12. Dv±dasakanip±to

[464] 1. C³¼akuº±laj±takavaººan±

1-12. Luddh±na½ lahucitt±nanti ida½ j±taka½ kuº±laj±take (j±. 2.21.kuº±laj±taka) ±vi bhavissati;

c³¼akuº±laj±takavaººan± paµham±;

[465] 2. bhaddas±laj±takavaººan±

k± tva½ suddhehi vattheh²ti ida½ satth± jetavane viharanto ñ±tatthacariya½ ±rabbha kathesi; s±vatthiyañhi an±thapiº¹ikassa nivesane pañcanna½ bhikkhusat±na½ nibaddhabhojana½ pavattati, tath± vis±kh±ya ca kosalarañño ca; tattha pana kiñc±pi n±naggarasabhojana½ d²yati, bhikkh³na½ panettha koci viss±siko natthi, tasm± bhikkh³ r±janivesane na bhuñjanti, bhatta½ gahetv± an±thapiº¹ikassa v± vis±kh±ya v± aññesa½ v± viss±sik±na½ ghara½ gantv± bhuñjanti; r±j± ekadivasa½ paºº±k±ra½ ±haµa½ “bhikkh³na½ deth±”ti bhattagga½ pesetv± “bhattagge bhikkh³ natth²”ti vutte “kaha½ gat±”ti pucchitv± “attano viss±sikagehesu nis²ditv± bhuñjant²”ti sutv± bhuttap±tar±so satthu santika½ gantv± “bhante, bhojana½ n±ma ki½ paraman”ti pucchi; viss±saparama½ mah±r±ja, kañjikamattakampi viss±sikena dinna½ madhura½ hot²ti; bhante, kena pana saddhi½ bhikkh³na½ viss±so hot²ti? “ѱt²hi v± sekkhakulehi v±, mah±r±j±”ti; tato r±j± cintesi “eka½ sakyadh²tara½ ±netv± aggamahesi½ kariss±mi, eva½ may± saddhi½ bhikkh³na½ ñ±take viya viss±so bhavissat²”ti; so uµµh±y±san± attano nivesana½ gantv± kapilavatthu½ d³ta½ pesesi “dh²tara½ me detha, aha½ tumhehi saddhi½ ñ±tibh±va½ icch±m²”ti;
s±kiy± d³tavacana½ sutv± sannipatitv± mantayi½su “maya½ kosalarañño ±º±pavattiµµh±ne vas±ma, sace d±rika½ na dass±ma, mahanta½ vera½ bhavissati, sace dass±ma, kulava½so no bhijjissati, ki½ nu kho k±tabban”ti; atha ne mah±n±mo ±ha– “m± cintayittha, mama dh²t± v±sabhakhattiy± n±ma n±gamuº¹±ya n±ma d±siy± kucchismi½ nibbatti; s± so¼asavassuddesik± uttamar³padhar± sobhaggappatt± pitu va½sena khattiyaj±tik±, tamassa ‘khattiyakaññ±’ti pesess±m±”ti; s±kiy± “s±dh³”ti sampaµicchitv± d³te pakkos±petv± “s±dhu, d±rika½ dass±ma, id±neva na½ gahetv± gacchath±”ti ±ha½su; d³t± cintesu½ “ime s±kiy± n±ma j±ti½ niss±ya atim±nino, ‘sadis² no’ti vatv± asadisimpi dadeyyu½, etehi saddhi½ ekato bhuñjam±nameva gaºhiss±m±”ti; te evam±ha½su “maya½ gahetv± gacchant± y± tumhehi saddhi½ ekato bhuñjati, ta½ gahetv± gamiss±m±”ti; s±kiy± tesa½ niv±saµµh±na½ d±petv± “ki½ kariss±m±”ti cintayi½su; mah±n±mo ±ha– “tumhe m± cintayittha, aha½ up±ya½ kariss±mi, tumhe mama bhojanak±le v±sabhakhattiya½ alaªkaritv± ±netv± may± ekasmi½ kaba¼e gahitamatte ‘deva, asukar±j± paººa½ pahiºi, ima½ t±va s±sana½ suº±th±’ti paººa½ dasseyy±th±”ti; te “s±dh³”ti sampaµicchitv± tasmi½ bhuñjam±ne kum±rika½ alaªkari½su;
