[485] 2. Candakinnar²j±takavaººan±
Upan²yatida½ maññeti ida½ satth± kapilavatthupura½ upaniss±ya nigrodh±r±me viharanto r±janivesane r±hulam±tara½ ±rabbha kathesi. Ida½ pana j±taka½ d³renid±nato paµµh±ya kathetabba½. S± panes± nid±nakath± y±va laµµhivane uruvelakassapas²han±d± apaººakaj±take kathit±, tato para½ y±va kapilavatthugaman± vessantaraj±take ±vi bhavissati. Satth± pana pitu nivesane nis²ditv± antarabhattasamaye mah±dhammap±laj±taka½ (j±. 1.10.92 ±dayo) kathetv± katabhattakicco “r±hulam±tu nivesane nis²ditv± tass± guºa½ vaººento candakinnar²j±taka½ (j±. 1.14.18 ±dayo) kathess±m²”ti r±j±na½ patta½ g±h±petv± dv²hi aggas±vakehi saddhi½ r±hulam±tu nivesanaµµh±na½ p±y±si. Tad± tass± sammukh± catt±l²sasahassan±µakitthiyo vasanti t±su khattiyakaññ±na½yeva navuti-adhikasahassa½. S± tath±gatassa ±gamana½ ñatv± “sabb± k±s±v±neva niv±sent³”ti t±sa½ ±roc±pesi. T± tath± kari½su. Satth± ±gantv± paññatt±sane nis²di. Atha t± sabb±pi ekappah±reneva viravi½su, mah±paridevasaddo ahosi. R±hulam±t±pi paridevitv± soka½ vinodetv± satth±ra½ vanditv± r±jagatena bahum±nena sag±ravena nis²di. R±j± tass± guºakatha½ ±rabhi, “bhante, mama suºh± ‘tumhehi k±s±v±ni nivatth±n²’ti sutv± k±s±v±neva niv±sesi, ‘m±l±d²ni pariccatt±n²’ti sutv± m±l±d²ni pariccaji, ‘bh³miya½ sayat²’ti sutv± bh³misayan±va j±t±, tumh±ka½ pabbajitak±le vidhav± hutv± aññehi r±j³hi pesita½ paºº±k±ra½ na gaºhi, eva½ tumhesu asa½h²racitt± es±”ti n±nappak±rehi tass± guºakatha½ kathesi. Satth± “anacchariya½, mah±r±ja, ya½ es± id±ni mama pacchime attabh±ve mayi sasineh± asa½h²racitt± anaññaneyy± bhaveyya. Es± tiracch±nayoniya½ nibbatt±pi mayi asa½h²racitt± anaññaneyy± ahos²”ti vatv± tena y±cito at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente mah±satto himavantapadese kinnarayoniya½ nibbatti, cand± n±massa bhariy±. Te ubhopi candan±make rajatapabbate vasi½su. Tad± b±r±ºasir±j± amacc±na½ rajja½ niyy±detv± dve k±s±y±ni niv±setv± sannaddhapañc±vudho ekakova himavanta½ p±visi. So migama½sa½ kh±danto eka½ khuddakanadi½ anusañcaranto uddha½ abhiruhi. Candapabbatav±sino kinnar± vass±rattasamaye anotaritv± pabbateyeva vasanti, nid±ghasamaye otaranti. Tad± ca so candakinnaro attano bhariy±ya saddhi½ otaritv± tesu tesu µh±nesu gandhe vilimpanto pupphareºu½ kh±danto pupphapaµe niv±sento p±rupanto lat±dol±hi k²¼anto madhurassarena g±yanto ta½ khuddakanadi½ patv± ekasmi½ nivattanaµµh±ne otaritv± udake pupph±ni vikiritv± udakak²¼a½ k²¼itv± pupphapaµe niv±setv± p±rupitv± rajatapaµµavaºº±ya v±luk±ya pupph±sana½ paññapetv± eka½ ve¼u daº¹aka½ gahetv± sayane nis²di Tato candakinnaro ve¼u½ v±dento madhurasaddena g±yi. Candakinnar² muduhatthe n±metv± tassa avid³re µhit± nacci ceva g±yi ca. So r±j± tesa½ sadda½ sutv± padasadda½ as±vento saºika½ gantv± paµicchanne µhatv± te kinnare disv± kinnariy± paµibaddhacitto hutv± “ta½ kinnara½ vijjhitv± j²vitakkhaya½ p±petv± im±ya saddhi½ sa½v±sa½ kappess±m²”ti µhatv± candakinnara½ vijjhi. So vedan±ppatto paridevam±no catasso g±th± abh±si–
18. “Upan²yatida½ maññe, cande lohitamaddane;
ajja jah±mi j²vita½, p±º± me cande nirujjhanti.
