[76] 6. Asaªkiyaj±takavaººan±
Asaªkiyomhi g±mamh²ti ida½ satth± jetavane viharanto eka½ s±vatthiv±si½ up±saka½ ±rabbha kathesi. So kira sot±panno ariyas±vako kenacideva karaº²yena ekena sakaµasatthav±hena saddhi½ magga½ paµipajjitv± ekasmi½ araññaµµh±ne sakaµ±ni mocetv± khandh±v±rabandhe kate satthav±hassa avid³re aññatarasmi½ rukkham³le caªkamati. Athattano k±la½ sallakkhetv± pañcasat± cor± “khandh±v±ra½ vilumpiss±m±”ti dhanumuggar±dihatth± ta½ µh±na½ pariv±rayi½su. Up±sakopi caªkamatiyeva. Cor± na½ disv± “addh± esa khandh±v±rarakkhako bhavissati, imassa nidda½ okkantak±le vilumpiss±m±”ti ajjhottharitu½ asakkont± tattha tattheva aµµha½su. Sopi up±sako paµhamay±mepi majjhimay±mepi pacchimay±mepi caªkamantoyeva aµµh±si. Pacc³sak±le j±te cor± ok±sa½ alabhant± gahite p±s±ºamuggar±dayo cha¹¹etv± pal±yi½su. Up±sakopi attano kamma½ niµµh±petv± puna s±vatthi½ ±gantv± satth±ra½ upasaªkamitv± “bhante, att±na½ rakkham±n± pararakkhak± hont²”ti pucchi. “¾ma, up±saka, att±na½ rakkhanto parampi rakkhati, para½ rakkhanto att±nampi rakkhat²”ti. So “y±va subh±sitañcida½, bhante, bhagavat±, aha½ ekena satthav±hena saddhi½ magga½ paµipanno rukkham³le caªkamanto ‘ma½ rakkhiss±m²’ti sakalasattha½ rakkhin”ti ±ha. Satth± “up±saka, pubbepi paº¹it± att±na½ rakkhant± para½ rakkhi½s³”ti vatv± tena y±cito at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto br±hmaºakule nibbattitv± vayappatto k±mesu ±d²nava½ disv± isipabbajja½ pabbajitv± himavante vasanto loºambilasevanatth±ya janapada½ ±gantv± janapadac±rika½ caranto ekena satthav±hena saddhi½ magga½ paµipajjitv± ekasmi½ araññaµµh±ne satthe niviµµhe satthato avid³re jh±nasukhena v²tin±mento aññatarasmi½ rukkham³le caªkamanto aµµh±si. Atha kho pañcasat± cor± “s±yam±sabhattassa bhuttak±le ta½ sakaµasattha½ vilumpiss±m±”ti ±gantv± pariv±rayi½su. Te ta½ t±pasa½ disv± “sace aya½ amhe passissati, satthav±sik±na½ ±rocessati, etassa nidd³pagatavel±ya vilumpiss±m±”ti tattheva aµµha½su. T±paso sakalampi ratti½ caªkamiyeva. Cor± ok±sa½ alabhitv± gahitagahite muggarap±s±ºe cha¹¹etv± sakaµasatthav±s²na½ sadda½ datv± “bhonto, satthav±sino sace esa rukkham³le caªkamanakat±paso ajja n±bhavissa, sabbe mah±vilopa½ patt± abhavissatha, sve t±pasassa mah±sakk±ra½ kareyy±th±”ti vatv± pakkami½su. Te pabh±t±ya rattiy± corehi cha¹¹ite muggarap±s±º±dayo disv± bh²t± bodhisattassa santika½ gantv± vanditv± “bhante, diµµh± vo cor±”ti pucchi½su. “¾m±vuso, diµµh±”ti. “Bhante, ettakevo core disv± bhaya½ v± s±rajja½ v± na uppajj²”ti? Bodhisatto “±vuso core disv± bhaya½ n±ma sadhanassa hoti, aha½ pana niddhano, sv±ha½ ki½ bh±yiss±mi. Mayhañhi g±mepi araññepi vasantassa bhaya½ v± s±rajja½ v± natth²”ti vatv± tesa½ dhamma½ desento ima½ g±tham±ha–
76. “Asaªkiyomhi g±mamhi, araññe natthi me bhaya½;
ujumagga½ sam±ru¼ho, mett±ya karuº±ya c±”ti.
Tattha asaªkiyomhi g±mamh²ti saªk±ya niyutto patiµµhitoti saªkiyo, na saªkiyo asaªkiyo. Aha½ g±me vasantopi saªk±ya appatiµµhitatt± asaªkiyo nibbhayo nir±saªkoti d²peti. Araññeti g±mag±m³pac±ravinimutte µh±ne. Ujumagga½ sam±ru¼ho, mett±ya karuº±ya c±ti aha½ tikacatukkajjh±nik±hi mett±karuº±hi k±yavaªk±divirahita½ uju½ brahmalokag±mimagga½ ±ru¼hoti vadati. Atha v± parisuddhas²lat±ya k±yavac²manovaªkavirahita½ uju½ devalokamagga½ ±ru¼homh²ti dassetv± tato uttari mett±ya karuº±ya ca patiµµhitatt± uju½ brahmalokamaggampi ±ru¼homh²tipi dasseti. Aparih²najjh±nassa hi ekantena brahmalokapar±yaºatt± mett±karuº±dayo ujumagg± n±ma. Eva½ bodhisatto im±ya g±th±ya dhamma½ desetv± tuµµhacittehi tehi manussehi sakkato p³jito y±vaj²va½ catt±ro brahmavih±re bh±vetv± brahmaloke nibbatti. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± satthav±sino buddhaparis± ahesu½, t±paso pana ahameva ahosin”ti.
Asaªkiyaj±takavaººan± chaµµh±.