mah±n±mo “dh²tara½ me ±netha, may± saddhi½ bhuñjat³”ti ±ha; atha na½ alaªkaritv± t±vadeva thoka½ papañca½ katv± ±nayi½su; s± “pitar± saddhi½ bhuñjiss±m²”ti ekap±tiya½ hattha½ ot±resi; mah±n±mopi t±ya saddhi½ ekapiº¹a½ gahetv± mukhe µhapesi; dutiyapiº¹±ya hatthe pas±rite “deva, asukaraññ± paººa½ pahita½, ima½ t±va s±sana½ suº±th±”ti paººa½ upan±mesu½; mah±n±mo “amma, tva½ bhuñj±h²”ti dakkhiºahattha½ p±tiy±yeva katv± v±mahatthena gahetv± paººa½ olokesi; tassa ta½ s±sana½ upadh±rentasseva itar± bhuñji; so tass± bhuttak±le hattha½ dhovitv± mukha½ vikkh±lesi; ta½ disv± d³t± “nicchayenes± etassa dh²t±”ti niµµhamaka½su, na ta½ antara½ j±nitu½ sakkhi½su; mah±n±mo mahantena pariv±rena dh²tara½ pesesi; d³t±pi na½ s±vatthi½ netv± “aya½ kum±rik± j±tisampann± mah±n±massa dh²t±”ti vadi½su; r±j± tussitv± sakalanagara½ alaªk±r±petv± ta½ ratanar±simhi µhapetv± aggamahesiµµh±ne abhisiñc±pesi; s± rañño piy± ahosi man±p±;
athass± na cirasseva gabbho patiµµhahi; r±j± gabbhaparih±ramad±si; s± dasam±saccayena suvaººavaººa½ putta½ vij±yi; athassa n±maggahaºadivase r±j± attano ayyakassa santika½ pesesi “sakyar±jadh²t± v±sabhakhattiy± putta½ vij±yi, kimassa n±ma½ karom±”ti; ta½ pana s±sana½ gahetv± gato amacco thoka½ badhiradh±tuko, so gantv± rañño ayyakass±rocesi; so ta½ sutv± “v±sabhakhattiy± putta½ avij±yitv±pi sabba½ jana½ abhibhavati, id±ni pana ativiya rañño vallabh± bhavissat²”ti ±ha; so badhira-amacco “vallabh±”ti vacana½ dussuta½ sutv± “viµaµ³bho”ti sallakkhetv± r±j±na½ upagantv± “deva, kum±rassa kira ‘viµaµ³bho’ti n±ma½ karoth±”ti ±ha; r±j± “por±ºaka½ no kuladattika½ n±ma½ bhavissat²”ti cintetv± “viµaµ³bho”ti n±ma½ ak±si; tato paµµh±ya kum±ro kum±raparih±rena va¹¹hanto sattavassikak±le aññesa½ kum±r±na½ m±t±mahakulato hatthir³paka-assar³pak±d²ni ±hariyam±n±ni disv± m±tara½ pucchi “amma, aññesa½ m±t±mahakulato paºº±k±ro ±hariyati, mayha½ koci kiñci na pesesi, ki½ tva½ nimm±t± nippit±s²”ti? Atha na½ s± “t±ta, sakyar±j±no m±t±mah± d³re pana vasanti, tena te kiñci na pesent²”ti vatv± vañcesi;
puna so¼asavassikak±le “amma, m±t±mahakula½ passituk±momh²”ti vatv± “ala½ t±ta, ki½ tattha gantv± karissas²”ti v±riyam±nopi punappuna½ y±ci; athassa m±t± “tena hi gacch±h²”ti sampaµicchi; so pitu ±rocetv± mahantena pariv±rena nikkhami; v±sabhakhattiy± puretara½ paººa½ pesesi “aha½ idha sukha½ vas±mi, s±mino kiñci antara½ m± dassayi½s³”ti; s±kiy± viµaµ³bhassa ±gamana½ ñatv± “vanditu½ na sakk±”ti tassa daharadahare kum±rake janapada½ pahiºi½su; kum±re kapilavatthu½ sampatte s±kiy± santh±g±re sannipati½su; kum±ro santh±g±ra½ gantv± aµµh±si; atha na½ “aya½ te, t±ta, m±t±maho, aya½ m±tulo”ti vadi½su so sabbe vandam±no