Sarabho tassa padasadda½ asuºanto nivattitv± ta½ apassanto “narak±v±µe patito bhavissat²”ti ñatv± ±gantv± olokento ta½ gambh²ra-udake apatiµµha½ kilamanta½ disv± tena kata½ apar±dha½ hadaye akatv± sañj±tak±ruñño “m± mayi passanteva r±j± nassatu, imamh± dukkh± na½ mocess±m²”ti ±v±µat²re µhito “m± bh±yi, mah±r±ja, mahant± dukkh± ta½ mocess±m²”ti vatv± attano piyaputta½ uddharitu½ uss±ha½ karonto viya tassuddharaºatth±ya sil±ya yogga½ katv±va “vijjhiss±m²”ti ±gata½ r±j±na½ saµµhihatth± narak± uddharitv± ass±setv± piµµhi½ ±ropetv± araññ± n²haritv± sen±ya avid³re ot±retv± ov±damassa datv± pañcasu s²lesu patiµµh±pesi. R±j± mah±satta½ vin± vasitu½ asakkonto ±ha “s±mi sarabhamigar±ja, may± saddhi½ b±r±ºasi½ ehi, dv±dasayojanik±ya te b±r±ºasiya½ rajja½ dammi, ta½ k±reh²”ti. “Mah±r±ja, maya½ tiracch±nagat±, na me rajjenattho, sace te mayi sineho atthi, may± dinn±ni s²l±ni rakkhanto raµµhav±sinopi s²la½ rakkh±peh²”ti ta½ ovaditv± araññameva p±visi.
So assupuººehi nettehi tassa guºa½ sarantova sena½ p±puºitv± senaªgaparivuto nagara½ gantv± “ito paµµh±ya sakalanagarav±sino pañca s²l±ni rakkhant³”ti dhammabheri½ car±pesi. Mah±sattena pana attano kataguºa½ kassaci akathetv± s±yanhe n±naggarasabhojana½ bhuñjitv± alaªkatasayane sayitv± pacc³sak±le mah±sattassa guºa½ saritv± uµµh±ya sayanapiµµhe pallaªkena nis²ditv± p²tipuººena hadayena chahi g±th±hi ud±nesi–
134. “¾s²setheva puriso, na nibbindeyya paº¹ito;
pass±mi voha½ att±na½, yath± icchi½ tath± ahu.
135. “¾s²setheva puriso, na nibbindeyya paº¹ito;
pass±mi voha½ att±na½, udak± thalamubbhata½.
136. “V±yametheva puriso, na nibbindeyya paº¹ito;
pass±mi voha½ att±na½, yath± icchi½ tath± ahu.
137. “V±yametheva puriso, na nibbindeyya paº¹ito;
pass±mi voha½ att±na½, udak± thalamubbhata½.
138. “Dukkh³pan²topi naro sapañño, ±sa½ na chindeyya sukh±gam±ya;
bah³ hi phass± ahit± hit± ca, avitakkit± maccumupabbajanti.
139. “Acintitampi bhavati, cintitampi vinassati;
na hi cint±may± bhog±, itthiy± purisassa v±”ti.
Tattha ±s²setheva purisoti ±sacchedakakamma½ akatv± attano kammesu ±sa½ karotheva na ukkaºµheyya. Yath± icchinti ahañhi saµµhihatth± narak± uµµh±na½ icchi½, somhi tatheva j±to, tato uµµhitoyev±ti d²peti. Ahit± hit± c±ti dukkhaphass± ca sukhaphass± ca, “maraºaphass± j²vitaphass± c±”tipi attho, satt±nañhi maraºaphasso ahito j²vitaphasso hito, tesa½ avitakkito acintitopi maraºaphasso ±gacchat²ti dasseti. Acinti tamp²ti may± “±v±µe patiss±m²”ti na cintita½, “sarabha½ m±ress±m²”ti cintita½, id±ni pana me cintita½ naµµha½, acintitameva j±ta½. Bhog±ti yasapariv±r±. Ete cint±may± na honti, tasm± ñ±ºavat± v²riyameva k±tabba½. V²riyavato hi acintitampi hotiyeva.