19. “Os²di me dukkha½ hadaya½, me ¹ayhate nitamm±mi;
tava candiy± socantiy±, na na½ aññehi sokehi.
20. “Tiºamiva vanamiva mil±y±mi, nad² aparipuºº±va suss±mi;
tava candiy± socantiy±, na na½ aññehi sokehi.
21. “Vassamiva sare p±de, im±ni ass³ni vattare mayha½;
tava candiy± socantiy±, na na½ aññehi sokeh²”ti.
Tattha upan²yat²ti santativiccheda½ upan²yati. Idanti j²vita½. P±º± meti bhadde, cande mama j²vitap±º± nirujjhanti. Os²di meti j²vita½ me os²dati. Nitamm±m²ti atikilam±mi. Tava candiy±ti ida½ mama dukkha½, na na½ aññehi sokehi, atha kho tava candiy± socantiy± sokahetu yasm± tva½ mama viyogena socissasi, tasm±ti attho. Tiºamiva vanamiva mil±y±m²ti tattap±s±ºe khittatiºamiva m³lachinnavanamiva mil±y±m²ti vadati. Sare p±deti yath± n±ma pabbatap±de patitavassa½ saritv± acchinnadh±ra½ vattati. Mah±satto im±hi cat³hi g±th±hi paridevitv± pupphasayane nipannova sati½ vissajjetv± parivatti. R±j± patiµµhitova. Itar± mah±satte paridevante attano ratiy± matt± hutv± tassa viddhabh±va½ na j±n±ti, visañña½ pana na½ parivattitv± nipanna½ disv± “ki½ nu kho me piyas±mikassa dukkhan”ti upadh±rent² pah±ramukhato paggharanta½ lohita½ disv± piyas±mike uppanna½ balavasoka½ sandh±retu½ asakkont² mah±saddena paridevi. R±j± “kinnaro mato bhavissat²”ti nikkhamitv± att±na½ dassesi. Cand± ta½ disv± “imin± me corena piyas±miko viddho bhavissat²”ti kampam±n± pal±yitv± pabbatamatthake µhatv± r±j±na½ paribh±sant² pañca g±th± abh±si–
22. “P±po khosi r±japutta, yo me icchita½ pati½ var±kiy±;
vijjhasi vanam³lasmi½, soya½ viddho cham± seti.
23. “Ima½ mayha½ hadayasoka½, paµimuñcatu r±japutta tava m±t±;
yo mayha½ hadayasoko, kimpurisa½ avekkham±n±ya.
24. “Ima½ mayha½ hadayasoka½, paµimuñcatu r±japutta tava j±y±;
yo mayha½ hadayasoko, kimpurisa½ avekkham±n±ya.
25. “M± ca putta½ m± ca pati½, addakkhi r±japutta tava m±t±;
yo kimpurisa½ avadhi, ad³saka½ mayha k±m± hi.
26. “M± ca putta½ m± ca pati½, addakkhi r±japutta tava j±y±;
yo kimpurisa½ avadhi, ad³saka½ mayha k±m± h²”ti.
Tattha var±kiy±ti kapaº±ya. Paµimuñcat³ti paµilabhatu phusatu p±puº±tu. Mayha k±m± h²ti mayha½ k±mena. R±j± na½ pañcahi g±th±hi paribh±sitv± pabbatamatthake µhita½yeva ass±sento g±tham±ha–
27. “M± tva½ cande rodi m± sopi, vanatimiramattakkhi;
mama tva½ hehisi bhariy±, r±jakule p³jit± n±r²bh²”ti.
Tattha candeti mah±sattassa paridevanak±le n±massa sutatt± evam±ha. Vanatimiramattakkh²ti vanatimirapupphasam±na-akkhi. P³jit± n±r²bh²ti so¼asanna½ itthisahass±na½ jeµµhik± aggamahes² hessasi. Cand± tassa vacana½ sutv± “tva½ ki½ ma½ vades²”ti s²han±da½ nadant² anantarag±tham±ha–
28. “Api n³naha½ marissa½, n±ha½ r±japutta tava hessa½;
yo kimpurisa½ avadhi, ad³saka½ mayha k±m± h²”ti.
Tattha api n³nahanti api eka½seneva aha½ marissa½. So tass± vacana½ sutv± nicchandar±go hutv± itara½ g±tham±ha–
29. “Api bh²ruke api j²vituk±mike, kimpurisi gaccha himavanta½;
t±l²satagarabhojan±, aññe ta½ mig± ramissant²”ti.