vicari; so y±vapiµµhiy± rujanappam±º± vanditv± ekampi att±na½ vandam±na½ adisv± “ki½ nu kho ma½ vandant± natth²”ti pucchi; s±kiy± “t±ta, tava kaniµµhakum±r± janapada½ gat±”ti vatv± tassa mahanta½ sakk±ra½ kari½su; so katip±ha½ vasitv± mahantena pariv±rena nikkhami; athek± d±s² santh±g±re tena nisinnaphalaka½ “ida½ v±sabhakhattiy±ya d±siy± puttassa nisinnaphalakan”ti akkositv± paribh±sitv± kh²rodakena dhovi; eko puriso attano ±vudha½ pamussitv± nivatto ta½ gaºhanto viµaµ³bhakum±rassa akkosanasadda½ sutv± ta½ antara½ pucchitv± “v±sabhakhattiy± d±siy± kucchismi½ mah±n±masakkassa j±t±”ti ñatv± gantv± balak±yassa kathesi; “v±sabhakhattiy± kira d±siy± dh²t±”ti mah±kol±hala½ ahosi;
kum±ro ta½ sutv± “ete t±va mama nisinnaphalaka½ kh²rodakena dhovantu, aha½ pana rajje patiµµhitak±le etesa½ galalohita½ gahetv± mama nisinnaphalaka½ dhoviss±m²”ti citta½ paµµhapesi; tasmi½ s±vatthi½ gate amacc± sabba½ pavatti½ rañño ±rocesu½; r±j± “sabbe mayha½ d±sidh²tara½ ada½s³”ti s±kiy±na½ kujjhitv± v±sabhakhattiy±ya ca puttassa ca dinnaparih±ra½ acchinditv± d±sad±s²hi laddhabbaparih±ramattameva d±pesi; tato katip±haccayena satth± r±janivesana½ ±gantv± nis²di; r±j± satth±ra½ vanditv± “bhante, tumh±ka½ kira ñ±takehi d±sidh²t± mayha½ dinn±, tenass± aha½ saputt±ya parih±ra½ acchinditv± d±sad±s²hi laddhabbaparih±ramattameva d±pesin”ti ±ha; satth± “ayutta½, mah±r±ja, s±kiyehi kata½, dadantehi n±ma sam±naj±tik± d±tabb± assa; ta½ pana mah±r±ja, vad±mi v±sabhakhattiy± khattiyar±jadh²t± khattiyassa rañño gehe abhiseka½ labhi, viµaµ³bhopi khattiyar±j±nameva paµicca j±to, m±tugotta½ n±ma ki½ karissati, pitugottameva pam±ºanti por±ºakapaº¹it± dalidditthiy± kaµµhah±rik±yapi aggamahesiµµh±na½ ada½su, tass± ca kucchimhi j±takum±ro dv±dasayojanik±ya b±r±ºasiy± rajja½ katv± kaµµhav±hanar±j± n±ma j±to”ti kaµµhav±hanaj±taka½ (j±. 1.1.7) kathesi r±j± satthu dhammakatha½ sutv± “pitugottameva kira pam±ºan”ti sutv± tussitv± m±t±putt±na½ pakatiparih±rameva d±pesi;
rañño pana bandhulo n±ma sen±pati mallika½ n±ma attano bhariya½ vañjha½ “tava kulagharameva gacch±h²”ti kusin±rameva pesesi; s± “satth±ra½ disv±va gamiss±m²”ti jetavana½ pavisitv± tath±gata½ vanditv± ekamanta½ µhit± “kaha½ gacchas²”ti ca puµµh± “s±miko me, bhante, kulaghara½ peses²”ti vatv± “kasm±”ti vutt± “vañjh± aputtik±, bhante”ti vatv± satth±r± “yadi eva½ gamanakicca½ natthi, nivatt±h²”ti vutt± tuµµh± satth±ra½ vanditv± nivesanameva puna agam±si; “kasm± nivattas²”ti puµµh± “dasabalena nivattit±mh²”ti ±ha; sen±pati “diµµha½ bhavissati tath±gatena k±raºan”ti ±ha; s± na cirasseva gabbha½ paµilabhitv± uppannadoha¼± “doha¼o me uppanno”ti ±rocesi; “ki½ doha¼o”ti? “Ves±liy± nagare licchavir±j±na½ abhisekamaªgalapokkharaºi½ otaritv± nhatv± p±n²ya½ pivituk±m±mhi, s±m²”ti; sen±pati “s±dh³”ti vatv± sahassath±madhanu½ gahetv± ta½ ratha½ ±ropetv± s±vatthito nikkhamitv± ratha½ p±jento ves±li½ p±visi;
