[486] 3. Mah±-ukkusaj±takavaººan±

Ukk± cil±c± bandhant²ti ida½ satth± jetavane viharanto mittabandhaka-up±saka½ ±rabbha kathesi. So kira s±vatthiya½ parijiººassa kulassa putto sah±ya½ pesetv± aññatara½ kuladh²tara½ v±r±petv± “atthi panassa uppannakicca½ nittharaºasamattho mitto v± sah±yo v±”ti vutte “natth²”ti vatv± “tena hi mitte t±va bandhat³”ti vutte tasmi½ ov±de µhatv± paµhama½ t±va cat³hi dov±rikehi saddhi½ metti½ ak±si, ath±nupubbena nagaraguttikagaºakamah±matt±d²hi saddhi½ metti½ katv± sen±patin±pi upar±jen±pi saddhi½ metti½ ak±si. Tehi pana saddhi½ ekato hutv± raññ± saddhi½ metti½ ak±si. Tato as²tiy± mah±therehi saddhi½ ±nandattherenapi saddhi½ ekato hutv± tath±gatena saddhi½ metti½ ak±si. Atha na½ satth± saraºesu ca s²lesu ca patiµµh±pesi, r±j±pissa issariyamad±si. So mittabandhakoyev±ti p±kaµo j±to. Athassa r±j± mahanta½ geha½ datv± ±v±hamaªgala½ k±resi. R±j±na½ ±di½ katv± mah±jano paºº±k±re pahiºi. Athassa bhariy± raññ± pahita½ paºº±k±ra½ upar±jassa, upar±jena pahita½ paºº±k±ra½ sen±patiss±ti etena up±yena sakalanagarav±sino ±bandhitv± gaºhi. Sattame divase mah±sakk±ra½ katv± dasabala½ nimantetv± pañcasatassa buddhappamukhassa bhikkhusaªghassa mah±d±na½ datv± bhattakicc±vas±ne satth±r± kathita½ anumodana½ sutv± ubhopi jayampatik± sot±pattiphale patiµµhahi½su.
Bhikkh³ dhammasabh±ya½ katha½ samuµµh±pesu½ “±vuso, mittabandhaka-up±sako attano bhariya½ niss±ya tass± vacana½ katv± sabbehi metti½ katv± rañño santik± mahanta½ sakk±ra½ labhi, tath±gatena pana saddhi½ metti½ katv± ubhopi jayampatik± sot±pattiphale patiµµhit±”ti. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, id±neva so eta½ m±tug±ma½ niss±ya mahanta½ yasa½ sampatto, pubbe tiracch±nayoniya½ nibbattopi panesa etiss± vacanena bah³hi saddhi½ metti½ katv± puttasokato muttoyev±”ti vatv± tehi y±cito at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente ekacce paccantav±sino yattha yattha bahu½ ma½sa½ labhanti, tattha tattha g±ma½ niv±setv± araññe caritv± mig±dayo m±retv± ma½sa½ ±haritv± puttad±re posenti. Tesa½ g±mato avid³re mah±j±tassaro atthi. Tassa dakkhiºapasse eko senasakuºo, pacchimapasse ek± senasakuº², uttarapasse s²ho migar±j±, p±c²napasse ukkusasakuºar±j± vasati. J±tassaramajjhe pana unnataµµh±ne kacchapo vasati. Tad± seno seni½ “bhariy± me hoh²”ti vadati. Atha na½ s± ±ha– “atthi pana te koci mitto”ti? “Natthi bhadde”ti. Amh±ka½ uppanna½ bhaya½ v± dukkha½ v± haraºasamattha½ mitta½ v± sah±ya½ v± laddhu½ vaµµati, mitte t±va gaºh±h²ti. “Kehi saddhi½ metti½ karomi bhadde”ti? P±c²napasse vasantena ukkusar±jena, uttarapasse s²hena, j±tassaramajjhe kacchapena saddhi½ metti½ karoh²ti. So tass± vacana½ sampaµicchitv± tath± ak±si. Tad± te ubhopi sa½v±sa½ kappetv± tasmi½yeva sare ekasmi½ d²pake kadambarukkho atthi samant± udakena parikkhitto, tasmi½ kul±vaka½ katv± paµivasi½su.
