Bandhulopi mallika½ s±vatthi½ ±nesi. S± so¼asakkhattu½ yamake putte vij±yi, sabbepi s³r± th±masampann± ahesu½, sabbasippe nipphatti½ p±puºi½su. Ekekassapi purisasahassapariv±ro ahosi Pitar± saddhi½ r±janivesana½ gacchantehi teheva r±jaªgaºa½ parip³ri. Athekadivasa½ vinicchaye k³µa¹¹apar±jit± manuss± bandhula½ ±gacchanta½ disv± mah±rava½ viravant± vinicchaya-amacc±na½ k³µa¹¹ak±raºa½ tassa ±rocesu½. Sopi vinicchaya½ gantv± ta½ a¹¹a½ t²retv± s±mikameva s±mika½, ass±mikameva ass±mika½ ak±si. Mah±jano mah±saddena s±dhuk±ra½ pavattesi. R±j± “kimidan”ti pucchitv± tamattha½ sutv± tussitv± sabbepi te amacce h±retv± bandhulasseva vinicchaya½ niyy±desi. So tato paµµh±ya samm± vinicchini. Tato por±ºakavinicchayik± lañja½ alabhant± appal±bh± hutv± “bandhulo rajja½ patthet²”ti r±jakule paribhindi½su. R±j± ta½ katha½ gahetv± citta½ niggahetu½ n±sakkhi, “imasmi½ idheva gh±tiyam±ne garah± me uppajjissat²”ti puna cintetv± “payuttapurisehi paccanta½ pahar±petv± te pal±petv± nivattak±le antar±magge puttehi saddhi½ m±retu½ vaµµat²”ti bandhula½ pakkos±petv± “paccanto kira kupito, tava puttehi saddhi½ gantv± core gaºh±h²”ti pahiºitv± “etthevassa dvatti½s±ya puttehi saddhi½ s²sa½ chinditv± ±harath±”ti tehi saddhi½ aññepi samatthe mah±yodhe pesesi. Tasmi½ paccanta½ gacchanteyeva “sen±pati kira ±gacchat²”ti sutv±va payuttakacor± pal±yi½su. So ta½ padesa½ ±v±s±petv± janapada½ saºµhapetv± nivatti. Athassa nagarato avid³re µh±ne te yodh± puttehi saddhi½ s²sa½ chindi½su. Ta½ divasa½ mallik±ya pañcahi bhikkhusatehi saddhi½ dve aggas±vak± nimantit± honti. Athass± pubbaºhasamaye “s±mikassa te saddhi½ puttehi s²sa½ chindi½s³”ti paººa½ ±haritv± ada½su. S± ta½ pavatti½ ñatv± kassaci kiñci avatv± paººa½ ucchaªge katv± bhikkhusaªghameva parivisi. Athass± paric±rik± bhikkh³na½ bhatta½ datv± sappic±µi½ ±harantiyo ther±na½ purato c±µi½ bhindi½su. Dhammasen±pati “up±sike, bhedanadhamma½ bhinna½, na cintetabban”ti ±ha. S± ucchaªgato paººa½ n²haritv± “dvatti½saputtehi saddhi½ pitu s²sa½ chinnanti me ima½ paººa½ ±hari½su, aha½ ida½ sutv±pi na cintemi, sappic±µiy± bhinn±ya ki½ cintemi, bhante”ti ±ha. Dhammasen±pati “animittamanaññ±tan”ti-±d²ni (su. ni. 579) vatv± dhamma½ desetv± uµµh±y±san± vih±ra½ agam±si. S±pi dvatti½sa suºis±yo pakkos±petv± “tumh±ka½ s±mik± attano purimakammaphala½ labhi½su, tumhe m± socittha m± paridevittha, rañño upari manopadosa½ m± karitth±”ti ovadi. Rañño carapuris± ta½ katha½ sutv± tesa½ niddosabh±va½ rañño kathayi½su. R±j± sa½vegappatto tass± nivesana½ gantv± mallikañca suºis±yo cass± kham±petv± mallik±ya vara½ ad±si. S± “gahito me hot³”ti vatv± tasmi½ gate matakabhatta½ datv± nhatv± r±j±na½ upasaªkamitv± vanditv± “deva, tumhehi