Tasseva½ ud±na½ ud±nentasseva aruºa½ uµµhahi. Purohito ca p±tova sukhaseyyapucchanattha½ ±gantv± r±jadv±re µhito tassa ud±nag²tasadda½ sutv± cintesi “r±j± hiyyo migava½ agam±si, tattha sarabhamiga½ viraddho bhavissati, tato amaccehi avahasiyam±no ‘m±retv± na½ ±hariss±m²’ti khattiyam±nena ta½ anubandhanto saµµhihatthe narake patito bhavissati, day±lun± sarabhar±jena rañño dosa½ acintetv± r±j± uddharito bhavissati, tena maññe ud±na½ ud±net²”ti. Eva½ br±hmaºassa rañño paripuººabyañjana½ ud±na½ sutv± sumajjite ±d±se mukha½ olokentassa ch±y± viya raññ± ca sarabhena ca katak±raºa½ p±kaµa½ ahosi. So nakhaggena dv±ra½ ±koµesi. R±j± “ko eso”ti pucchi. “Aha½ deva purohito”ti. Athassa dv±ra½ vivaritv± “ito eh±cariy±”ti ±ha. So pavisitv± r±j±na½ jay±petv± ekamanta½ µhito “aha½, mah±r±ja, tay± araññe katak±raºa½ j±n±mi, tva½ eka½ sarabhamiga½ anubandhanto narake patito, atha na½ so sarabho sil±ya yogga½ katv± narakato uddhari, so tva½ tassa guºa½ anussaritv± ud±na½ ud±nes²”ti vatv± dve g±th± abh±si–
140. “Sarabha½ giriduggasmi½, ya½ tva½ anusar² pure;
al²nacittassa tuva½, vikkantamanuj²vasi.
141. “Yo ta½ vidugg± narak± samuddhari, sil±ya yogga½ sarabho karitv±;
dukkh³pan²ta½ maccumukh± pamocayi, al²nacitta½ ta miga½ vades²”ti.
Tattha anusar²ti anubandhi. Vikkantanti uddharaºatth±ya kataparakkama½. Anuj²vas²ti upaj²vasi, tass±nubh±vena tay± j²vita½ laddhanti attho. Samuddhar²ti uddhari. Ta miga½ vades²ti ta½ suvaººasarabhamiga½ idha sirisayane nisinno vaººesi.
Ta½ sutv± r±j± “aya½ may± saddhi½ na migava½ gato, sabba½ pavatti½ j±n±ti, katha½ nu kho j±n±ti, pucchiss±mi nan”ti cintetv± navama½ g±tham±ha–
142. “Ki½ tva½ nu tattheva tad± ahosi, ud±hu te koci na½ etadakkh±;
vivaµacchaddo nusi sabbadass², ñ±ºa½ nu te br±hmaºa bhi½sar³pan”ti.
Tattha bhi½sar³panti ki½ nu te ñ±ºa½ balavaj±tika½, teneta½ j±n±s²ti.
Br±hmaºo “n±ha½ sabbaññubuddho, byañjana½ amakkhetv± tay± kathitag±th±na½ pana mayha½ attho upaµµh±t²”ti d²pento dasama½ g±tham±ha–
143. “Na cevaha½ tattha tad± ahosi½, na c±pi me koci na½ etadakkh±;
g±th±pad±nañca subh±sit±na½, attha½ tad±nenti janinda dh²r±”ti.
Tattha subh±sit±nanti byañjana½ amakkhetv± suµµhu bh±sit±na½. Attha½ tad±nent²ti yo tesa½ attho, ta½ ±nenti upadh±rent²ti.
R±j± tassa tussitv± bahu½ dhana½ ad±si. Tato paµµh±ya d±n±dipuññ±bhirato ahosi, manuss±pi puññ±bhirat± hutv± matamat± saggameva p³rayi½su. Athekadivasa½ r±j± “lakkha½ vijjhiss±m²”ti purohitam±d±ya uyy±na½ gato. Tad± sakko devar±j± bah³ nave deve ca devakaññ±yo ca disv± “ki½ nu kho k±raºan”ti ±vajjento sarabhamigena narak± uddharitv± rañño s²lesu patiµµh±pitabh±va½ ñatv± “rañño ±nubh±vena mah±jano puññ±ni karoti, tena devaloko parip³rati, id±ni kho pana r±j± lakkha½ vijjhitu½ uyy±na½ gato, ta½ v²ma½sitv± s²han±da½ nad±petv± sarabhamigassa guºa½ kath±petv± attano ca sakkabh±va½ j±n±petv± ±k±se µhito dhamma½ desetv± mett±ya ceva pañcanna½ s²l±nañca guºa½ kathetv± ±gamiss±m²”ti cintetv± uyy±na½ agam±si. R±j±pi “lakkha½ vijjhiss±m²”ti dhanu½ ±ropetv± sara½ sannayhi. Tasmi½ khaºe sakko rañño ca lakkhassa ca antare attano ±nubh±vena sarabha½ dassesi. R±j± ta½ disv± sara½ na muñci. Atha na½ sakko purohitassa sar²re adhimuccitv± g±tha½ abh±si–
144. “¾d±ya patti½ paraviriyagh±ti½, c±pe sara½ ki½ vicikicchase tuva½;
nunno saro sarabha½ hantu khippa½, annañhi eta½ varapañña rañño”ti.