tasmiñca k±le kosalarañño bandhulasen±patin± saddhi½ ek±cariyakule uggahitasippo mah±li n±ma licchav² andho licchav²na½ atthañca dhammañca anus±santo dv±rasam²pe vasati; so rathassa umm±re paµighaµµanasadda½ sutv± “bandhulamallassa rathapatanasaddo eso, ajja licchav²na½ bhaya½ uppajjissat²”ti ±ha; pokkharaºiy± anto ca bahi ca ±rakkh± balav±, upari lohaj±la½ patthaµa½, sakuº±nampi ok±so natthi; sen±pati pana rath± otaritv± ±rakkhake khaggena paharanto pal±petv± lohaj±la½ chinditv± antopokkharaºiya½ bhariya½ ot±retv± nh±petv± p±yetv± sayampi nhatv± mallika½ ratha½ ±ropetv± nagar± nikkhamitv± ±gatamaggeneva p±y±si; ±rakkhak± gantv± licchav²na½ ±rocesu½; licchavir±j±no kujjhitv± pañca rathasat±ni ±ruyha “bandhulamalla½ gaºhiss±m±”ti nikkhami½su; ta½ pavatti½ mah±lissa ±rocesu½; mah±li “m± gamittha, so hi vo sabbe gh±tayissat²”ti ±ha; tepi “maya½ gamiss±mayev±”ti vadi½su; tena hi cakkassa y±va n±bhito pathavi½ paviµµhaµµh±na½ disv± nivatteyy±tha, tato anivattant± purato asanisadda½ viya suºissatha, tamh± µh±n± nivatteyy±tha, tato anivattant± tumh±ka½ rathadhuresu chidda½ passissatha, tamh± µh±n± nivatteyy±tha, purato m±gamitth±ti; te tassa vacanena anivattitv± ta½ anubandhi½suyeva;
mallik± disv± “rath±, s±mi, paññ±yant²”ti ±ha; tena hi ekassa rathassa viya paññ±yanak±le mama ±roceyy±s²ti; s± yad± sabbe eko viya hutv± paññ±yi½su, tad± “ekameva s±mi rathas²sa½ paññ±yat²”ti ±ha; bandhulo “tena hi im± rasmiyo gaºh±h²”ti tass± rasmiyo datv± rathe µhitova dhanu½ ±ropeti, rathacakka½ y±va n±bhito pathavi½ p±visi, licchavino ta½ µh±na½ disv±pi na nivatti½su; itaro thoka½ gantv± jiya½ pothesi, asanisaddo viya ahosi; te tatopi na nivatti½su, anubandhant± gacchanteva; bandhulo rathe µhitakova eka½ sara½ khipi; so pañcanna½ rathasat±na½ rathas²sa½ chidda½ katv± pañca r±jasat±ni parikarabandhanaµµh±ne vijjhitv± pathavi½ p±visi; te attano viddhabh±va½ aj±nitv± “tiµµha re, tiµµha re”ti vadant± anubandhi½suyeva; bandhulo ratha½ µhapetv± “tumhe matak±, matakehi saddhi½ mayha½ yuddha½ n±ma natth²”ti ±ha; te “matak± n±ma amh±dis± neva hont²”ti vadi½su; “tena hi sabbapacchimassa parikara½ moceth±”ti; te mocayi½su; so muttamatteyeva maritv± patito; atha ne “sabbepi tumhe evar³p±, attano ghar±ni gantv± sa½vidh±tabba½ sa½vidahitv± puttad±re anus±sitv± sann±ha½ moceth±”ti ±ha; te tath± katv± sabbe j²vitakkhaya½ patt±;