[77] 7. Mah±supinaj±takavaººan±
L±b³ni s²dant²ti ida½ satth± jetavane viharanto so¼asa mah±supine ±rabbha kathesi. Ekadivasa½ kira kosalamah±r±j± ratti½ nidd³pagato pacchimay±me so¼asa mah±supine disv± bh²tatasito pabujjhitv± “imesa½ supin±na½ diµµhatt± ki½ nu kho me bhavissat²”ti maraºabhayatajjito sayanapiµµhe nisinnakova ratti½ v²tin±mesi. Atha na½ pabh±t±ya rattiy± br±hmaºapurohit± upasaªkamitv± “sukha½ sayittha, mah±r±j±”ti pucchi½su. “Kuto me ±cariy± sukha½, ajj±ha½ pacc³sasamaye so¼asa mah±supine passi½, somhi tesa½ diµµhak±lato paµµh±ya bhayappatto”ti. “Vadetha, mah±r±ja, sutv± j±niss±m±”ti vutta½ br±hmaº±na½ diµµhasupine kathetv± “ki½ nu kho me imesa½ diµµhak±raº± bhavissat²”ti pucchi. Br±hmaº± hatthe vidhuni½su. “Kasm± hatthe vidhunath±”ti ca vutte “kakkha¼±, mah±r±ja, supin±”ti. “K± tesa½ nipphatti bhavissat²”ti? “Rajjantar±yo j²vitantar±yo bhogantar±yoti imesa½ tiººa½ antar±y±na½ aññataro”ti. “Sappaµikamm±, appaµikamm±”ti? “K±ma½ ete supin± atipharusatt± appaµikamm±, maya½ pana te sappaµikamme kariss±ma, ete paµikkam±petu½ asakkont±na½ amh±ka½ sikkhitabh±vo n±ma ki½ karissat²”ti. “Ki½ pana katv± paµikkam±pessath±”ti? “Sabbacatukkena yañña½ yajiss±ma, mah±r±j±”ti. R±j± bh²tatasito “tena hi ±cariy± mama j²vita½ tumh±ka½ hatthe hotu, khippa½ me sotthi½ karoth±”ti ±ha. Br±hmaº± “bahu½ dhana½ labhiss±ma, bahu½ khajjabhojja½ ±har±pess±m±”ti haµµhatuµµh± “m± cintayittha, mah±r±j±”ti r±j±na½ samass±setv± r±janivesan± nikkhamitv± bahinagare yaññ±v±µa½ katv± bah³ catuppadagaºe th³º³pan²te katv± pakkhigaºe sam±haritv± “idañcidañca laddhu½ vaµµat²”ti punappuna½ sañcaranti. Atha kho mallik± dev² ta½ k±raºa½ ñatv± r±j±na½ upasaªkamitv± pucchi “ki½ nu kho, mah±r±ja, br±hmaº± punappuna½ sañcarant²”ti? “Sukhit±, tva½ bhadde, amh±ka½ kaººam³le ±s²visa½ caranta½ na j±n±s²”ti. “Ki½ eta½, mah±r±j±”ti? May± evar³p± dussupin± diµµh±, br±hmaº± “tiººa½ antar±y±na½ aññataro paññ±yat²”ti vatv± “‘tesa½ paµigh±t±ya yañña½ yajiss±m±’ti vatv± punappuna½ sañcarant²”ti. “Ki½ pana te, mah±r±ja, sadevake loke aggabr±hmaºo supinapaµikamma½ pucchito”ti? “Kataro panesa, bhadde, sadevake loke aggabr±hmaºo”ti. “Sadevake loke aggapuggala½ sabbaññu½ visuddha½ nikkilesa½ mah±br±hmaºa½ na j±n±si. So hi bhagav± supinantara½ j±neyya, gaccha tva½ puccha ta½, mah±r±j±”ti. “S±dhu, dev²”ti r±j± vih±ra½ gantv± satth±ra½ vanditv± nis²di. Satth± madhurassara½ nicch±retv± “ki½ nu kho, mah±r±ja, atippagova ±gatos²”ti ±ha. Aha½, bhante, pacc³sasamaye so¼asa mah±supine disv± bh²to br±hmaº±na½ ±rocesi½. Br±hmaº± “kakkha¼±, mah±r±ja supin±, etesa½ paµigh±tatth±ya sabbacatukkena yañña½ yajiss±m±”ti yañña½ sajjenti, bah³ p±º± maraºabhayatajjit±, tumhe ca sadevake loke aggapuggal±, at²t±n±gatapaccuppanna½ up±d±ya natthi so ñeyyadhammo, yo vo ñ±ºamukhe ±p±tha½ n±gacchati. “Etesa½ me supin±na½ nipphatti½ kathetha bhagav±”ti. “Evameta½, mah±r±ja, sadevake loke ma½ µhapetv± añño etesa½ supin±na½ antara½ v± nipphatti½ v± j±nitu½ samattho n±ma natthi, aha½ te kathess±mi, apica kho tva½ diµµhadiµµhaniy±meneva supine katheh²”ti. “S±dhu, bhante”ti r±j± diµµhaniy±meneva kathento–
“Usabh± rukkh± g±viyo gav± ca,
asso ka½so siªg±l² ca kumbho;
pokkharaº² ca ap±kacandana½.
“L±b³ni s²danti sil± plavanti, maº¹³kiyo kaºhasappe gilanti;
k±ka½ suvaºº± pariv±rayanti, tas± vak± e¼ak±na½ bhay± h²”ti.–
Ima½ m±tika½ nikkhipitv± kathesi.
(1) Aha½, bhante, eka½ t±va supina½ eva½ addasa½– catt±ro añjanavaºº± k±¼a-usabh± “yujjhiss±m±”ti cat³hi dis±hi r±jaªgaºa½ ±gantv± “usabhayuddha½ passiss±m±”ti mah±jane sannipatite yujjhan±k±ra½ dassetv± naditv± gajjitv± ayujjhitv±va paµikkant±. Ima½ paµhama½ supina½ addasa½, imassa ko vip±koti? “Mah±r±ja, imassa vip±ko neva tava, na mama k±le bhavissati, an±gate pana adhammik±na½ kapaºar±j³na½ adhammik±nañca manuss±na½ k±le loke viparivattam±ne kusale ossanne, akusale ussanne, lokassa parih±yanak±le devo na samm± vassissati, meghap±d± pacchijjissanti, sass±ni mil±yissanti, dubbhikkha½ bhavissati, vassituk±m± viya cat³hi dis±hi megh± uµµhahitv± itthik±hi ±tape patthaµ±na½ v²hi-±d²na½ temanabhayena antopavesitak±le purisesu kudd±lapiµakahatthesu ±¼ibandhanatth±ya nikkhantesu vassan±k±ra½ dassetv± gajjitv± vijjulat± nicch±retv± te usabh± viya ayujjhitv± avassitv±va pal±yissanti. Ayametassa vip±ko. Tuyha½ pana tappaccay± koci antar±yo natthi, an±gata½ ±rabbha diµµho supino esa, br±hmaº± pana attano j²vitavutti½ niss±ya kathayi½s³”ti eva½ satth± supinassa nipphatti½ kathetv± ±ha “dutiya½ kathehi, mah±r±j±”ti. (2) Dutiy±ha½, bhante, eva½ addasa½– khuddak± rukkh± ceva gacch± ca pathavi½ bhinditv± vidatthimattampi ratanamattampi anuggantv±va pupphanti ceva phalanti ca. Ima½ dutiya½ addasa½, imassa ko vip±koti? Mah±r±ja, imass±pi vip±ko lokassa parih±yanak±le manuss±na½ paritt±yukak±le bhavissati. An±gatasmiñhi satt± tibbar±g± bhavissanti, asampattavay±va kum±riyo purisantara½ gantv± utuniyo ceva gabbhiniyo ca hutv± puttadh²t±hi va¹¹hissanti. Khuddakarukkh±na½ puppha½ viya hi t±sa½ utunibh±vo, phala½ viya ca puttadh²taro bhavissanti. Itonid±nampi