Tesa½ aparabh±ge dve sakuºapotak± j±yi½su. Tesa½ pakkhesu asañj±tesuyeva ekadivasa½ te j±napad± divasa½ araññe caritv± kiñci alabhitv± “na sakk± tucchahatthena ghara½ gantu½, macche v± kacchape v± gaºhiss±m±”ti sara½ otaritv± ta½ d²paka½ gantv± tassa kadambassa m³le nipajjitv± makas±d²hi khajjam±n± tesa½ pal±panatth±ya araºi½ manthetv± aggi½ nibbattetv± dh³ma½ kari½su. Dhumo uggantv± sakuºe pahari, sakuºapotak± viravi½su. J±napad± ta½ sutv± “ambho, sakuºapotak±na½ s³yati saddo, uµµhetha ukk± bandhatha, ch±t± sayitu½ na sakkoma, sakuºama½sa½ kh±ditv±va sayiss±m±”ti vatv± aggi½ j±letv± ukk± bandhi½su. Sakuºik± tesa½ sadda½ sutv± “ime amh±ka½ potake kh±dituk±m±, maya½ evar³passa bhayassa haraºatth±ya mitte gaºhimha, s±mika½ ukkusar±jassa santika½ pesess±m²”ti cintetv± “gaccha, s±mi putt±na½ no uppannabhaya½ ukkusar±jassa ±roceh²”ti vatv± paµhama½ g±tham±ha–
44. “Ukk± cil±c± bandhanti d²pe, paj± mama½ kh±ditu½ patthayanti;
mitta½ sah±yañca vadehi senaka, ±cikkha ñ±tibyasana½ dij±nan”ti.
Tattha cil±c±ti j±napad±. D²peti d²pakamhi. Paj± mamanti mama puttake. Senak±ti senakasakuºa½ n±men±lapati. ѱtibyasananti putt±na½ byasana½. Dij±nanti amh±ka½ ñ±t²na½ dij±na½ ida½ byasana½ ukkusar±jassa santika½ gantv± ±cikkh±h²ti vadati.
So vegena tassa vasanaµµh±na½ gantv± vassitv± attano ±gatabh±va½ j±n±petv± katok±so upasaªkamitv± vanditv± “ki½k±raº± ±gatos²”ti puµµho ±gatak±raºa½ dassento dutiya½ g±tham±ha–
45. “Dijo dij±na½ pavarosi pakkhima, ukkusar±ja saraºa½ ta½ upema;
paj± mama½ kh±ditu½ patthayanti, ludd± cil±c± bhava me sukh±y±”ti.
Tattha dijoti tva½ dijo ceva dij±na½ pavaro ca.
Ukkusar±j± “senaka m± bh±y²”ti ta½ ass±setv± tatiya½ g±tham±ha–
46. “Mitta½ sah±yañca karonti paº¹it±, k±le ak±le sukhamesam±n±;
karomi te senaka etamattha½, ariyo hi ariyassa karoti kiccan”ti.
Tattha k±le ak±leti div± ca rattiñca. Ariyoti idha ±c±ra-ariyo adhippeto. ¾c±rasampanno hi ±c±rasampannassa kicca½ karoteva, kimettha karaº²yanti vadati.