me varo dinno, mayhañca aññena attho natthi, dvatti½s±ya me suºis±na½ mama ca kulagharagamana½ anuj±n±th±”ti ±ha. R±j± sampaµicchi. S± dvatti½s±ya suºis±na½ sakakula½ pesetv± saya½ kusin±ranagare attano kulaghara½ agam±si. R±j± bandhulasen±patino bh±gineyyassa d²ghak±r±yanassa n±ma sen±patiµµh±na½ ad±si. So pana “m±tulo me imin± m±rito”ti rañño ot±ra½ gavesanto vicarati. R±j±pi nippar±dhassa bandhulassa m±ritak±lato paµµh±ya vippaµis±r² cittass±da½ na labhati, rajjasukha½ n±nubhoti. Tad± satth± s±kiy±na½ ve¼u½ n±ma nigama½ upaniss±ya viharati. R±j± tattha gantv± ±r±mato avid³re khandh±v±ra½ niv±setv± “mahantena pariv±rena satth±ra½ vandiss±m±”ti vih±ra½ gantv± pañca r±jakakudhabhaº¹±ni d²ghak±r±yanassa datv± ekakova gandhakuµi½ p±visi. Sabba½ dhammacetiyasuttaniy±meneva (ma. ni. 2.364 ±dayo) veditabba½. Tasmi½ gandhakuµi½ paviµµhe d²ghak±r±yano t±ni pañca r±jakakudhabhaº¹±ni gahetv± viµaµ³bha½ r±j±na½ katv± rañño eka½ assa½ ekañca upaµµh±nak±rika½ m±tug±ma½ nivattetv± s±vatthi½ agam±si. R±j± satth±r± saddhi½ piyakatha½ kathetv± nikkhanto sena½ adisv± ta½ m±tug±ma½ pucchitv± ta½ pavatti½ sutv± “aha½ bh±gineyya½ aj±tasattu½ ±d±ya ±gantv± viµaµ³bha½ gahess±m²”ti r±jagahanagara½ gacchanto vik±le dv±resu pihitesu nagara½ pavisitumasakkonto ekiss±ya s±l±ya nipajjitv± v±t±tapena kilanto rattibh±ge tattheva k±lamak±si. Vibh±t±ya rattiy± “deva kosalanarinda, id±ni an±thosi j±to”ti vilapantiy± tass± itthiy± sadda½ sutv± rañño ±rocesu½. So m±tulassa mahantena sakk±rena sar²rakicca½ k±resi. Viµaµ³bhopi rajja½ labhitv± ta½ vera½ saritv± “sabbepi s±kiye m±ress±m²”ti mahatiy± sen±ya nikkhami. Ta½ divasa½ satth± pacc³sasamaye loka½ volokento ñ±tisaªghassa vin±sa½ disv± “ñ±tisaªgaha½ k±tu½ vaµµat²”ti cintetv± pubbaºhasamaye piº¹±ya caritv± piº¹ap±tapaµikkanto gandhakuµiya½ s²haseyya½ kappetv± s±yanhasamaye ±k±sena gantv± kapilavatthus±mante ekasmi½ kabaracch±ye rukkham³le nis²di. Tato avid³re viµaµ³bhassa rajjas²m±ya anto sandacch±yo nigrodharukkho atthi, viµaµ³bho satth±ra½ disv± upasaªkamitv± vanditv± “bhante, ki½k±raº± evar³p±ya uºhavel±ya imasmi½ kabaracch±ye rukkham³le nis²datha, etasmi½ sandacch±ye nigrodharukkham³le nis²datha, bhante”ti vatv± “hotu, mah±r±ja, ñ±tak±na½ ch±y± n±ma s²tal±”ti vutte “ñ±tak±na½ rakkhaºatth±ya satth± ±gato bhavissat²”ti cintetv± satth±ra½ vanditv± s±vatthimeva pacc±gami. Satth±pi uppatitv± jetavanameva gato. R±j± s±kiy±na½ dosa½ saritv± dutiya½ nikkhamitv± tatheva satth±ra½ passitv± puna nivattitv± tatiyav±re nikkhamitv± tattheva satth±ra½ passitv± nivatti. Catutthav±re pana tasmi½ nikkhante satth± s±kiy±na½ pubbakamma½ oloketv± tesa½ nadiya½ visapakkhipanap±pakammassa appaµib±hirabh±va½ ñatv± catutthav±re na agam±si. Viµaµ³bhar±j± kh²rap±yake d±rake ±di½ katv± sabbe s±kiye gh±tetv± galalohitena nisinnaphalaka½ dhovitv± pacc±gami. Satthari tatiyav±re gamanato pacc±gantv± punadivase piº¹±ya caritv± niµµh±pitabhattakicce gandhakuµiya½ pavisante dis±hi sannipatit± bhikkh³ dhammasabh±ya½ nis²ditv± “±vuso, satth± att±na½ dassetv± r±j±na½ nivatt±petv± ñ±take maraºabhay± mocesi, eva½ ñ±tak±na½ atthacaro satth±”ti bhagavato guºakatha½ kathayi½su. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, id±neva tath±gato ñ±tak±na½ attha½ carati, pubbepi cariyev±”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatto n±ma r±j± dasa r±jadhamme akopetv± dhammena rajja½ k±rento ekadivasa½ cintesi “jambud²patale r±j±no bahuthambhesu p±s±desu vasanti, tasm± bah³hi thambhehi p±s±dakaraºa½ n±ma anacchariya½, ya½n³n±ha½ ekathambhaka½ p±s±da½ k±reyya½, eva½ sabbar±j³na½ aggar±j± bhaviss±m²”ti. So va¹¹hak² pakkos±petv± “mayha½ sobhaggappatta½ ekathambhaka½ p±s±da½ karoth±”ti ±ha. Te “s±dh³”ti sampaµicchitv± arañña½ pavisitv± uj³ mahante ekathambhakap±s±d±rahe bah³ rukkhe disv± “ime rukkh± santi, maggo pana visamo, na sakk± ot±retu½, rañño ±cikkhiss±m±”ti cintetv± tath± aka½su. R±j± “kenaci up±yena saºika½ ot±reth±”ti vatv± “deva, yena kenaci up±yena na sakk±”ti vutte “tena hi mama uyy±ne eka½ rukkha½ upadh±reth±”ti ±ha. Va¹¹hak² uyy±na½ gantv± eka½ suj±ta½ ujuka½ g±manigamap³jita½ r±jakulatopi laddhabalikamma½ maªgalas±larukkha½ disv± rañño santika½ gantv± tamattha½ ±rocesu½. R±j± “uyy±ne rukkho n±ma mama paµibaddho, gacchatha bho ta½ chindath±”ti ±ha. Te “s±dh³”ti sampaµicchitv± gandham±l±dihatth± uyy±na½ gantv± rukkhe gandhapañcaªgulika½ datv± suttena parikkhipitv± pupphakaººika½ bandhitv± d²pa½ j±letv± balikamma½ katv± “ito sattame divase ±gantv± rukkha½ chindiss±ma, r±j± chind±peti, imasmi½ rukkhe nibbattadevat± aññattha gacchatu, amh±ka½ doso natth²”ti s±vesu½. Atha tasmi½ nibbatto devaputto ta½ vacana½ sutv± “nissa½saya½ ime va¹¹hak² ima½ rukkha½ chindissanti, vim±na½ me nassissati, vim±napariyantikameva kho pana mayha½ j²vita½, imañca rakkha½ pariv±retv± µhitesu taruºas±larukkhesu nibbatt±na½ mama ñ±tidevat±nampi bah³ni vim±n±ni nassissanti. Vim±napariyantikameva mama ñ±t²na½ devat±nampi j²vita½, na kho pana ma½ tath± attano vin±so b±dhati, yath± ñ±t²na½, tasm± nesa½ may± j²vita½ d±tu½ vaµµat²”ti cintetv± a¹¹harattasamaye dibb±laªk±rapaµimaº¹ito rañño sirigabbha½ pavisitv± sakalagabbha½ ekobh±sa½ katv± ussisakapasse rodam±no aµµh±si. R±j± ta½ disv± bh²tatasito tena saddhi½ sallapanto paµhama½ g±tham±ha–
13. “K± tva½ suddhehi vatthehi, aghe veh±yasa½ µhit±;
kena ty±ss³ni vattanti, kuto ta½ bhayam±gatan”ti.