te bhaya½ natthi, tatiya½ kathehi, mah±r±j±ti. (3) G±viyo, bhante, tadahuj±t±na½ vacchak±na½ kh²ra½ pivantiyo addasa½. Aya½ me tatiyo supino, imassa ko vip±koti? Imass±pi vip±ko an±gate eva manuss±na½ jeµµh±pac±yikakammassa naµµhak±le bhavissati. An±gatasmiñhi satt± m±t±pit³su v± sassusasuresu v± lajja½ anupaµµh±petv± sayameva kuµumba½ sa½vidahant±va gh±sacch±danamattampi mahallak±na½ d±tuk±m± dassanti, ad±tuk±m± na dassanti. Mahallak± an±th± asaya½vas² d±rake ±r±dhetv± j²vissanti tadahuj±t±na½ vacchak±na½ kh²ra½ pivantiyo mah±g±viyo viya. Itonid±nampi te bhaya½ natthi, catuttha½ kathehi, mah±r±j±ti. (4) Dhurav±he, bhante, ±rohapariº±hasampanne mah±goºeyugaparampar±ya ayojetv± taruºe godamme dhure yojente addasa½. Te dhura½ vahitu½ asakkont± cha¹¹etv± aµµha½su, sakaµ±ni nappavaµµi½su. Aya½ me catuttho supino, imassa ko vip±koti? Imass±pi vip±ko an±gate eva adhammikar±j³na½ k±le bhavissati. An±gatasmiñhi adhammikakapaºar±j±no paº¹it±na½ paveºikusal±na½ kamma½ nittharaºasamatth±na½ mah±matt±na½ yasa½ na dassanti. Dhammasabh±ya½ vinicchayaµµh±nepi paº¹ite voh±rakusale mahallake amacce na µhapessanti, tabbipar²t±na½ pana taruºataruº±na½ yasa½ dassanti, tath±r³pe eva vinicchayaµµh±ne µhapessanti, te r±jakamm±ni ceva yutt±yuttañca aj±nant± neva ta½ yasa½ ukkhipitu½ sakkhissanti, na r±jakamm±ni nittharitu½. Te asakkont± kammadhura½ cha¹¹essanti, mahallak±pi paº¹it±macc± yasa½ alabhant± kicc±ni nittharitu½ samatth±pi “ki½ amh±ka½ etehi, maya½ b±hirak± j±t±, abbhantarik± taruºad±rak± j±nissant²”ti uppann±ni kamm±ni na karissanti, eva½ sabbath±pi tesa½ r±j³na½ h±niyeva bhavissati, dhura½ vahitu½ asamatth±na½ vacchadamm±na½ dhure yojitak±lo viya, dhurav±h±nañca mah±goº±na½ yugaparampar±ya ayojitak±lo viya bhavissati. Itonid±nampi te bhaya½ natthi, pañcama½ kathehi, mah±r±j±ti. (5) Bhante, eka½ ubhatomukha½ assa½ addasa½, tassa dv²su passesu yavasa½ denti, so dv²hi mukhehi kh±dati. Aya½ me pañcamo supino, imassa ko vip±koti? Imass±pi an±gate adhammikar±jak±leyeva vip±ko bhavissati. An±gatasmiñhi adhammik± b±lar±j±no adhammike lolamanusse vinicchaye µhapessanti, te p±papuññesu an±dar± b±l± sabh±ya½ nis²ditv± vinicchaya½ dent± ubhinnampi atthapaccatthik±na½ hatthato lañja½ gahetv± kh±dissanti asso viya dv²hi mukhehi yavasa½. Itonid±nampi te bhaya½ natthi, chaµµha½ kathehi, mah±r±j±ti. (6) Bhante, mah±jano satasahassagghanika½ suvaººap±ti½ sammajjitv± “idha pass±va½ karoh²”ti ekassa jarasiªg±lassa upan±mesi, ta½ tattha pass±va½ karonta½ addasa½. Aya½ me