14. Pakiººakanip±to

[484] 1. S±liked±raj±takavaººan±

Sampanna½ s±liked±ranti ida½ satth± jetavane viharanto m±tuposakabhikkhu½ ±rabbha kathesi. Paccuppannavatthu s±maj±take (j±. 2.22.296 ±dayo) ±vi bhavissati. Satth± pana ta½ bhikkhu½ pakkos±petv± “sacca½ kira tva½ bhikkhu gih² poses²”ti pucchitv± “sacca½, bhante”ti vutte “ki½ te hont²”ti vatv± “m±t±pitaro me, bhante”ti vutte “s±dhu bhikkhu, por±ºakapaº¹it± tiracch±n± hutv± suvayoniya½ nibbattitv±pi jiººe m±t±pitaro kul±vake nipajj±petv± mukhatuº¹akena gocara½ ±haritv± posesun”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te r±jagahe magadhar±j± n±ma rajja½ k±resi. Tad± nagarato pubbuttaradis±ya s±liddiyo n±ma br±hmaºag±mo ahosi. Tassa pubbuttaradis±ya magadhakhetta½ atthi, tattha kosiyagotto n±ma s±liddiyav±s² br±hmaºo sahassakar²samatta½ khetta½ gahetv± s±li½ vap±pesi. Uµµhite ca pana sasse vati½ thira½ k±retv± kassaci paºº±sakar²samatta½, kassaci saµµhikar²samattanti eva½ pañcasatakar²samatta½ khetta½ attano puris±na½yeva ±rakkhaºatth±ya datv± sesa½ pañcasatakar²samatta½ khetta½ bhati½ katv± ekassa bhatakassa ad±si. So tattha kuµi½ katv± rattindiva½ vasati. Khettassa pana pubbuttaradis±bh±ge ekasmi½ s±nupabbate mahanta½ simbalivana½ atthi, tattha anek±ni suvasat±ni vasanti. Tad± bodhisatto tasmi½ suvasaªghe suvarañño putto hutv± nibbatti. So vayappatto abhir³po th±masampanno sakaµan±bhipam±ºasar²ro ahosi. Athassa pit± mahallakak±le “aha½ id±ni d³ra½ gantu½ na sakkomi, tva½ ima½ gaºa½ parihar±”ti gaºa½ niyy±desi. So punadivasato paµµh±ya m±t±pit³na½ gocaratth±ya gantu½ n±d±si, suvagaºa½ pariharanto himavanta½ gantv± saya½j±tas±livane y±vadattha½ s±li½ kh±ditv± ±gamanak±le m±t±pit³na½ pahonaka½ gocara½ ±haritv± m±t±pitaro posesi.
Athassa ekadivasa½ suv± ±rocesu½ “pubbe imasmi½ k±le magadhakhette s±li paccati, id±ni ki½ nu kho j±tan”ti? “Tena hi j±n±th±”ti dve suve pahiºi½su. Te gantv± magadhakhette otarant± tassa bhatiy± rakkhaºapurisassa khette otaritv± s±li½ kh±ditv± eka½ s±lis²sa½ ±d±ya simbalivana½ gantv± s±lis²sa½ mah±sattassa p±dam³le µhapetv± “tattha evar³po s±l²”ti vadi½su. So punadivase suvagaºaparivuto tattha gantv± tasmi½ bhatakassa khette otari. So pana puriso suve s±li½ kh±dante disv± ito cito ca dh±vitv± v±rentopi v±retu½ na sakkoti. Ses± suv± y±vadattha½ s±li½ kh±ditv± tucchamukh±va gacchanti. Suvar±j± pana bah³ni s±lis²s±ni ekato katv± tehi parivuto hutv± ±haritv± m±t±pit³na½ deti. Suv± punadivasato paµµh±ya tattheva s±li½ kh±di½su. Atha so puriso “sace ime añña½ katip±ha½ eva½ kh±dissanti, kiñci na bhavissati, br±hmaºo s±li½ aggh±petv± mayha½ iºa½ karissati, gantv± tassa ±rocess±m²”ti s±limuµµhin± saddhi½ tath±r³pa½ paºº±k±ra½ gahetv± s±liddiyag±ma½ gantv± br±hmaºa½ passitv± vanditv± paºº±k±ra½ datv± ekamanta½ µhito “ki½, bho purisa, sampanna½ s±likhettan”ti puµµho “±ma, br±hmaºa, sampannan”ti vatv± dve g±th± abh±si–
1. “Sampanna½ s±liked±ra½, suv± bhuñjanti kosiya;
paµivedemi te brahme, na ne v±retumussahe.
2. “Eko ca tattha sakuºo, yo nesa½ sabbasundaro;
bhutv± s±li½ yath±k±ma½, tuº¹en±d±ya gacchat²”ti.