Atha na½ pucchi “ki½, samma, rukkha½ abhiru¼h± cil±c±”ti? Na t±va abhiru¼h±, ukk±yeva bandhant²ti. Tena hi tva½ s²gha½ gantv± mama sah±yika½ ass±setv± mam±gamanabh±va½ ±cikkh±h²ti. So tath± ak±si. Ukkusar±j±pi gantv± kadambassa avid³re cil±c±na½ abhiruhana½ olokento ekasmi½ rukkhagge nis²ditv± ekassa cil±cassa abhiruhanak±le tasmi½ kul±vakassa avid³ra½ abhiru¼he sare nimujjitv± pakkhehi ca mukhena ca udaka½ ±haritv± ukk±ya upari ±siñci, s± nibb±yi. Cil±c± “imañca senakasakuºapotake cassa kh±diss±m²”ti otaritv± puna ukka½ j±l±petv± abhiruhi½su. Puna so ukka½ vijjh±pesi. Etenup±yena baddha½ baddha½ vijjh±pentassevassa a¹¹haratto j±to. So ativiya kilami, heµµh±-udare kilomaka½ tanuta½ gata½, akkh²ni ratt±ni j±t±ni. Ta½ disv± sakuº² s±mika½ ±ha– “s±mi, ativiya kilanto ukkusar±j±, etassa thoka½ vissamanatth±ya gantv± kacchapar±jassa katheh²”ti. So tass± vacana½ sutv± ukkusa½ upasaªkamitv± g±th±ya ajjhabh±si–
47. “Ya½ hoti kicca½ anukampakena, ariyassa ariyena kata½ tay²da½;
att±nurakkh² bhava m± a¹ayhi, lacch±ma putte tayi j²vam±ne”ti.
Tattha tay²danti tay± ida½, ayameva v± p±µho.
So tassa vacana½ sutv± s²han±da½ nadanto pañcama½ g±tham±ha–
48. “Taveva rakkh±varaºa½ karonto, sar²rabhed±pi na santas±mi;
karonti heke sakhina½ sakh±ro, p±ºa½ cajant± satamesa dhammo”ti.
Chaµµha½ pana satth± abhisambuddho hutv± tassa guºa½ vaººento ±ha–
49. “Sudukkara½ kammamak±si, aº¹aj±ya½ vihaªgamo;
atth±ya kuraro putte, a¹¹haratte an±gate”ti.
Tattha kuraroti ukkusar±j±. Putteti senakassa putte rakkhanto tesa½ atth±ya a¹¹haratte an±gate y±va diya¹¹hay±m± v±y±ma½ karonto dukkara½ ak±si.
Senopi ukkusa½ “thoka½ vissam±hi, samm±”ti vatv± kacchapassa santika½ gantv± ta½ uµµh±petv± “ki½, samma, ±gatos²”ti vutto “evar³pa½ n±ma bhaya½ uppanna½, ukkusar±j± paµhamay±mato paµµh±ya v±yamanto kilami, tenamhi tava santika½ ±gato”ti vatv± sattama½ g±tham±ha–
50. “Cut±pi heke khalit± sakammun±, mitt±nukamp±ya patiµµhahanti;
putt± mamaµµ± gatim±gatosmi, attha½ caretho mama v±ricar±”ti.
Tassattho– s±mi, ekacce hi yasato v± dhanato v± cut±pi sakammun± khalit±pi mitt±na½ anukamp±ya patiµµhahanti, mama ca putt± aµµ± ±tur±, ten±ha½ ta½ gati½ paµisaraºa½ katv± ±gatosmi, putt±na½ j²vitad±na½ dadanto attha½ me car±hi v±ricar±ti.
Ta½ sutv± kacchapo itara½ g±tham±ha–
51. “Dhanena dhaññena ca attan± ca, mitta½ sah±yañca karonti paº¹it±;
karomi te senaka etamattha½, ariyo hi ariyassa karoti kiccan”ti.
Athassa putto avid³re nipanno pitu vacana½ sutv± “m± me pit± kilamatu, aha½ pitu kicca½ kariss±m²”ti cintetv± navama½ g±tham±ha–
52. “Appossukko t±ta tuva½ nis²da, putto pitu carati atthacariya½;
aha½ cariss±mi tavetamattha½, senassa putte parit±yam±no”ti.

