r±j±na½ has±petu½ n±sakkhi½su. Tassa kira d²gharatta½ dibban±µak±na½ diµµhatt± tesa½ nacca½ amanuñña½ ahosi.
Tad± bhaº¹ukaº¹o ca paº¹ukaº¹o c±ti dve n±µakajeµµhak± “maya½ r±j±na½ has±pess±m±”ti r±jaªgaºa½ pavisi½su. Tesu bhaº¹ukaº¹o t±va r±jadv±re mahanta½ atula½ n±ma amba½ m±petv± suttagu¼a½ khipitv± tassa s±kh±ya lagg±petv± suttena atulamba½ abhiruhi. Atulamboti kira vessavaºassa ambo. Atha tampi vessavaºassa d±s± gahetv± aªgapaccaªg±ni chinditv± p±tesu½, sesan±µak± t±ni samodh±netv± udakena abhisiñci½su. So pupphapaµa½ niv±setv± ca p±rupitv± ca naccantova uµµhahi. Mah±pan±do tampi disv± neva hasi. Paº¹ukaº¹o naµo r±jaªgaºe d±rucitaka½ k±retv± attano paris±ya saddhi½ aggi½ p±visi. Tasmi½ nibbute citaka½ udakena abhisiñci½su. So sapariso pupphapaµa½ niv±setv± ca p±rupitv± ca naccantova uµµhahi. Tampi disv± r±j± neva hasi. Iti ta½ has±petu½ asakkont± manuss± upaddut± ahesu½.
Sakko ta½ k±raºa½ ñatv± “gaccha, t±ta, mah±pan±da½ has±petv± eh²”ti devanaµa½ pesesi. So ±gantv± r±jaªgaºe ±k±se µhatv± upa¹¹ha-aªga½ n±ma dassesi, ekova hattho, ekova p±do, eka½ akkhi, ek± d±µh± naccati calati phandati, sesa½ niccalamahosi. Ta½ disv± mah±pan±do thoka½ hasita½ ak±si. Mah±jano pana hasanto hasanto h±sa½ sandh±retu½ sati½ paccupaµµh±petu½ asakkonto aªg±ni vissajjetv± r±jaªgaºeyeva pati, tasmi½ k±le maªgala½ niµµhita½. Sesamettha “pan±do n±ma so r±j±, yassa y³po suvaººayo”ti mah±pan±daj±takena vaººetabba½. R±j± mah±pan±do d±n±d²ni puññ±ni katv± ±yupariyos±ne devalokameva gato.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “eva½, bhikkhave, vis±kh± pubbepi mama santik± vara½ labhiyev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± mah±pan±do bhaddaji ahosi, sumedh±dev² vis±kh±, vissakammo ±nando, sakko pana ahameva ahosin”ti.

Surucij±takavaººan± chaµµh±.