Tattha sampannanti paripuººa½ avekalla½. S±liked±ranti s±likhetta½. Sabbasundaroti sabbehi koµµh±sehi sundaro rattatuº¹o jiñjukasannibha-akkhi rattap±do t²hi rattar±j²hi parikkhittag²vo mah±may³rapam±ºo so y±vadattha½ s±li½ kh±ditv± añña½ tuº¹ena gahetv± gacchat²ti.
Br±hmaºo tassa katha½ sutv± suvar±je sineha½ upp±detv± khettap±la½ pucchi “ambho purisa, p±sa½ o¹¹etu½ j±n±s²”ti? “¾ma, j±n±m²”ti. Atha na½ g±th±ya ajjhabh±si–
3. “O¹¹entu v±lap±s±ni, yath± bajjhetha so dijo;
j²vañca na½ gahetv±na, ±nayehi mamantike”ti.
Tattha o¹¹ent³ti o¹¹ayantu. V±lap±s±n²ti assav±l±dirajjumayap±s±ni. J²vañca nanti j²vanta½ eva na½. ¾nayeh²ti ±nehi.
Ta½ sutv± khettap±lo s±li½ aggh±petv± iºassa akatabh±vena tuµµho gantv± assav±le vaµµetv± “ajja imasmi½ µh±ne otarissat²”ti suvarañño otaraºaµµh±na½ sallakkhetv± punadivase p±tova c±µipam±ºa½ pañjara½ katv± p±sañca o¹¹etv± suv±na½ ±gamana½ olokento kuµiya½ nis²di. Suvar±j±pi suvagaºaparivuto ±gantv± aloluppac±rat±ya hiyyo kh±ditaµµh±ne o¹¹itap±se p±da½ pavesantova otari. So attano baddhabh±va½ ñatv± cintesi “sac±ha½ id±neva baddharava½ raviss±mi, ñ±tak±me bhayatajjit± gocara½ aggahetv±va pal±yissanti, y±va etesa½ gocaraggahaºa½, t±va adhiv±sess±m²”ti. So tesa½ suhitabh±va½ ñatv± maraºabhayatajjito hutv± tikkhattu½ baddharava½ ravi. Atha sabbe te suv± pal±yi½su. Suvar±j± “ettakesu me ñ±takesu nivattitv± olokento ekopi natthi, ki½ nu kho may± p±pa½ katan”ti vilapanto g±tham±ha–
4. “Ete bhutv± pivitv± ca, pakkamanti vihaªgam±;
eko baddhosmi p±sena, ki½ p±pa½ pakata½ may±”ti.
Khettap±lo suvar±jassa baddharava½ suv±nañca ±k±se pakkhandanasadda½ sutv± “ki½ nu kho”ti kuµiy± oruyha p±s±µµh±na½ gantv± suvar±j±na½ disv± “yasseva me p±so o¹¹ito, sveva baddho”ti tuµµham±naso suvar±j±na½ p±sato mocetv± dve p±de ekato bandhitv± da¼ha½ ±d±ya s±liddiyag±ma½ gantv± suvar±ja½ br±hmaºassa ad±si. Br±hmaºo balavasinehena mah±satta½ ubhohi hatthehi da¼ha½ gahetv± aªke nis²d±petv± tena saddhi½ sallapanto dve g±th± abh±si–
5. “Udara½ n³na aññesa½, suva accodara½ tava;
bhutv± s±li½ yath±k±ma½, tuº¹en±d±ya gacchasi.
6. “Koµµha½ nu tattha p³resi, suva vera½ nu te may±;
puµµho me samma akkh±hi, kuhi½ s±li½ nid±has²”ti.
Tattha udara½ n³n±ti aññesa½ udara½ udarameva maññe, tava udara½ pana ati-udara½. Tatth±ti tasmi½ simbalivane. P³res²ti vass±rattatth±ya p³resi. Nid±has²ti nidh±na½ katv± µhapesi, “nidh²yas²”tipi p±µho.
Ta½ sutv± suvar±j± madhur±ya manussabh±s±ya sattama½ g±tham±ha–
7. “Na me vera½ tay± saddhi½, koµµho mayha½ na vijjati;
iºa½ muñc±miºa½ dammi, sampatto koµasimbali½;
nidhimpi tattha nidah±mi, eva½ j±n±hi kosiy±”ti.
Tattha iºa½ muñc±miºa½ damm²ti tava s±li½ haritv± iºa½ muñc±mi ceva dammi c±ti vadati. Nidhimp²ti eka½ tattha simbalivane anug±mikanidhimpi nidah±mi.
Atha na½ br±hmaºo pucchi–
8. “K²disa½ te iºad±na½, iºamokkho ca k²diso;
nidhinidh±namakkh±hi, atha p±s± pamokkhas²”ti.