chaµµho supino, imassa ko vip±koti? Imass±pi vip±ko an±gateyeva bhavissati. An±gatasmiñhi adhammik± vij±tir±j±no j±tisampann±na½ kulaputt±na½ ±saªk±ya yasa½ na dassanti, akul²n±na½yeva dassanti. Eva½ mah±kul±ni duggat±ni bhavissanti, l±makakul±ni issar±ni. Te ca kul²napuris± j²vitu½ asakkont± “ime niss±ya j²viss±m±”ti akul²n±na½ dh²taro dassanti, iti t±sa½ kuladh²t±na½ akul²nehi saddhi½ sa½v±so jarasiªg±lassa suvaººap±tiya½ pass±vakaraºasadiso bhavissati. Itonid±nampi te bhaya½ natthi, sattama½ katheh²ti. (7) Bhante, eko puriso rajju½ vaµµetv± vaµµetv± p±dam³le nikkhipati, tena nisinnap²µhassa heµµh± sayit± ek± ch±tasiªg±l² tassa aj±nantasseva ta½ kh±dati, ev±ha½ addasa½. Aya½ me sattamo supino, imassa ko vip±koti? Imass±pi an±gateyeva vip±ko bhavissati. An±gatasmiñhi itthiyo purisalol± sur±lol± alaªk±ralol± visikh±lol± ±misalol± bhavissanti duss²l± dur±c±r±, t± s±mikehi kasigorakkh±d²ni kamm±ni katv± kicchena kasirena sambhata½ dhana½ j±rehi saddhi½ sura½ pivantiyo m±l±gandhavilepana½ dh±rayam±n± antogehe acc±yikampi kicca½ anoloketv± gehe parikkhepassa uparibh±genapi chiddaµµh±nehipi j±re upadh±rayam±n± sve vapitabbayuttaka½ b²jampi koµµetv± y±gubhattakhajjak±d²ni samp±detv± kh±dam±n± vilumpissanti heµµh±p²µhake nipannach±tasiªg±l² viya vaµµetv± vaµµetv± p±dam³le nikkhittarajju½. Itonid±nampi te bhaya½ natthi, aµµhama½ katheh²ti. (8) Bhante, r±jadv±re bah³hi tucchakumbhehi pariv±retv± µhapita½ eka½ mahanta½ p³ritakumbha½ addasa½. Catt±ropi pana vaºº± cat³hi dis±hi cat³hi anudis±hi ca ghaµehi udaka½ ±haritv± ±haritv± p³ritakumbhameva p³renti, p³ritap³rita½ udaka½ uttaritv± pal±yati, tepi punappuna½ tattheva udaka½ ±siñcanti, tucchakumbhe pana olokent±pi natthi. Aya½ me aµµhamo supino, imassa ko vip±koti? Imass±pi an±gateyeva vip±ko bhavissati. An±gatasmiñhi loko parih±yissati, raµµha½ niroja½ bhavissati, r±j±no duggat± kapaº± bhavissanti. Yo issaro bhavissati, tassa bhaº¹±g±re satasahassamatt± kah±paº± bhavissanti, te eva½ duggat± sabbe j±napade attanova kamme k±ressanti, upaddut± manuss± sake kammante cha¹¹etv± r±j³naññeva atth±ya pubbaºº±paraºº±ni vapant± rakkhant± l±yant± maddant± pavesent± ucchukhett±ni karont± yant±ni karont± yant±ni v±hent± ph±ºit±d²ni pacant± pupph±r±me ca phal±r±me ca karont± tattha tattha nipphann±ni pubbaºº±d²ni ±haritv± rañño koµµh±g±rameva p³ressanti, attano gehesu tucchakoµµhe olokent±pi na bhavissanti, tucchakumbhe anoloketv± p³ritakumbhe p³raºasadisameva bhavissati. Itonid±nampi te bhaya½ natthi, navama½ katheh²ti.