Atha na½ pit± g±th±ya ajjhabh±si–

53. “Addh± hi t±ta satamesa dhammo, putto pitu ya½ care atthacariya½;
appeva ma½ disv±na pava¹¹hak±ya½, senassa putt± na viheµhayeyyun”ti.
Tattha satamesa dhammoti paº¹it±na½ esa dhammo. Putt±ti senassa putte cil±c± na heµhayeyyunti.
Eva½ vatv± mah±kacchapo “samma, m± bh±yi, tva½ purato gaccha, id±n±ha½ ±gamiss±m²”ti ta½ uyyojetv± udake patitv± kalalañca sev±lañca sa½ka¹¹hitv± ±d±ya d²paka½ gantv± aggi½ vijjh±petv± nipajji. Cil±c± “ki½ no senapotakehi, ima½ k±¼akacchapa½ parivattetv± m±ress±ma, aya½ no sabbesa½ pahossat²”ti valliyo uddharitv± jiy± gahetv± nivatthapilotik±pi mocetv± tesu tesu µh±nesu bandhitv± kacchapa½ parivattetu½ na sakkonti. Kacchapo te ±ka¹¹hanto gantv± gambh²raµµh±ne udake pati. Tepi kacchapalobhena saddhi½yeva patitv± udakapuºº±ya kucchiy± kilant± nikkhamitv± “bho ekena no ukkusena y±va a¹¹haratt± ukk± vijjh±pit±, id±ni imin± kacchapena udake p±tetv± udaka½ p±yetv± mahodar± katamha, puna aggi½ karitv± aruºe uggatepi ime senakapotake kh±diss±m±”ti aggi½ k±tu½ ±rabhi½su. Sakuº² tesa½ katha½ sutv± “s±mi, ime y±ya k±yaci vel±ya amh±ka½ puttake kh±ditv± gamissanti, sah±yassa no s²hassa santika½ gacch±h²”ti ±ha. So taªkhaºaññeva s²hassa santika½ gantv± “ki½ avel±ya ±gatos²”ti vutte ±dito paµµh±ya ta½ pavatti½ ±rocetv± ek±dasama½ g±tham±ha–
54. “Pas³ manuss± migav²raseµµha, bhayaµµit± seµµhamupabbajanti;
putt± mamaµµ± gatim±gatosmi, tva½ nosi r±j± bhava me sukh±y±”ti.
Tattha pas³ti sabbatiracch±ne ±ha. Ida½ vutta½ hoti– “s±mi, migesu v²riyena seµµha, sabbalokasmiñhi sabbe tiracch±n±pi manuss±pi bhayaµµit± hutv± seµµha½ upagacchanti, mama ca putt± aµµ± ±tur±. Tasm±ha½ ta½ gati½ katv± ±gatomhi, tva½ amh±ka½ r±j± sukh±ya me bhav±h²”ti.
Ta½ sutv± s²ho g±tham±ha–
55. “Karomi te senaka etamattha½, ±y±mi te ta½ disata½ vadh±ya;
kathañhi viññ³ pahu sampaj±no, na v±yame attajanassa guttiy±”ti.
Tattha ta½ disatanti ta½ disasam³ha½, ta½ tava paccatthikagaºanti attho. Pah³ti amitte hantu½ samattho. Sampaj±noti mittassa bhayuppatti½ j±nanto. Attajanass±ti attasamassa aªgasam±nassa janassa, mittass±ti attho.