Tattha k± tvanti n±gayakkhasupaººasakk±d²su k± n±ma tvanti pucchati. Vattheh²ti vacanamattameveta½, sabbepi pana dibb±laªk±re sandh±yevam±ha. Agheti appaµighe ±k±se. Veh±yasanti tasseva vevacana½. Kena ty±ss³ni vattant²ti kena k±raºena tava ass³ni vattanti. Kutoti ñ±tiviyogadhanavin±s±d²na½ ki½ niss±ya ta½ bhayam±gatanti pucchati. Tato devar±j± dve g±th± abh±si–
14. “Taveva deva vijite, bhaddas±loti ma½ vid³;
saµµhi vassasahass±ni, tiµµhato p³jitassa me.
15. “K±rayant± nagar±ni, ag±re ca disampati;
vividhe c±pi p±s±de, na ma½ te accamaññisu½.
Yatheva ma½ te p³jesu½, tatheva tvampi p³jay±”ti. Tattha tiµµhatoti sakalab±r±ºasinagarehi ceva g±manigamehi ca tay± ca p³jitassa nicca½ balikammañca sakk±rañca labhantassa mayha½ imasmi½ uyy±ne tiµµhantassa ettako k±lo gatoti dasseti. Nagar±n²ti nagarapaµisaªkharaºakamm±ni. Ag±rec±ti bh³migeh±ni. Disampat²ti dis±na½ pati, mah±r±ja. Na ma½ teti te nagarapaµisaªkharaº±d²ni karont± imasmi½ nagare por±ºakar±j±no ma½ n±timaññisu½ n±tikkami½su na viheµhayi½su, mama niv±sarukkha½ chinditv± attano kamma½ na kari½su, mayha½ pana sakk±rameva kari½s³ti avaca. Yathev±ti tasm± yatheva te por±ºakar±j±no ma½ p³jayi½su, ekopi ima½ rukkha½ na chind±pesi, tvañc±pi ma½ tatheva p³jaya, m± me rukkha½ cheday²ti. Tato r±j± dve g±th± abh±si–
16. “Ta½ iv±ha½ na pass±mi, th³la½ k±yena te duma½;
±rohapariº±hena, abhir³posi j±tiy±.
17. “P±s±da½ k±rayiss±mi, ekatthambha½ manorama½;
tattha ta½ upaness±mi, cira½ te yakkha j²vitan”ti.
Tattha k±yen±ti pam±ºena. Ida½ vutta½ hoti– tava pam±ºena ta½ viya th³la½ mahanta½ añña½ duma½ na pass±mi, tvaññeva pana ±rohapariº±hena suj±tasaªkh±t±ya samasaºµh±na-ujubh±vappak±r±ya j±tiy± ca abhir³po sobhaggappatto ekathambhap±s±d±rahoti. P±s±danti tasm± ta½ ched±petv± aha½ p±s±da½ k±r±pess±meva. Tattha tanti ta½ pan±ha½ samma devar±ja, tattha p±s±de upaness±mi, so tva½ may± saddhi½ ekato vasanto aggagandham±l±d²ni labhanto sakk±rappatto sukha½ j²vissasi, niv±saµµh±n±bh±vena me vin±so bhavissat²ti m± cintayi, cira½ te yakkha j²vita½ bhavissat²ti. Ta½ sutv± devar±j± dve g±th± abh±si–
18. “Eva½ citta½ udap±di, sar²rena vin±bh±vo;
puthuso ma½ vikantitv±, khaº¹aso avakantatha.
19. “Agge ca chetv± majjhe ca, pacch± m³lamhi chindatha;
eva½ me chijjam±nassa, na dukkha½ maraºa½ siy±”ti.
Tattha eva½ citta½ udap±d²ti yadi eva½ citta½ tava uppanna½. Sar²rena vin±bh±voti yadi te mama sar²rena bhaddas±larukkhena saddhi½ mama vin±bh±vo patthito. Puthusoti bahudh±. Vikantitv±ti chinditv±. Khaº¹asoti khaº¹±khaº¹a½ katv± avakantatha. Agge c±ti avakantant± pana paµhama½ agge, tato majjhe chetv± sabbapacch± m³le chindatha. Evañhi me chijjam±nassa na dukkha½ maraºa½ siy±, sukha½ nu khaº¹aso bhaveyy±ti y±cati. Tato r±j± dve g±th± abh±si–
20. “Hatthap±da½ yath± chinde, kaººan±sañca j²vato;
tato pacch± siro chinde, ta½ dukkha½ maraºa½ siy±.