Tattha pattinti v±japattehi samann±gata½. Paraviriyagh±tinti paresa½ v²riyagh±taka½. C±pe saranti eta½ pattasahita½ sara½ c±pe ±d±ya sannayhitv± id±ni tva½ ki½ vicikicchasi. Hant³ti tay± vissaµµho hutv± esa saro khippa½ ima½ sarabha½ hanatu. Annañhi etanti varapañña, mah±r±ja, sarabho n±ma rañño ±h±ro bhakkhoti attho.
Tato r±j± g±tham±ha–
145. “Addh± paj±n±mi ahampi eta½, anna½ migo br±hmaºa khattiyassa;
pubbe katañca apac±yam±no, tasm± miga½ sarabha½ no han±m²”ti.
Tattha pubbe katañc±ti br±hmaºa, ahameta½ eka½sena j±n±mi yath± migo khattiyassa anna½, pubbe pana imin± mayha½ kataguºa½ p³jemi, tasm± ta½ na han±m²ti.
Tato sakko g±th±dvayam±ha–
146. “Neso migo mah±r±ja, asureso disampati;
eta½ hantv± manussinda, bhavassu amar±dhipo.
147. “Sace ca r±j± vicikicchase tuva½, hantu½ miga½ sarabha½ sah±yaka½;
saputtad±ro narav²raseµµha, gant± tuva½ vetaraºi½ yamass±”ti.
Tattha asuresoti asuro eso, asurajeµµhako sakko esoti adhipp±yena vadati. Amar±dhipoti tva½ eta½ sakka½ m±retv± saya½ sakko devar±j± hoh²ti vadati. Vetaraºi½ yamass±ti “sace eta½ ‘sah±yo me’ti cintetv± na m±ressasi, saputtad±ro yamassa vetaraºiniraya½ gato bhavissas²”ti na½ t±sesi.
Tato r±j± dve g±th± abh±si–
148. “K±ma½ aha½ j±napad± ca sabbe, putt± ca d±r± ca sah±yasaªgh±;
gacchemu ta½ vetaraºi½ yamassa, na tveva hañño mama p±ºado yo.
149. “Aya½ migo kicchagatassa mayha½, ekassa katt± vivanasmi ghore;
ta½ t±disa½ pubbakicca½ saranto, j±na½ mah±brahme katha½ haneyyan”ti.
Tattha mama p±ºado yoti br±hmaºa, yo mama p±ºadado yena me piya½ j²vita½ dinna½, naraka½ pavisantena may± so na tveva hañño na hanitabbo, avajjho esoti vadati. Ekassa katt± vivanasmi ghoreti d±ruºe araññe paviµµhassa sato ekassa asah±yakassa mama katt± k±rako j²vitassa d±yako, sv±ha½ ta½ imin± kata½ t±disa½ pubbakicca½ sarantoyeva ta½ guºa½ j±nantoyeva katha½ haneyya½.
Atha sakko purohitassa sar²rato apagantv± sakkattabh±va½ m±petv± ±k±se µhatv± rañño guºa½ pak±sento g±th±dvayam±ha–
150. “Mitt±bhir±dh² cirameva j²va, rajja½ ima½ dhammaguºe pas±sa;
n±r²gaºehi paric±riyanto, modassu raµµhe tidiveva v±savo.
151. “Akkodhano niccapasannacitto, sabb±tith² y±cayogo bhavitv±;
datv± ca bhutv± ca yath±nubh±va½, anindito saggamupehi µh±nan”ti.
Tattha mitt±bhir±dh²ti mitte ±r±dhento tosento tesu adubbham±no. Sabb±tith²ti sabbe dhammikasamaºabr±hmaºe atith² p±hunakeyeva katv± pariharanto y±citabbayuttako hutv±. Aninditoti d±n±d²ni puññ±ni karaºena pamudito devalokena abhinandito hutv± saggaµµh±na½ upeh²ti.
Eva½ vatv± sakko “aha½ mah±r±ja½ ta½ pariggaºhitu½ ±gato, tva½ att±na½ pariggaºhitu½ n±d±si, appamatto hoh²”ti ta½ ovaditv± sakaµµh±nameva gato.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “na, bhikkhave, id±neva, pubbepi s±riputto sa½khittena bh±sitassa vitth±rena attha½ j±n±tiyev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± r±j± ±nando ahosi, purohito s±riputto, sarabhamigo pana ahameva ahosin”ti.

Sarabhamigaj±takavaººan± dasam±.

J±takudd±na½–
Amba phandana javana, n±rada d³ta kaliªg±;
akitti takk±riya½ ruru, sarabha½ dasa terase.

Terasakanip±tavaººan± niµµhit±.