Evañca pana vatv± “gaccha tva½ putte samass±seh²”ti ta½ uyyojetv± maºivaººa½ udaka½ maddam±no p±y±si. Cil±c± ta½ ±gacchanta½ disv± “kurarena t±va amh±ka½ ukk± vijjh±pit±, tath± kacchapena amhe nivatthapilotik±nampi ass±mik± kat±, id±ni pana naµµhamh±, s²ho no j²vitakkhayameva p±pessat²”ti maraºabhayatajjit± yena v± tena v± pal±yi½su. S²ho ±gantv± rukkham³le na kiñci addasa. Atha na½ kuraro ca kacchapo ca seno ca upasaªkamitv± vandi½su. So tesa½ mitt±nisa½sa½ kathetv± “ito paµµh±ya mittadhamma½ abhinditv± appamatt± hoth±”ti ovaditv± pakk±mi, tepi sakaµh±n±ni gat±. Senasakuº² attano putte oloketv± “mitte niss±ya amhehi d±rak± laddh±”ti sukhanisinnasamaye senena saddhi½ sallapant² mittadhamma½ pak±sam±n± cha g±th± abh±si–
56. “Mittañca kayir±tha suhadayañca, ayirañca kayir±tha sukh±gam±ya;
nivatthakocova sarebhihantv±, mod±ma puttehi samaªgibh³t±.
57. “Sakamittassa kammena, sah±yass±pal±yino;
k³jantamupak³janti, lomas± hadayaªgama½.
58. “Mitta½ sah±ya½ adhigamma paº¹ito, so bhuñjat² putta pasu½ dhana½ v±;
ahañca putt± ca pat² ca mayha½, mitt±nukamp±ya samaªgibh³t±.
59. “R±javat± s³ravat± ca attho, sampannasakhissa bhavanti hete;
so mittav± yasav± uggatatto, asmi½dhaloke modati k±mak±m².
60. “Karaº²y±ni mitt±ni, dalidden±pi senaka;
passa mitt±nukamp±ya, samaggamh± sañ±take.
61. “S³rena balavantena, yo mitte kurute dijo;
eva½ so sukhito hoti, yath±ha½ tvañca senak±”ti.
Tattha mittañc±ti ya½kiñci attano mittañca suhadayañca suhadayasah±yañca s±mikasaªkh±ta½ ayirañca karotheva. Nivatthakocova sarebhihantv±ti ettha kocoti kavaco. Yath± n±ma paµimukkakavaco sare abhihanati niv±reti, eva½ mayampi mittabalena paccatthike abhihantv± puttehi saddhi½ mod±m±ti vadati. Sakamittassa kammen±ti sakassa mittassa parakkamena. Sah±yass±pal±yinoti sah±yassa apal±yino migar±jassa. Lomas±ti pakkhino amh±ka½ puttak± mañca tañca k³janta½ hadayaªgama½ madhurassara½ nicch±retv± upak³janti. Samaªgibh³t±ti ekaµµh±ne µhit±.
R±javat± s³ravat± ca atthoti yassa s²hasadiso r±j± ukkusakacchapasadis± ca s³r± mitt± honti, tena r±javat± s³ravat± ca attho sakk± p±puºitu½. Bhavanti heteti yo ca sampannasakho paripuººamittadhammo, tassa ete sah±y± bhavanti. Uggatattoti sirisobhaggena uggatasabh±vo. Asmi½dhaloketi idhalokasaªkh±te asmi½ loke modati. K±mak±m²ti s±mika½ ±lapati. So hi k±me k±manato k±mak±m² n±ma. Samaggamh±ti samagg± j±tamh±. Sañ±taketi ñ±takehi puttehi saddhi½.
Eva½ s± chahi g±th±hi mittadhammassa guºakatha½ kathesi. Te sabbepi sah±yak± mittadhamma½ abhinditv± y±vat±yuka½ µhatv± yath±kamma½ gat±.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “na, bhikkhave, id±neva so bhariya½ niss±ya sukhappatto, pubbepi sukhappattoyev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± seno ca sen² ca jayampatik± ahesu½, puttakacchapo r±hulo, pit± mah±moggall±no, ukkuso s±riputto, s²ho pana ahameva ahosin”ti.

Mah±-ukkusaj±takavaººan± tatiy±.