21. “Sukha½ nu khaº¹aso chinna½, bhaddas±la vanappati;
ki½hetu ki½ up±d±ya, khaº¹aso chinnamicchas²”ti.
Tattha hatthap±danti hatthe ca p±de ca. Ta½ dukkhanti eva½ paµip±µiy± chijjantassa corassa ta½ maraºa½ dukkha½ siy±. Sukha½ n³ti samma bhaddas±la, vajjhappatt± cor± sukhena marituk±m± s²saccheda½ y±canti, na khaº¹aso chedana½, tva½ pana eva½ y±casi, tena ta½ pucch±mi “sukha½ nu khaº¹aso chinnan”ti. Ki½het³ti khaº¹aso chinna½ n±ma na sukha½, k±raºena panettha bhavitabbanti ta½ pucchanto evam±ha. Athassa ±cikkhanto bhaddas±lo dve g±th± abh±si–
22. “Yañca hetumup±d±ya, hetu½ dhamm³pasa½hita½;
khaº¹aso chinnamicch±mi, mah±r±ja suºohi me.
23. “ѱt² me sukhasa½vaddh±, mama passe niv±taj±;
tepiha½ upahi½seyya, paresa½ asukhocitan”ti.
Tattha hetu½ dhamm³pasa½hitanti mah±r±ja, ya½ hetusabh±vayuttameva, na hetupatir³paka½, hetu½ up±d±ya ±rabbha sandh±y±ha½ khaº¹aso chinnamicch±mi, ta½ ohitasoto suºoh²ti attho. ѱt² meti mama bhaddas±larukkhassa ch±y±ya sukhasa½vaddh± mama passe taruºas±larukkhesu nibbatt± may± katav±taparitt±ºatt± niv±taj± mama ñ±tak± devasaªgh± atthi, te aha½ vis±las±khaviµapo m³le chinditv± patanto upahi½seyya½, sa½bhaggavim±ne karonto vin±seyyanti attho. Paresa½ asukhocitanti eva½ sante may± tesa½ paresa½ ñ±tidevasaªgh±na½ asukha½ dukkha½ ocita½ va¹¹hita½, na c±ha½ tesa½ dukkhak±mo, tasm± bhaddas±la½ khaº¹aso khaº¹aso chind±pem²ti ayametth±dhipp±yo. Ta½ sutv± r±j± “dhammiko vat±ya½, devaputto, attano vim±navin±satopi ñ±t²na½ vim±navin±sa½ na icchati, ñ±t²na½ atthacariya½ carati, abhayamassa dass±m²”ti tussitv± os±nag±tham±ha–
24. “Ceteyyar³pa½ cetesi, bhaddas±la vanappati;
hitak±mosi ñ±t²na½, abhaya½ samma dammi te”ti.
Tattha ceteyyar³pa½ cetes²ti ñ±t²su muducittat±ya cintento cintetabbayuttakameva cintesi. Chedeyyar³pa½ chedes²tipi p±µho. Tassattho– khaº¹aso chinnamicchanto chedetabbayuttakameva chedes²ti. Abhayanti etasmi½ te samma, guºe pas²ditv± abhaya½ dad±mi, na me p±s±denattho, n±ha½ ta½ ched±pess±mi, gaccha ñ±tisaªghaparivuto sakkatagarukato sukha½ j²v±ti ±ha. Devar±j± rañño dhamma½ desetv± agam±si. R±j± tassov±de µhatv± d±n±d²ni puññ±ni katv± saggapura½ p³resi. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “eva½, bhikkhave, pubbepi tath±gato ñ±tatthacariya½ acariyev±”ti vatv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± r±j± ±nando ahosi, taruºas±lesu nibbattadevat± buddhaparis±, bhaddas±ladevar±j± pana ahameva ahosin”ti.
Bhaddas±laj±takavaººan± dutiy±.