Tattha api bh²ruketi bh²ruj±tike. T±l²satagarabhojan±ti tva½ t±l²sapattatagarapattabhojan± mig², tasm± aññe ta½ mig± ramissanti, na tva½ r±jakul±rah±, gacch±ti na½ avaca, vatv± ca pana nirapekkho hutv± pakk±mi. S± tassa gatabh±va½ ñatv± oruyha mah±satta½ ±liªgitv± pabbatamatthaka½ ±ropetv± pabbatatale nipajj±petv± s²samassa attano ³r³su katv± balavaparideva½ paridevam±n± dv±dasa g±th± abh±si–
30. “Te pabbat± t± ca kandar±, t± ca giriguh±yo tatheva tiµµhanti;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassa½.
31. “Te paººasanthat± ramaº²y±, v±¼amigehi anuciºº±;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassa½.
32. “Te pupphasanthat± ramaº²y±, v±¼amigehi anuciºº±;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassa½.
33. “Acch± savanti girivananadiyo, kusum±bhikiººasot±yo;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassa½.
34. “N²l±ni himavato pabbatassa, k³µ±ni dassan²y±ni;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassa½.
35. “P²t±ni himavato pabbatassa, k³µ±ni dassan²y±ni;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassa½.
36. “Tamb±ni himavato pabbatassa, k³µ±ni dassan²y±ni;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassa½.
37. “Tuªg±ni himavato pabbatassa, k³µ±ni dassan²y±ni;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassa½.
38. “Set±ni himavato pabbatassa, k³µ±ni dassan²y±ni;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassa½.
39. “Citr±ni himavato pabbatassa, k³µ±ni dassan²y±ni;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassa½.
40. “Yakkhagaºasevite gandham±dane, osadhebhi sañchanne;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassa½.
41. “Kimpurisasevite gandham±dane, osadhebhi sañchanne;
tattheva ta½ apassant², kimpurisa katha½ aha½ kassan”ti.
Tattha te pabbat±ti yesu maya½ ekatova abhiramimha, ime te pabbat± t± ca kandar± t± ca giriguh±yo tatheva µhit±. Tesu aha½ id±ni ta½ apassant² katha½ kassa½, ki½ kariss±mi, tesu pupphaphalapallav±disobha½ ta½ apassant² katha½ adhiv±setu½ sakkhiss±m²ti paridevati. Paººasanthat±ti t±l²sapatt±digandhapaººasanthar±. Acch±ti vippasannodak±. N²l±n²ti n²lamaºimay±ni. P²t±n²ti sovaººamay±ni. Tamb±n²ti manosilamay±ni. Tuªg±n²ti ucc±ni tikhiºagg±ni. Set±n²ti rajatamay±ni. Citr±n²ti sattaratanamissak±ni. Yakkhagaºaseviteti bhummadevat±hi sevite. Iti s± dv±dasahi g±th±hi paridevitv± mah±sattassa ure hattha½ µhapetv± sant±pabh±va½ ñatv± “cando j²vatiyeva, devujjh±nakamma½ katv± j²vitamassa dass±m²”ti cintetv± “ki½ nu kho lokap±l± n±ma natthi, ud±hu vippavutth±, adu mat± te me piyas±mika½ na rakkhant²”ti devujjh±nakamma½ ak±si. Tass± sokavegena sakkassa ±sana½ uºha½ ahosi. Sakko ±vajjento ta½ k±raºa½ ñatv± br±hmaºavaººena vegeneva ±gantv± kuº¹ikato udaka½ gahetv± mah±satta½ ±siñci. T±vadeva visa½ antaradh±yi, vaºo ruhi, imasmi½ µh±ne viddhotipi na paññ±yi. Mah±satto sukhito uµµh±si. Cand± piyas±mika½ aroga½ disv± somanassappatt± sakkassa p±de vandant² anantarag±tham±ha–
42. “Vande te ayirabrahme, yo me icchita½ pati½ var±kiy±;
amatena abhisiñci, sam±gat±smi piyatamen±”ti.
Tattha amaten±ti udaka½ “amatan”ti maññam±n± evam±ha. Piyatamen±ti piyatarena, ayameva v± p±µho. Sakko tesa½ ov±damad±si “ito paµµh±ya candapabbatato oruyha manussapatha½ m± gamittha, idheva vasath±”ti. Evañca pana vatv± te ovaditv± sakaµµh±nameva gato. Cand±pi “ki½ no s±mi imin± paripanthaµµh±nena, ehi candapabbatameva gacch±m±”ti vatv± os±nag±tham±ha–
43. “Vicar±ma d±ni girivananadiyo, kusum±bhikiººasot±yo;
n±n±dumavasan±yo, piya½vad± aññamaññass±”ti.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “na id±neva, pubbepes± mayi asa½h²racitt± anaññaneyy± ev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± r±j± devadatto ahosi, sakko anuruddho, cand± r±hulam±t±, candakinnaro pana ahameva ahosin”ti.
Candakinnar²j±takavaººan± dutiy±.