Tattha iºad±nanti iºassa d±na½. Nidhinidh±nanti nidhino nidh±na½.
Eva½ br±hmaºena puµµho suvar±j± tassa by±karonto catasso g±th± abh±si–
9. “Aj±tapakkh± taruº±, puttak± mayha kosiya;
te ma½ bhat± bharissanti, tasm± tesa½ iºa½ dade.
10. “M±t± pit± ca me vuddh±, jiººak± gatayobban±;
tesa½ tuº¹ena h±t³na, muñce pubbakata½ iºa½.
11. “Aññepi tattha sakuº±, kh²ºapakkh± sudubbal±;
tesa½ puññatthiko dammi, ta½ nidhi½ ±hu paº¹it±.
12. “¿disa½ me iºad±na½, iºamokkho ca ²diso;
nidhinidh±namakkh±mi, eva½ j±n±hi kosiy±”ti.
Tattha h±t³n±ti haritv±. Ta½ nidhinti ta½ puññakamma½ paº¹it± anug±mikanidhi½ n±ma kathenti. Nidhinidh±nanti nidhino nidh±na½, “nidh±nanidhin”tipi p±µho, ayamevattho.
Br±hmaºo mah±sattassa dhammakatha½ sutv± pasannacitto dve g±th± abh±si.
13. “Bhaddako vataya½ pakkh², dijo paramadhammiko;
ekaccesu manussesu, aya½ dhammo na vijjati.
14. “Bhuñja s±li½ yath±k±ma½, saha sabbehi ñ±tibhi;
pun±pi suva passemu, piya½ me tava dassanan”ti.
Tattha bhuñja s±linti ito paµµh±ya nibbhayo hutv± bhuñj±ti kar²sasahassampi tasseva niyy±dento evam±ha. Passem³ti attano ruciy± ±gata½ aññesupi divasesu ta½ passeyy±m±ti.
Eva½ br±hmaºo mah±satta½ y±citv± piyaputta½ viya muducittena olokento p±dato bandhana½ mocetv± satap±katelena p±de makkhetv± bhaddap²µhe nis²d±petv± kañcanataµµake madhul±je kh±d±petv± sakkharodaka½ p±yesi. Athassa suvar±j± “appamatto hohi, br±hmaº±”ti vatv± ov±da½ dento ±ha–
15. “Bhuttañca p²tañca tavassamamhi, rat² ca no kosiya te sak±se;
nikkhittadaº¹esu dad±hi d±na½, jiººe ca m±t±pitaro bharass³”ti.
Tattha tavassamamh²ti tava nivesane. Rat²ti abhirati.
Ta½ sutv± br±hmaºo tuµµham±naso ud±na½ ud±nento g±tham±ha–
16. “Lakkh² vata me udap±di ajja, yo addas±si½ pavara½ dij±na½;
suvassa sutv±na subh±sit±ni, k±h±mi puññ±ni anappak±n²”ti.
Tattha lakkh²ti sir²pi puññampi paññ±pi.
Mah±satto br±hmaºena attano dinna½ kar²sasahassamatta½ paµikkhipitv± aµµhakar²sameva gaºhi. Br±hmaºo thambhe nikhanitv± tassa khetta½ niyy±detv± gandham±l±d²hi p³jetv± kham±petv± “gaccha s±mi, assumukhe rodam±ne m±t±pitaro ass±seh²”ti vatv± ta½ uyyojesi. So tuµµham±naso s±lis²sa½ ±d±ya gantv± m±t±pit³na½ purato nikkhipitv± “ammat±t±, uµµheth±”ti ±ha. Te assumukh± rodam±n± uµµhahi½su, t±vadeva suvagaº± sannipatitv± “katha½ muttosi, dev±”ti pucchi½su. So tesa½ sabba½ vitth±rato kathesi. Kosiyopi suvarañño ov±da½ sutv± tato paµµh±ya dhammikasamaºabr±hmaº±na½ mah±d±na½ paµµhapesi. Tamattha½ pak±sento satth± os±nag±tham±ha–
17. “So kosiyo attamano udaggo, annañca p±nañcabhisaªkharitv±;
annena p±nena pasannacitto, santappayi samaºabr±hmaºe c±”ti.
Tattha santappay²ti gahitagahit±ni bh±jan±ni p³rento santappes²ti.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “eva½ bhikkhu m±t±pit³na½ posana½ n±ma paº¹it±na½ va½so”ti vatv± sacc±ni pak±setv± j±taka½ samodh±nesi, saccapariyos±ne so bhikkhu sot±pattiphale patiµµhahi. Tad± suvagaº± buddhaparis± ahesu½, m±t±pitaro mah±r±jakul±ni, khettap±lo channo, br±hmaºo ±nando, suvar±j± pana ahameva ahosinti.

S±liked±raj±takavaººan± paµham±.